1-05-1935\11

(05244002142)Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina ja Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Jana Tanissaar Kriminaalasi S.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 29.09.2006 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatava S.V apellatsioon kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani apellatsioon Prokurör Olga Dorogan Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatav S.V IK: XXX, eluk. XXX, kohtulikult karistatud ühel korral- Narva Linnakohtu 18.01.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 8 kuud ja 3 päeva vangistust. Resolutsioon Viru Maakohtu 29.09.2006 otsus S.V süüdistusasjas jätta muutmata, apellatsioonid jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel. 1

(3)1-05-1935 Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 29.09.2006 otsusega tunnistati S.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 06.07.

1. Süüdistatav S.V tunnistati süüdi 9 kuriteoepisoodis võõra vallasasja salajases varguses ajavahemikul 24.03.2005 kuni 06.07.
2. Veel oli S.V esitatud süüdistus KarS § 203 lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi, kuid neis süüdistustes mõisteti ta õigeks. Karistuse liiki ja määra valides arvestas kohus karistust kergendavate asjaoludena alaealisust, puhtsüdamlikku ülestunnistust ühes episoodis, süü tunnistamist, osalist kahju hüvitamist, samuti raskendavate asjaolude puudumist. Samas kohus rõhutas, et süüdistatav pani toime 9 varguseepisoodi, millest igaüks eraldi oli lõpuleviidud kuritegu, süüdistatav ei tööta ega õpi ning teda on varem kohtulikult karistatud analoogsete kuritegude eest, on süüdiv. Menetlus ringkonnakohtus Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav S.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. Süüdistatav oma kaebuse märgib, et soovib jätkata õpinguid ja tööle minna ning lubab tekitatud kahju hüvitada. Süüdistatav palub määrata talle karistus tingimisi. Süüdistatava kaitsja oma apellatsioonis leiab, et S.V-le on mõistetud liiga range karistus ja selgitab, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemisel vaid XX-aastane ning viitab Lastekaitse seaduse § 34 lg 2 p
3. Kaitsja rõhutab, et kuriteo toime pannud laste suhtes tuleb kohaldada erinevaid mõjutusvahendeid nagu nõustamine, käendus, hooldus ning õigusrikkumise ärahoidvaid õppeprogramme. Kaitsja leiab, et põhjendamatu on karistuse mõistmisel eraldi arvestada karistatust varasema süüteo eest, asjakohane ei ole ka kohtupoolne etteheide, et ta ei tööta ega õpi. Kuigi S.V on tunnistatud süüdivaks, on tema ealised ja tervislikust seisundist tulenevad iseärasused sellised, mis tingivad tema poolt toime pandusse leebema suhtumise. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega kergendada süüdistatavale mõistetud karistust. Vastuväite apellatsioonidele esitas kannatanu A.S, kes apellatsioone ei toeta. Ringkonnakohtu istungil kaitsja ja süüdistatav jäid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör Olga Dorogan taotles kohtuotsuse muutmata jätmist, kuna S.V-le mõistetud karistus vastab toimepandud tegudele ja tema isikule. Ringkonnakohtu seisukoht Viru Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. S.V tunnistati süüdi 9 varguse toimepanemises, mis olid toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist (Narva Linnakohtu 18.01.2005 otsus- 8 kuud ja 3 päeva vangistust). Kuritegude toimepanemise ajal oli ta 2

(3)1-05-1935 alaealine, seda asjaolu on kohus karistuse mõistmisel arvestanud. Kohtueelses ettekandes on kriminaalhooldusametnik võimaluste piires piisavalt põhjalikult analüüsitud S.V sotsiaalseid hoiakuid ning tema isiksuse võimekust alluda käitumiskontrollile. Ettekande kohaselt S.V kriminaalhooldusele ei sobi. Suuri probleeme on süüdistataval olnud ka koolikohustuse täitmisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on võtnud õigesti arvesse kõik karistuse mõistmist mõjutavad asjaolud ning mõistnud S.V-le vastava karistuse. Tuginedes eelpooltoodud asjaoludele ei ole S.V karistuse kandmisest tingimisi vabastamine või siis mõistetud karistuse vähendamine põhjendatud. Antud kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3; 343 lg 1; 344, 345 lg 1, 2. Maarika KUUSK Eeva LEVINA 3

(3)Vladimir ROZALKA