1-06-4866\11

(05233001751)Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina ja Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Mai Raidma, Jane Moosel Kriminaalasi VI süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 25.08.2006 otsus Apellatsiooni esitaja Kannatanu TP Prokurör Rita Hlebnikova Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk Kannatanu TP Resolutsioon Viru Maakohtu 25.08.2006 otsus VI süüdistusasjas jätta muutmata, kannatanu TP apellatsioon jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni advokaadi vahendusel Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. 1

(4)1-06-4866 Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 25.08.2006.2006 otsusega tunnistati VI süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi lühimenetluse korras ning karistuseks mõisteti 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 05-06.09.2006 s.o.2 päeva ja 23.10.2005-24.08.2006 s.o. 10 kuud ja 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 9 (üheks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 25.08.2006. VI-lt mõisteti kannatanute kasuks välja tsiviilhagid täies ulatuses. VI anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema oma tahtliku tegevusega pani toime ajavahemikul 23.07.2005-23.10.2005 8 kuriteoepisoodi s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.h. 31.08.2005 ajavahemikul kell 00 kuni 7.15 PPP TPle kuuluva vara varguse, tekitades viimasele kahju summas 20 550 krooni. Maakohus tuli järeldusele, et VI süü on tõendatud täies ulatuses ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kohtualuse süü astet, karistust raskendavate asjaolude puudumist, tema isiksust, kes on varem korduvalt kohtulikult karistatud, on võetud vastutusele väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas narkootikumide tarvitamise eest, mille tõttu on arvel SA Narva Haigla psühhiaatriakabinetis. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlus ringkonnakohtus Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu TP, kes vaidlustab kohtuotsuse VI-le mõistetud karistuse osas ja leiab, et kohtumenetluse käigus on rikutud tema õigusi. Kannatanu rõhutab, et ta ei ole oma nõusolekut lühimenetluseks andnud ja selgitab, et ta ei kuulnud kohtuistungil toimunut, kuna kohus jättis tähelepanuta kannatanu palve lülitada saalis sisse mikrofon. Tema poolt esitatud kirjalikke dokumente asja materjalide juurde ei lisatud ei uurimise ega kohtuliku arutamise käigus. Samuti rikuti KrMS § 38 lg 1 p 3, 8 ja § 299 lg 1 sätteid, kuna talle ei võimaldatud anda ütlusi. Kannatanu leiab, et VI tegevus kuulub kvalifitseerimisele KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, kuna vargus oli toime pandud grupi poolt, mille kohta tema ja teised kannatanud ka korduvalt uurijale mainisid. Kannatanu leiab, et kohus põhjendamatult arvestas kannatanu puhtsüdamlikku kahetsust ning määras seetõttu talle liiga kerge karistuse. Kannatanu leiab, et süüdistatav väärib 5 aastat vangistust ning palub tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu istungil jäi kannatanu esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk märkis, et kannatanu etteheited I astme kohtule on alusetud, mistõttu kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Prokurör Rita Hlebnikova taotles samuti kohtuotsuse muutmata jätmist. Süüdistatav VI ringkonnakohtu istungil osaleda ei soovinud. 2

(4)1-06-4866 Ringkonnakohtu seisukoht Viru Ringkonnakohus leiab, et kannatanu apellatsioon on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Esmalt on vajalik märkida, et antud kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras. Seega lühimenetlust kohaldades juhindutakse Kriminaalmenetluse seadustiku 10.peatükis sätestatust, arvestades lühimenetlust reguleerivate sätete erisusi. KrMS § 233 lg 1 sätestab lühimenetluse kohaldamise aluse- süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Vastavasisulise taotluse on VI esitanud ning prokuratuur on lühimenetluse kohaldamisega nõustunud. Seega, lühimenetluse kohaldamiseks ei ole kannatanu nõusolek vajalik. Kannatanu märgib, et istungil toimunut ta ei kuulnud, kuna kohus keeldus tema taotlusel saalis mikrofone sisse lülitamast. Viru Maakohtu istungi protokollist sellist taotlust ei nähtu. Veel märgib kannatanu, et on rikutud tema õigusi, kuna tal ei võimaldatud anda ütlusi. Vastavalt KrMS §-le 237 lg 3 teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud. Seejärel saavad sõna kannatanu ja tsiviilkostja või nende esindaja. Lõike 6 kohaselt võib kohtunik menetlusosalisi küsitleda. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on kannatanu TP kohtuliku uurimise käigus saanud sõna, samuti on ta saanud avaldada arvamust ka kohtulikes vaidlustes ( 2 kd, tl 218-221). Seega ei ole kannatanu õigusi rikutud. Täiendavate tõendite lisamise osas maakohtu istungi käigus tuleb osundada sellele, et kohtuistungi protokolli kohaselt puudusid kannatanul vajalikud dokumendid täiendava tsiviilhagi esitamiseks, seetõttu neid lisada asja materjalide juurde ei olnud võimalik ( 2 kd, tl 218-219). Ringkonnakohtu istungil esitas kannatanu täiendavalt tõendid kantud kulutuste kohta. Ringkonnakohtul puudub võimalus nende alusel kannatanu kasuks täiendavalt tsiviilhagi süüdistatavalt välja mõista, kuna kannatanu apellatsioonis tsiviilhagi suurust ei ole vaidlustatud ning vastavalt KrMS §-le 331 lg 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Apellant leiab, et VI poolt toimepandud kuriteod peaks olema kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, kuna vargus on pandud toime isikute grupis. Vastavalt KrMS § 268 lg 1 toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2-6 ei ole sätestatud teisiti. VI on antud kohtu alla KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning kohtuliku arutamise käigus ei ole VI-le esitatud süüdistust prokuröri poolt muudetud ega täiendatud. Seega oli VI süüküsimust võimalik arutada vaid selle süüdistuse piires, mis talle oli esitatud ning vastavalt sellele sai ta ka kohus süüdi mõista. Apellant vaidlustab VI-le karistuse mõistmise, leiab, et karistus peaks olema 5 aastat vangistust ning alusetu on vastutust kergendava asjaolu- kahetsuse, arvestamine. VI mõisteti süüdi 8 kuriteo toimepanemises ning arvestades süü tunnistamist ja kahetsust, mõisteti talle 4 aastane vangistus. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kuni 5 aastase vangistuse. Seega karistati VI maksimumilähedase vangistusega. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, siis vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Kergendava asjaolu- kahetsuse arvestamine on põhjendatud. 3

(4)1-06-4866 Apellandi taotleb kohtuotsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Antud taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalasja arutamisel I astme kohtus kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tingiksid vältimatult kohtuotsuse tühistamise ning kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3; 343 lg 1; 344, 345 lg 1, 2 tuleb Viru Maakohtu otsus VI süüdismõistmises jätta muutmata. Maarika Kuusk Eeva Levina 4

(4)Vladimir Rozalka