← Eesti

1-05-1319\10

Obsah (4)§ 13§ 56§ 28§ 33

KOOPIA Kriminaalasi nr 1-05-1319 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 21. veebruar 2006. a Jõgeva kohtumaja 1-05-1319 (05760000077) Ko

§ 13

lg 2 (raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist) ja § 30 lg 5 p 1 (tulundusmetsa majandamisel ei tohi lageraielangi laius okas-või kõvalehtpuupuistus ületada 100 m), millega põhjustas keskkonnale olulise kahju 84593 krooni

§ 56

lg 3 p 1 mõttes (metsaraiel ei peeta kinni lubatud liitumisajast ja raiutakse metsa kohas, kus raie on keelatud). Seega, M.M, raiudes ebaseaduslikult puid, millega tekitati oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde, palus M.M-Avastavalt süüdi tunnistada ja karistada. M.M ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, ütlusi anda ei soovinud, vaid jäi varem antud ütluste juurde. Kaitsja palus M.M- Aõigeks mõista. Kohtuistungil tõendite uurimisel on tuvastamist leidnud järgmine: Kuni 18.03.2003.a oli OÜ M.M XXX (XXX) kinnistu omanik. 2003.a talvel, s.o 2002.a detsembris/2003.a jaanuaris alustati nimetatud kinnistul raiet. Kõik raiega seonduva korraldas M.M, kes oli OÜ M.M juhatuse liige. 2001.a lõpus esitas ta metsateatise, kus oli kõnealusel langil kavandatavaks raieks märgitud häilraie, mis oli kooskõlas

ga. M.M otsis metsa ülestöötava firma ja samuti koha, kuhu puit realiseerida. Raietöid hakkasid teostama OÜ E-G nimel esinenud isikud. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Puit realiseeriti OÜ O.Mvahendusel. M.M, olles omaniku esindaja, ei näidanud enne raietööde algust raiujatele konkreetselt tööd kätte ega selgitanud, et tuleb teha häilraie. Ta ei kavandanudki häilraiet. M.M-Anõue lõikajatele oli, et lõigatakse nii, et vajalik kogus täis saaks ja mets ilus jääks. Metsas käies pidi M.M nägema, mis viisil tööd olid teostatud ja aru saama, et see ei vastanud metsateatisel esitatule ning seadusega lubatule. 2003.a veebruari lõpus ja märtsi alguses andis M.M puidu üle OÜ-le O.M, kes vedas materjali metsast välja ja realiseeris selle. Peale selle M.M võõrandas kinnistu. Oma tegevusega, s.o ebaseadusliku raiega, tekitas M.M looduskeskkonnale kahju 84 593 krooni.

§ 13

lg 2 järgi võib raiesmiku kõrval teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist, § 30 lg 5 p 1 järgi tulundusmetsa majandamisel ei tohi lageraielangi laius okas– või kõvalehtpuupuistutes, sõltumata nende uuenemisviisist, samuti nendes pehmelehtpuupuistutes, mille raiesmikele külvatakse või istutatakse okas – või kõvalehtpuid, ületada 100m ja langi pindala 5 ha.

§ 13

lg 3 järgi on minimaalne liitumisaeg männiga või kõvalehtpuudega looduslikul uuenemisel või uuendamisel neli aastat, kuusega looduslikul uuenemisel või uuendamisel kolm aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. 2

(8)Eelviidatud

sätete kohaselt oleks XXX(XXX) kinnistul, arvestades liitumisaegu, võimalik lubatud raieaasta olla 2006.a ja ka siis oleks lageraielangi laius võinud olla vaid 100 m, mitte 220 m ja 240 m nagu on käesoleval juhul. Seega rikuti XXX(XXX) kinnistul

§ 13

lg 2 ja § 30 lg 5 p 1 nõudeid.

§ 56

lg 3 p 1 mõttes tekitati looduskeskkonnale kahju, mis suuruse poolest, milleks on 84593 krooni, moodustab olulise kahju. Kahju suurus on arvutatud Vabariigi Valitsuse 8.juuni 1999.a. määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade“ järgi, mille lisa 1 sisaldab tabelit kahju arvestamise kohta, kui raie on teostatud keelatud viisil raieõiguseta või kohas, kus raie tegemise õigust ei ole. Kohtus tuvastatu on tõendatud järgmiste kohtuistungil uuritud ja omavahel kooskõlas olevate tõenditega: Registriosa väljavõtte (t.l 7 I kd) kohaselt oli XXX külas asuva 11,1 ha suuruse XXX(XXX) kinnistu omanikuks 13.07.2001.a kuni 18.03.2003.a OÜ M.M. Nimetatud osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks oli M.M (t.l 92 I kd). 20.12.2001.a on registreeritud OÜ M.M nimel M.MApoolt esitatud metsateatis XXX(XXX) kinnistul kavandatava raie kohta, millest nähtub, et süüdistuse aluseks oleval eraldisel nr 2 oli kavandatud 4,6 ha suurusel alal häilraie (t.l 3 I kd). 2003.a suvel avastati, et XXX(XXX) kinnistul on teostatud lubatud häilraie asemel lageraie ja sellega seoses alustati kriminaalmenetlus KarS § 356 lg 1 tunnustel (t.l 1, 2 I kd). 18.06.2003.a on Keskkonnainspektsiooni ametnike poolt läbi viidud XXX(XXX) kinnistul kändude mõõtmine ja lugemine (t.l 16 I kd). T.l 5,13-14 I kd oleval puistuplaanil ja aerofotol on fikseeritud XXX(XXX) kinnistu piirid, avastatud lageraie piirid ja liigse lageraie piirid. Esmane kahju kindlaksmääramise akt on koostatud 20.juunil 2003.a (t.l 15 I kd), kus looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruseks hinnati 1 078 830 kr, kuna raie olevat toimunud hoiumetsas. 12.08.2003.a on Keskkonnainspektsioon teatanud kriminaalmenetluse asjaolude osalisest äralangemisest (t.l 19 I kd), kuna alates 01.07.2003.a kehtestatud korra alusel ei saanud tuvastatud ebaseaduslik raie (raie keelatud kohas) enam põhineda

§ 28lg 1 p 1, lg 2 ja 3 rikkumisel.

Selle järgnevalt, 14.08.2003.a teostatud paikliku ülevaatuse aktist ja sellele lisatud fotodelt (t.l 20-24 I kd) nähtub, et XXX(XXX) kinnistu metsas eraldusel 2 2002-2003.a talvel teostatud ebaseaduslik lageraie on teostatud harvester tüüpi metsalangetustraktoriga, puude oksad ja raiejäätmed on raie käigus koondatud oksavaaludena langetustraktori alla, mida mööda on teostatud hiljem ka metsamaterjali väljavedu. Metsamaterjali väljaveoks on kasutatud forvarder tüüpi metsa väljaveotraktorit. Metsamaterjalid on raielangilt veetud metsakvartalite ristumiskohta ligikaudu 1 kilomeetri kaugusele, kuhu talvel suure külmaga võisid metsamaterjalidele järgi sõita ka metsaveoautod. Looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks mõõdeti välja ja tähistati

ga lubatud 100-meetri laiune lageraielank, sellest väljapoole jäänud lageraieala jäi keskkonnakahju arvestuse alla. Enamraiutud metsaosas loeti raiutud puude kännud. Liigselt raiutud puidu koguse määramiseks mõõdeti metsas mudelpuude kõrgused ja diameetrid. Eeltoodud andmete alusel on määratud uuesti looduskeskkonnale tekitatud kahju (t.l 25-28 I kd), mis on esitatud süüdistuse aluseks. Eelnimetatud kirjalike tõenditega on kooskõlas kohtuistungil tunnistaja K.R-Ija kannatanu esindaja I.M poolt kohtuistungil antud ütlused. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et nimetatud isikud on olnud käesolevas kriminaalasjas menetleja staatuses, mistõttu tuleks erilise põhjalikkusega kaaluda, kas nende ütlusi saab tõendina kasutada. Kohus leiab, et saab. Nagu ka Riigikohus on oma lahendites mitmel korral selgitanud (RKL 3-1-1-113-96, 3-1-129-05 jt), ei ole põhimõtteliselt välistatud kriminaalasja menetleja ülekuulamine tunnistajana. Arusaadavalt saab menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on tähtsust. K.Rja I.M on andnud ütlusi asjaolude osas, mis said neile teatavaks nende poolt kuriteo tunnuste avastamisel ja fikseerimisel. Kuriteo tunnused avastanud menetleja teab neid tunnuseid, neil tunnustel on kriminaalasjas tähtsust ja oma tööülesandeid täitev menetleja peab olema võimeline andma kõnealuste tunnuste kohta õigeid ütlusi. Kaitsja poolt viidatud 3

(8)KrMS § 66 lg 2 sätte aluseks on põhimõte, et kriminaalmenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Pärast ütluste andmist ei ole K.Rja I.M toiminud kriminaalasja menetlejatena. K.Rja I.M olid Keskkonnainspektsiooni ametnikud, kes käisid XXX(XXX) kinnistul teostatud ebaseadusliku raie kohta saabunud informatsiooni kontrollimas ja selle fakti kinnitumisel paiklikku ülevaatust tegemas. Kaasa kutsuti ka kinnistu omaniku esindaja M.M, kuid viimane ei soovinud osaleda. K.R-Ija I.Mütlustest nähtus, et kogu raie oli tehtud harvester tüüpi metsalangetustraktoriga ühel raieperioodil. Kasutatud oli kogu langi ulatuses samasuguseid raievõtteid ja –tehnikaid. Raie oli teostatud ja puud välja veetud ühel külmaperioodil ühtede võtetega, väljavedu oli toimunud metsatehnikaga. Kõnealune kinnistu asub raskesti liigipääsetaval soisel alal. Kinnistu ümbruses ei olnud näha mingeid jälgi, mis viitaks tehnika kasutamisele metsa väljaveol (rikutud pinnas, roopad), mis annab alust väita, et raie ja väljavedu oli tehtud talvel külmaga. Eeltoodut ja konkreetse aasta ilmaolusid arvestades pidi raie olema teostatud perioodil 2002.a detsember kuni 2003.a märts, märtsikuus vähemtõenäoliselt. Et kogu see raie oli teostatud viimase külmaga, oli näha ka kändude ilmest - raie ei saanud pärineda puude eelmisest vegetatsiooniperioodist. Kogu raie oli teostatud ühes raiejärgus. Oksavaalud paiknesid langil korrapäraselt piki pikemat külge, mida mööda oli puit ka välja veetud. Häilraie puhul ei saa moodustuda taolised vaalud, kuna metsas tohib sisse raiuda kuni 30 meetrised häilud ja oksad paigutatakse siis kubudena. Need oleksid pidanud ülevaatuse ajal olema ka kohapeal eraldatavad. Millestki ei olnud näha, et oleks kasvõi esialgu tahetud raiuda metsateatisel märgitud viisil, s.o häilraiet. Kahjude hindamiseks mõõdeti välja ja tähistati kinnistul raiutud alal 100-meetri laiune ala, mida

sätete kohaselt oleks tohtinud lageraiena raiuda. Sellest väljapoole jäänud lageraiealal tehti keskkonnakahju arvestuse jaoks vajalik kändude loendus ja mõõtmised. M.M on kohtueelse menetluse erinevatel etappidel andnud mõnel määral erinevaid ütlusi, kord süüd tunnistades, siis taas eitades. Samas nähtub tema kõigist ütlustest ühetaoliselt, mis on kooskõlas ka eelpool toodud tõenditega, et häilraiet XXX(XXX) kinnistu eraldisel 2, nii nagu oli märgitud metsateatisel, üldse ei tehtud. Kuigi nimetatud raieliik oli ette nähtud, andis M.M enda sõnul OÜ E.G esindajale korralduse teha harvendusraiet, mis oli vastuolus

sätetega. Häilraiet ei lasknud ta teha seetõttu, et siis ei oleks saanud täis vajalikku puidukogust. Süüdistatava ütlustest nähtub veel, et raie piire ta ette ei näidanud vaid käskis lõigata sisse teed ja langetada ka nende kõrvalt nii, et lank ilus jääks. Millist raiet tegelikult teostati, ta ei kontrollinud. Kui raie oli lõppenud, siis ta enam langil ei käinud. Materjali realiseeris ta OÜ-le O.M. Ülestöötatud metsamaterjali mõõtmas ja üle andmas käis ta kinnistust eemal asuval laoplatsil. Siis kinnistul langetustöö veel käis, lõigatud oli selleks ajaks ca 240 tm. Selle koguse põhjal maksis ta hiljem tehtud töö eest ka OÜ-le E.G. Materjali realiseerimise kohta uuris kohus kirjalikke tõendeid, milledest nähtus, et OÜ M.Mon andnud O.MOÜ-le metsamaterjali üle

  1. veebruaril 2003.a ja 03.märtsil 2003.a. (t.l 41-42 I kd). Metsamaterjali on veetud XXXkinnistult erinevatesse saeveskitesse ja ASE.T.M“ 23., 25.,
  2. veebruaril 2003.a ja 03., 05.,
  3. märtsil 2003.a (t.l 43-51 I kd). Nimetatud kirjalikud tõendid on kooskõlas ka tunnistaja A.R-E kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil KrMS § 291 p 5 alusel avaldatud ütlustega. A.Moli O.MOÜ esindaja, kellega M.M sõlmis metsamaterjali ostu-müügi kokkuleppe ja kes korraldas metsamaterjali äraveo laoplatsilt. Kokkuleppe sõlmimine toimus laoplatsil, seal tunnistaja mingit raietegevust ei näinud. Kohe peale kokkuleppe saavutamist hakkas vedu pihta ja kestis umbes ühe nädala. OÜ-le E.G tasuti tehtud tööde eest
  4. veebruaril 2003.a esitatud arve alusel 47 600 kr alles
  5. märtsil 2003.a (t.l 40, 75 I kd). See oli tasu 238 tm metsa ülestöötamise, kokku- ja vaheveo eest. Eeltoodud kirjalikest tõenditest ja tunnistaja ning süüdistatava ütlustest nähtub, et M.M leppis metsamaterjali äraveo kokku mitte varem kui 2003.a. veebruari teises pooles ja sel ajal veel metsas puude langetus käis. Samas on juba 07.02.2003.a OÜ E.G nimel esitatud arve 238 tm metsa ülestöötamise kohta, s.o vähemalt kaks nädalat enne metsamaterjali üleandmist. Seega 4

(8)ei kajasta nimetatud arve tegelikult raiutud puude kogust, nagu on rõhutanud kaitsja, kuna peale selle arve esitamist käis M.M-Aenda ütluste kohaselt veel vähemalt kahe nädala jooksul kinnistul töö edasi. See on kooskõlas ka metsamaterjali üleandmisel ja veoselehtedel kajastunud realiseeritud metsamaterjali kogustega, mis ei vasta eelnimetatud arvel märgitud kogustele, kusjuures veoselehtedelt tulenev erinevus on juba oluline - ca 16 tm rohkem. Kas ja kuidas selle osa eest tasuti, kohtule tõendeid esitatud ei ole. M.M-Aütlustest nähtus veel, et ta ei sea kahtluse alla, et süüdistuses kirjeldatud ebaseaduslik raie on tehtud, kuid ta arvab, et tema ei peaks selle eest omanikuna üksi vastutama, vaid vastutama peaks ka metsas tegelikult töötanud isikud. Hiljem on ta asunud seisukohale, et vastutama peaks hoopiski E.S, kuna ebaseaduslik raie on tehtud ilmselt ajal, kui tema oli juba XXX(XXX) kinnistu valduse üle andnud. Enda väidete kinnituseks on M.M esitanud kinnistu ostu-müügi eellepingu, mis on sõlmitud
  1. veebruaril 2003.a ja
  2. märtsil 2003.a sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu koopiad (t.l 112-119 I kd). Nendest tõenditest järeldub aga, et kinnistu ostu–müügi eellepingu vormistamine 03.veebruaril 2003.a ei takistanud ega lõpetanud M.M-Ategevust XXX(XXX) kinnistul. M.M on andnud ütlusi, et kinnistu uue omaniku esindaja oli kinnistu eelnevalt
  3. veebruaril 2003.a üle vaadanud ja samas seisus andis ta kinnistu ka uuele omanikule enda teada üle. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et M.M oleks kellelegi kinnistut enne eellepingu sõlmimist näidanud. E.S eitas kategooriliselt, et tema oleks kinnistul käinud või kedagi volitanud seda tegema. M.M on andnud ütlusi, et kohal käis ostja esindaja, kuid samas ei osanud ta jälle esitada andmeid selle esindaja isiku kohta nagu ka OÜ E.G esindajagi kohta. Samas nähtub süüdistatava enda ütlustest, et isegi, kui ta oleks
  4. veebruaril 2003.a kinnistu uuele omanikule või selle esindajale ette näidanud, ei andnud ta kinnistut samas seisus üle. Ta ise on selgitanud, et kui puitu laoplatsil üle andis, siis metsas töö alles käis ja metsamaterjali üleandmine toimus
  5. veebruaril 2003.a, s.o kolm nädalat peale väidetavat kinnistu ettenäitamist. 18.03.2003.a müüs M.M XXX(XXX) kinnistu E.Sle. Tunnistaja E.S ütlustest kohtuistungil nähtus, et tema kauaaegne tuttav V.Ppalus tal võtta enda nimele mõneks kuuks Torma vallas asuva kinnistu. Ta on seda ka varem teinud, et pensionile lisa teenida. Selle eest lubati talle ja ka tasuti peale lepingu sõlmimist 1000 kr. E.S ise ei teinud midagi, ei andnud notarile andmeid, ei maksnud notaritasu, kes need asjad korraldas, ta ei tea. V.P viis ta määratud ajal Tartusse notari juurde ja tõi ka tagasi. E.S kellelegi raha üle ei andnud, hinda kokku ei leppinud ja metsas ei ole üldse käinud. Tema rahade tasumisega notarile ka ei tegelenud. Tunnistaja oli küsinud veel müüjalt, et kas seal kinnistul midagi kasvab ka. Müüja oli vastanud, et peaks kasvama, aga ei kasva. Müüja oli M.M. Tunnistaja V.Pkinnitas E.S ütlusi selles osas, et tema viis tunnistaja notari juurde ja tõi sealt pärast tagasi. Samuti oli tema see, kes soovitas E.St võimaliku ostjana enda juhututtavale. Muus osas on V.P enda ütlusi oluliselt muutnud nii kohtueelse uurimise ajal kui ka veel kohtuistungil, erinevatel aegadel antud ütlused on vastuolulised. Tunnistaja ütlused eeluurimisel ja kohtus on omavahel olemuslikus vastuolus selles osas, millisena ta kirjeldab protsessis osalenud isikute rolle - kui eeluurimise ütluste põhjal on E.S „tankist“, kelle notari juurde sõidutamise eest maksis V.PILEkinnistu müüja. Kohtuistungil tunnistaja poolt antud ütluste põhjal on E.S hoopiski aktiivselt metsaäriga tegutsev ja seega ka ostust huvitatud, rahakas isik. Kohus on seisukohal, et selline muudatus tunnistaja ütluste sisus sisaldab endas tõendite kunstliku loomise elementi. Tunnistaja ütluste andmise viis kohtus viitab valeütlustele - tunnistaja kirjeldab ebaolulisi ja tähtsusetuid asjaolusid väga detailselt. Samas ei oska ta anda müüja ja müügi väidetavat vahendamist palunud isiku kohta mingeid andmeid, kuigi viimasega olevat ta kohtunud korduvalt ja veel ka viimasel ajal. V.P-iütlused on antud viisil, et ei oleks võimalik tuvastada isik, kes oli vahendajaks M.M-Aja tema vahel. Kohus on seisukohal, et V.Pon andnud teadvalt valeütlusi kohtuistungitel nii praeguse kui ka OÜ M.Mkriminaalasja lahendamisel (ütlused avaldatud). Tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlused E.S n.ö „tankisti“ rolli kohta on kooskõlas viimase enda ütlustega. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja E.S ütlustes, need on olnud kogu aeg ühetaolised ja usaldusväärsed. 5
(8)Tunnistaja ütlused toimunu kohta on sisulises kooskõlas ka kohtuistungil tuvastatud situatsiooniga - tunnistaja on pensionär, tema ainsaks sissetulekuks on pension ja ta soovis sellele teenida lisaraha. Selleks on ta osutanud teene, kaalumata selle eetilisust – lasknud enda nimele vormistada kinnistu ostu–müügitehingu läbi. Samalaadset teenet on ta ka varem raha eest V.P-ipalvel teistele isikutele osutanud. Ise ta kinnistu eest raha ei ole tasunud, vaid talle on selle teene eest makstud. Et tehing saaks võimalikuks, pidi müüjal olema selle vastu huvi. M.M-Ahuvi väljendub selgelt ja ühemõtteliselt tema vastuses E.S küsimusele notari juures, et kas selle maa peal midagi kasvab. Vastus oli, et peaks kasvama, aga ei kasva. Selline vastus väljendab teo toimepanija suhtumist tema poolt toimepandusse. Ta oli teadlik, et kinnistul on teostatud ebaseaduslik raie ja enesele kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks vormistas ta kinnistu teise isiku nimele. M.M omas juba 2003.a metsatöötlemise valdkonnas pikaajalist kogemust, talle olid hästi teada

ja seadusest allpoolseisvate eeskirjade sätted. Kõiki eeltoodut kogumis hinnates on leidnud täielikult tõendamist, et kogu XXX(XXX) kinnistu eraldisel 2 tehtud raie on teostatud M.M-Atellimusel ja nõustumisel, ühe ja sama raiejärguga. Kaitsja on viidanud, et asjas on mitmeid kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt ei tule süüdistatava kasuks tõlgendada mitte igasugust kohtuistungil tõusetunud kahtlust, vaid ainult sellise, mille kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole võimalik. Kaitsja on väitnud ka, et KrMS § 7 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kohus leiab, et isik, kes otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui ta seda ei tee, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Kohus ei ole tuvastanud kahtlusi, mida poleks olnud võimalik kõrvaldada ülaltoodud kohtule esitatud ja kohtu poolt analüüsitud tõenditega. Kohtus ei ole olnud võimalik tuvastada vaid seda, kes olid OÜ E.G nimel esinenud ja süüdistatavat ning V.P-ivahendanud isikud. Nimetatud asjaolusid polnud võimalik tuvastada, kuna asjasse puutuvad M.M ja V.Pei ole avaldanud ei eeluurimise ajal ega kohtus mingeid andmeid, mis võimaldaks kontrollida nende poolt esitatud versioone. Toimikus olevalt konto väljavõttelt (t.l 60-81 I kd) on näha, et OÜ E.G puhul oli tegemist muljetavaldava käibega firmaga, kuid peale igat suuremat laekumist kontole võeti seal olnud raha välja sularahas, 10 000 kr kaupa, loetud minutite jooksul. OÜ E.G ainsaks juhatuse liikmeks vormistatud isik ei olnud tegelikult seotud nimetatud firmaga, selle tegevusest ta midagi ei teadnud (t.l 98 I kd). Eelnev annab alust oletusele, et tegemist oli varifirmaga. M.M on andnud ütlusi, et OÜ E.G esindajaga leppis ta suuliselt kokku tehtavates töödes jmt. OÜ esindajalt ta täpsemalt mingeid andmeid ei küsinud, kuna see teda ei huvitanud. Kohtu arvates ei ole süüdistatava selline väide usaldusväärne. Olles pikka aega tegev metsaga seonduvates valdkondades ja tundes ka vastavat seadusandlust ning sellest tulenevat vastutust, pidi M.M teadma ka seda, et võimalike probleemide tekkimisel enda vastutuse välistamiseks peab ta teadma isikuid, kes metsas töid tegid. Asjaolu, et M.M ei ole avaldanud neid andmeid, on kooskõlas tema kaitsetaktikaga, mille kohaselt peaks ebaseadusliku metsaraide ees vastutama isik/ud, kes tegelesid vahetult kasvavate puude mahavõtmisega. Arvestades, et süüdistatav, metsa ülestöötamise alal kogenud isikuna, teadis ette võimalikke saabuvaid tagajärgi, valiski metsa üles töötama firma, mille nimel esinenud isikuid ei ole reaalselt võimalik kindlaks teha. Kuna neid pole võimalik tuvastada, siis oleks see kaitsepositsiooni arvates tulnud lugeda kõrvaldamata kahtluseks ja seetõttu M.M õigeks mõista. M.M-Aeelneva väite ebausaldusväärsust kinnitab kohtu arvates veel ka see, et kokkulepe tööde sõlmiti 6

(8)teostamiseks, mille tulemusena varutava puidu materiaalne väärtus ulatus sadadesse tuhandetesse kroonidesse ja ei ole tõenäoline, et sellised materiaalsed väärtused usaldatakse isikutele, kelle kohta ei ole teada mingeid andmeid. Eeltoodud, OÜ E.G nimel esinenute, konkreetsete isikute tuvastamata jätmine ei takista kohtu arvates M.M-Asüü küsimuse lahendamist. Süüdistuse kohaselt kasutas M.M ebaseaduslikku raiet teostades vahendliku täideviijana palgalist tööjõudu. Kohus leiab, et see süüdistuse järeldus ei ole õige ja sellesse tuleb teha täpsustus, mis ei raskenda süüdistatava olukorda. Süü vahendlik täideviimine tähendab olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (siin teadmisega). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku eksitusse mingitest asjaoludest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis annaks alust väitele, et M.M oleks metsaülestöötaja esindaja sellisesse eksitusse viinud.

§ 33

lg 2 (nii 2002.a lõpus ja 2003.a algul kehtinud, kui hetkel kehtiv redaktsioon) kohaselt peab ka kasvava metsa raieks võtja veenduma raieõiguse valdamise seaduslikkuses. Seega lasub ka töö võtjal kontrollikohustus. KarS § 21 lg 2 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust. Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole ka nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll on aga nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine. Sellest tulenevalt võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. M.M, olles OÜ M.Mesindajana, kellele kuulus XXX(XXX) kinnistu, töötas välja plaani, otsis isiku, kes otseselt teostaks objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo, s.o hakkaks puid langetama. Leides selle, andis ta korralduse ebaseaduslikuks raieks. OÜ E.G nimel esinenud, seni tuvastamata isikud langetasid metsa, koondasid selle ja vedasid laoplatsile. Sealt edasi korraldas jälle M.M puidu realiseerimise. Eelkirjeldatu on vaadeldav tervikliku protsessina, mis sisaldab endas lihtsalt erinevaid etappe. Ka korraldas M.M kinnistu hilisema müügi, et vältida endale kahjulikke tagajärgi. Kõige eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et M.Ma ja seni kindlaks tegemata OÜ E.g-i nimel tegutsenud isik/isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ja seega tuleb neid käsitleda süüteo kaastäideviijatena. Kohus leiab, et M.M pani süüteo toime kavatsetult. Ta otsis isikud, kellele anda korraldus ebaseadusliku raie teostamiseks. Leides need, ei määratlenud ta raiutava ala piire ega märkinud ette raiumisele kuuluvaid puid, aktsepteeris mistahes raievõtete ja – viiside kasutamist ja tulemuse saamist. Tagajärje, s.o keskkonnale olulise kahju tekitamine, on M.MAkäitumises tuvastatav vähemalt kaudse tahtluse vormis. M.M-Akäitumises õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. M.M-Apoolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 356 lg 1 järgi, s.o puude ebaseadusliku raiumisena, millega tekitati oluline kahju keskkonnale. M.M tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige M.M-Asüü suurust, samuti kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut, võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud M.M-Akäitumises puuduvad. 7

(8)Käesoleva, Monre Mäerannale süüks arvatava teoni on ta käitunud seaduskuulekalt. Eeltoodu annab võimaluse karistada M.Ma rahalise karistusega ja seda prokuröri poolt taotletud sanktsioonis kehtestatud keskmises määras. Rahalise karistuse suuruse arvutamisel tuleb võtta KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks 50 kr (süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvestus t.l 155 I kd). Tsiviilhagi on esitatud 84 593 krooni nõudes, s.o liigse lageraiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagi tuleb rahuldada ja tekitatud kahju M.M-LTvälja mõista. Kohtueelsel uurimisel on tehtud menetluskulusid 145 kr 20 s, s.o toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi 103 kr 40 s posti kättetoimetamiseks. KrMS § 179 alusel lg 1 p 2 alusel kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha 1, 5 palga alammääras, seega 4500 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb kõik eelnimetatud menetluskulud sisse nõuda M.m-lt. Kohtunik/allkiri/ KOOPIA ÕIGE Liivi Loide Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.