1 kohaselt 3 aastase katseajaga; vahistatud alates 05.juunist 2006.a., elukoht kuni vahistamiseni XXX süüdistuses
2 p.p.4, 7 ja 8 järgi; U.O, XXX, eestlane, EV kodanik, põhiharidusega, XXX tööline, registreeritud aadress XZZ tegelik elukoht XXX., karistatud 14.detsembril 1999.a. Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p.p.1 ja 2 järgi rahatrahviga; 05.märtsil 2002.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p.p.1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 39 päeva; 05.juunist kuni 09.augustini 2006.a. oli vahistatud; süüdistuses
2 p.p. 4, 7 ja 8 järgi ja A.J, XXX, EV kodanik, kõrgharidusega, XXX, varem kohtulikult karistamata, elukoht XXX süüdistuses
2 p.p. 7 ja 8 järgi. Asja kohtulikul arutamisel maakohus te gi k i n d l a k s: K.V on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta
2 p. 4 nimetatud isikuna 04.juunil 2006.a. kella 19.00 paiku koos U.O-ga ja A.J-ga tungis Rapla maakonnas Kohila vallas XXX. sissesõitu takistava keti eemaldamise teel XXX töökoja territooriumile, kus XXX teadmatust kavatsetavast vargusest ära kasutades viisid viimase veoautoga ära veokite transportimise platvormi 50000 krooni väärtuses, multilifti platvormi 25000 krooni väärtuses ja tõstuki kahvli 15000 krooni väärtuses. K.V tegu on kvalifitseeritud
2 p.p. 4, 7 ja 8 ette nähtud kuriteona. U.O on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta
2 p. 4 nimetatud isikuna 04.juunil 2006.a. kella 19.00 paiku koos K.V-ga ja A.J-ga tungis Rapla maakonnas Kohila vallas XXX sissesõitu takistava keti eemaldamise teel XXX töökoja territooriumile, kus XXX teadmatust kavatsetavast vargusest ära kasutades viisid viimase veoautoga ära veokite transportimise platvormi 50000 krooni väärtuses, multilifti platvormi 25000 krooni väärtuses ja tõstuki kahvli 15000 krooni väärtuses. U.O tegu on kvalifitseeritud
2 p.p. 4, 7 ja 8 ette nähtud kuriteona. 2 A.J on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta 04.juunil 2006.a. kella 19.00 paiku koos K.V-ga ja U.O-ga tungis Rapla maakonnas Kohila vallas XXX. sissesõitu takistava keti eemaldamise teel XXX töökoja territooriumile, kus XXX teadmatust kavatsetavast vargusest ära kasutades viisid viimase veoautoga ära veokite transportimise platvormi 50000 krooni väärtuses, multilifti platvormi 25000 krooni väärtuses ja tõstuki kahvli 15000 krooni väärtuses. A.J tegu on kvalifitseeritud
2 p.p. 4, 7 ja 8 ette nähtud kuriteona. K.V tunnistab end täielikult süüdi. Tema ütlustest nähtub, et ta elas samas töökojas koos elukaaslase U.O-ga alates 18.novembrist 2005.a., elukaaslane oli seal tööl, 04.juunil 2006.a. hakkas ta koos U.O-ga juba hommikul alkoholi tarvitama; oli pühapäev; ühel ajal sõitis territooriumi värava teha A.J kes oli talle võõras; ta läks koos U.O-ga värava juurde vastu ja küsis, mida vaja; A.J ütles, et tahab osta ja näitas väljas olnud platvormide poole; K.V vastas, et ta ei ole omanik ja ei saa müüa; omanikku A.J aga ei küsinud; A.J veenis teda ikkagi platvorme müüma ja lõpuks jõudsid hinnas kokkuleppele; algul leppisid multilifti platvormi hinnaks 1000 krooni, õiget hinda ei teadnud, algul pakkus A.J selle hinnaks 500 krooni, U.O ütles, et seda on liiga vähe ja siis jäi 1000 krooni; mees vaatas veel asju ja tahtis ka teist platvormi ja tõstuki kahvlit; lõpphinnaks kõigi asjade eest 3000 krooni; hinna läbirääkimisi pidas tema; lõpuks läks A.J raha tooma; ta saabus tagasi 10-20 minuti pärast; siis tuli ka veoauto, mis sõitis töökoja territooriumile; selleks tõstis U.O töökojast võetud tõstukiga keti värava eest ära; K.Vi tunnistab, et ta laskis U.O-l seda teha; jalgsi saab territooriumile vabalt üle keti astudes; A.J ei käskinud ketti ära võtta ega tagasi panna, autojuht XXX tõstis esemed kraanaga veoauto peale, U.O aitas seal tõstukiga, enne oli vaja maha tõsta platvormilt autokummid; pärast viis A.J nad autoga Prillimäe poe juurde, kus A.J andis raha; esmalt võttis K.V raha oma kätte ja ta andis selle edasi U.O-le tagasi sõitsid nad taksoga; pärast seda pani U.O keti värava ette tagasi; enne leppisid A.J-ga kokku, et vahelejäämise korral üksteist nad ei tunne; ta oli joobes ja silma all verevalum; A.J-ga ei olnud juttu, et ta on omaniku esindaja ja võib asju müüa; XXX oli ta varem seal töökoja juures käinud, A.J-t ta nägi esimest korda; vahetult pärast tagasisaabumist tuli töökoja juurde tööandja esindaja XXX, K.V kahetseb tegu; teole ajendas probleem palga maksmisega, seda ei saanud õigel ajal ja raha oli vaja. U.O tunnistab end täielikult süüdi. Tema ütlustest nähtub, et hakkas juba laupäeval koos elukaaslase K.V-ga kangemat alkoholi jooma; pühapäeval tuli üks võõras mees territooriumile, K.V läks vaatama, mida mees tahab; ta läks ise ka temaga kaasa; võõras mees (edaspidi A.J) uuris väljas olevaid asju ja jutust selgus, et ta tahab osta multilifti aluseid; XXX ei öelnud, et tal on õigus asju müüa; A.J oli kohale saabunud oma sõiduautoga; hinnast ta mehega midagi ei rääkinud, kõik kokkulepped tegi K.V; ta ei mäleta, et oleks selle kohta midagi öelnud; ta tõstis tõstukiga piirdeketi eest ära ja veoauto MAN sõitis territooriumile, keti eemaldamiseks keegi korraldust ei andnud; A.J ei küsinud, miks ketti võtmega lahti ei keerata; ühe platvormi peal olid autokummid, need lükkas ta maha; veoauto sõitis asjadega ära ja A.J viis nad oma autoga poe juurde; piirdeketi tõstis tagasi, aga ei ole meeles, kas kohe või pärast tagasisaabumist; raha andis mees esmalt K.V kätte; autos andis K.V raha edasi tema kätte; ta ei ole kindlasti A.J-le öelnud, et tal on õigus asju müüa; A.J tulek oli ootamatu ja ilma temata ei oleks nad sealt midagi müünud; kõike toimunut U.O täpselt ei mäleta, sest oli purjus; tema igapäevane töö oli muidu keevitamine ja millegi müümisega ta ei tegelnud. 3 A.J ei tunnista end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et sel päeval oli ta külas oma Prillimäel elaval vanaemal ja mööda sõites nägi XXX autolammutuse töökoda; ta otsustas seda kohta külastada, kuna tema äi otsis juba ammu veoauto jaoks multilifti platvormi ja kraanat; tema tuttav XXX oli ka varem kunagi sellest töökojast rääkinud, et seal võib niisuguseid asju leiduda; ta oli ka mujal käinud taolisi asju otsimas; kasutatud platvormi turuhind võib olla kuni 10000 krooni; ta teadis, et töökoja omanik on norralane ja teda esindab keegi naine; seda oli rääkinud XXX, millal see jutuajamine oli, seda ta ei mäleta; töökoja territooriumil rääkis ta ühe naisega- küsis osta multilifti süsteemi, mis oli aia ääres näha; naine ütles, et jah, vaatame; selgus, et see ese oli puudulik; naine küsis selle eest 500 krooni; hind oli vastuvõetav; kohapeal olnud mees ja naine pakkusid veel asju; seal oli veel üks multilifti platvorm, mille eest naine küsis esmalt 10000 krooni; hind A.J-le ei sobinud ja lõpuks leppisid hinnaks kokku 3000 krooni; selle eest sai esimese platvormi koos kahvliga ja teise platvormi; ta kutsus asju ära vedama XXX-i, vahepeal käis ta Kohilas automaadist raha võtmas; pärast tagasisaabumist jõudis üsna varsti kohale ka XXX veoautoga; töökojas olnud mees lohistas tõstukiga värava keti eest ära, et autoga territooriumile pääseks; sellest ei tekkinud mingit kahtlust; raha andis kohe töökoja juures pärast asjade pealelaadimist; ta ei saanud aru, et naine oleks olnud alkoholijoobes; naine kinnitas, et tema on volitatud asju müüma, kuna õige omanik pidi olema Norras, seepärast ei tekkinud mingit kahtlust; pärast viis ta naise ja mehe autoga kaupluse juurde, nagu nad soovisid; XXX viis asjad tema krundile XXX.; esimese platvormi ostis ta hiljem kannatanult 40000 krooni eest ära; teisi asju ei tahtnud kannatanu müüa; ta ei tea, et oleks sellelt platvormilt midagi maha monteerinud; ta hindab oma tegu kui ostu müüki ega saanud aru, et see oli vargus; enne ei astunud ta üle keti territooriumile, kui K.V oli hoonest välja tulnud. Kohus leiab, et A.J tegu tuleb kvalifitseerida ümber
1 järgi s.o. teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamisena. Millegagi ei ole tõendatud, et A.J läks nimetatud töökoja juurde kavatsusega panna sealt toime vargus. Kohtul ei ole alust kahelda A.J ütlustes, et tema kavatsus oli osta töökojast talle vajalikke esemeid. Minek töökoja territooriumile ja pöördumine K.V poole oli õiguspärane tegevus. K.V vastusest pidi A.J aga aru saama, et K.V ei ole volitatud sealt midagi müüa. A.J on võtnud omaks, et sellest töökojast ja veoautode lammutusest sai ta kunagi teada XXX-lt; samuti seda, et töökoda kuulub norralasele, keda kohapeal esindab keegi naine. A.J aga ei küsinud K.V-lt midagi töökoja valdaja ega vara omaniku kohta. Seepärast ei ole kohtu jaoks ei ole usaldusväärne A.J väide, et K.V esines kui asju müüma volitatud isik ja et tal ei tekkinud mingit kahtlust. Et K.V ei olnud volitatud neid asju müüma, pidi A.J aru saama ka temalt küsitud hinnast: nii A.J enda kui ka K.V ütlustest nähtub, et esialgu nimetas K.V ühe platvormi hinnaks 500 krooni, U.O aga ütles, et seda on liiga vähe ja siis jäi hinnaks 1000 krooni. Lisaks nõustus A.J hiljem ühe platvormi ostma kannatanult 40000 krooni eest. Seega pidi A.J teadma niisuguste esemete reaalseid turuhindu. Kahtlust K.V ja U.O tegevuse seaduslikkuses pidi äratama ka asjaolu, et mõlemad olid alkoholijoobes ja et veoautoga töökoja territooriumile pääsemiseks pidi U.O tõstukiga eemaldama piirdeks pandud keti. Asjaolu, et A.J sai asjad oma valdusse omaniku territooriumil, ei anna alust kvalifitseerida tema tegu vargusest osavõtuna. Kohus leiab, et A.J soov töökoja juurest neid esemeid osta kutsus K.V-is esile soovi kannatanu vara talle raha eest ka üle anda; K.V-ga liitus koheselt U.O. K.V on kohtueelsel uurimisel võtnud omaks, et teda ajendas soov saada raha, kuna tööandja ei maksnud U.O-le piisavalt palka. Kohtu jaoks ei ole usaldusväärne K.V poolt kohtuistungil antud kinnitus, et ta konkreetselt ütles A.J-le, et ta ei ole asjade omanik ega saa müüa. Kohtueelsel uurimisel 05.juunil 2006.a. K.V poolt antud ütlustest nähtub, et A.J avaldas soovi osta kahte platvormi; ta tahtnud helistada XXX-le(omaniku abikaasale); A.J veennud teda mitte helistama ja küsinud, kas ta ise (K.V) ei taha raha saada; ettepanek oli ahvatlev, nad 4 tahtsid raha saada, kuna XXX (kannatanu) ei maksnud õigel ajal palka; 04.augustil toimunud ülekuulamisel on K.V andnud samu ütlusi, mida kohtuistungil. k.a. Kaassüüdistatava U.O ütlused A.J osa tõendamisel midagi ei lisa; ta kinnitab, et ei tea kuulnud K.V ja A.J jutuajamist ja kokkuleppeid; eeluurimisel on ta kinnitanud, et asjade müük oli tingitud vihast perenaise vastu, kes viivitas palga maksmisega ja maksis seda ebapiisavalt. K.V ja U.O tegevuses tuleb neile süüks arvatud kuriteod lugeda tõendatuks, kuid välja tuleb jätta süüdistusest
2 p. 8. K.V ja U.O ning kannatanu ütlustest nähtub, et K.V ja U.O elasid ja töötasid samas töökojas ning neil oli süüdistuses nimetatud ajal õigus ja kohustus viibida selle töökoja piiratud territooriumil, kus asusid süüdistuses nimetatud esemed. K.V-l ja U.O-l oli kannatanu varale vaba juurdepääs. Seega ei saanud K.V ja U.O süüks pandud varguse toimepanemiseks töökoja territooriumile kuidagi tungida ja puudub alus nende tegevuse kvalifitseerimiseks
2 p. 8 järgi. Värava ees oleva keti eemaldamine tõstuki abil ja pärast seda veoauto lubamine territooriumile ei ole antud juhul vara asukohta sissetungimine
2 p. 8 tähenduses. Kuna A.J-l oli K.V luba töökoja territooriumile sisenemiseks, siis ei saa ka teda lugeda territooriumile tunginuks. Varguse toimepanemist K.V ja U.O poolt ja esemete omandamist A.J poolt tõendavad lisaks süüdistatavate endi ütlustele veel: 1.Kannatanu XXX ütlused, milledest nähtub, et U.O töötas tema abikaasa poolt juhitud OÜ-s XXX; abikaasa on norralane, töökoda kuulub Norra kodanikule XXX-le, kes on andnud loa tema abikaasal seal tegusemiseks ja töökoda oli sel ajal OÜ XXX kasutuses; töökoja territooriumil olnud platvormid ja muud esemed olid abikaasa isiklikud ja neid saab lugeda ühisvaraks; U.O ja K.V kasutasid töökojas asuvaid eluruume; K.V tööle vormistatud ei olnud, kokkuleppe kohaselt pidi ta koristama ja olema ka valvuriks; vargusest sai ta teada samal päeval kuskil tund hiljem; üks sama küla naine helistas ja teatas, et töökoja juures toimub midagi kahtlast, on suured autod ja tõstetakse; see oli kella 19.00 paiku, kohale minnes selgus, et käis ära olid viidud autode transportimine platvorm, multilifti platvorm ja tõstuki kahvel; viimati enne seda töökojas käies olid need esemed alles; territooriumi värava asemel on seal tulpadele kinnitatud ja lukustatav kett; näha oli, et ketti oli tõstukiga liigutatud, asfaldil olid jäljed; tõstukiga oli eest tõstetud post, mille küljes kett oli; K.V, U.O ja XXX olid töökojas ja kinnitasid, et ei tea midagi; nad olnud kogu aeg töökojas ja maganud; samas oli näha, et tõstukit oli äsja kasutatud; lifti platvormi ja kahvli sai ta A.J-lt tagasi; autode platvormi müüs A.J-le 40000 krooni eest, autode platvormilt oli demonteeritud vints; A.J väitis, et ei teadnud, kellel on õigus sealt asju müüa, K.V oli väitnud, et tal on volitus müüa; materiaalseid nõudmisi tal kellegi vastu ei ole. 2.Tunnistaja XXX ütlused, milledest nähtub, et ta tunneb K.V-d ja K.O-d, A.J on võõras, 2006.juunikuus elasid ja töötasid nad samas töökojas, nii ka 04.juunil, mil taheti maha müüa üks multilifti alus, seda tegid K.V ja U.O, kes olid sel päeval juba hommikust alates alkoholi tarvitanud; lähemalt ei tea ta sellest midagi, sest oli oma toas ega läinud välja asjade äraviimise juurde; K.V ja U.O käisid õues, K.V rääkis, et kavatseb ühe asja maha müüa, selle pealt tuli aga kummid maha lükata, nad käisid ka koos õues, kuid XXX keeldus asjast osa võtmast ja läks tuppa tagasi; ta sai aru, et see oli vargus; sel momendil peale nende kolme kedagi töökoja juures ei olnud; K.V-il ja U.O-il polnud õigust sealt midagi müüa; ta nägi töökoja territooriumile sõitnud suurt veoautot, enne käis seal keegi sõiduautoga; ise ta siis väljas aga ei käinud; territooriumi värava ees on lukuga kett; hiljem selgus, et U.O oli keti 5 tõstukiga eest ära tõstnud; äri ajas K.V; keti äravõtmist ta ei näinud; U.O ja K.V kaklesid ka omavahel, K.V kehavigastustest ta midagi ei tea.
2 näeb ainsa karistusena ette vangistuse. K.V ja U.O osa varguses tuleb lugeda võrdseks. K.V on varem kaks korda kohtu poolt karistatud, arutatav kuritegu on toime pandud katseajal ja vähem kui aasta pärast eelmise süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Kohus peab võimalikuks mõista K.V-le arutatava kuriteo eest lühiajalise vangistuse.
5 kohaselt tuleb varem mõistetud vangistus pöörata antud juhul täitmisele. U.O osa karistuseks tuleb samuti mõista lühiajaline vangistus. Ta on varem kohtu poolt kriminaalkorras neli korda karistatud; viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 12.aprillil 2002.a. Tal oli kuriteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal kindel elu-ja töökoht. Seepärast peab kohus võimalikuks vabastada U.O karistuse kandmisest vastavalt
1 ja 75 sätetele. A.J on varem kohtu poolt karistamata, tal on kindel elukoht ja tegevusala. Talle süüks arvatud kuriteo iseloomu ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus vajalikuks karistada teda vangistusega, vaid peab võimalikuks kohaldada rahalist karistust. Asitõendina on kriminaalasja juurde lisatud U.O-lt kinnipidamisel ära võetud 2000 krooni. U.O ütlustest nähtub, et see on A.J-lt kannatanu asjade eest saadud raha. Kohus leiab, et 6 rahasumma tuleb lugeda kuriteo tulemusena saadud varaks ja konfiskeerida
MS §§ 173, 179 lg. 1 p.1, 180 lg.1, 306, 309 lg.3, 313 ja 315, maakohus o t s u s t a s: Tunnistada süüdi K.V
1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid- elab XXX., ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkub oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elukoha töö -või õppimiskoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Süüdi tunnistada A.J
1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära s.o. 7500 krooni. Rahalist karistust on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr. 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064858 või kontole nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas sama viitenumbriga. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Välja mõista K.V-lt, U.O-lt ja A.J-lt igaühelt riigi tuludesse 4500 krooni sundraha. Välja mõista K.V-lt ja U.O-lt hüvituseks. kummaltki riigi tuludesse 3422.70 krooni kaitsja tasu Sundraha ja kaitsja töötasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049696. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Asitõendina kriminaalasja juurde lisatud 2000 krooni konfiskeerida riigi tuludesse kui kuriteo läbi saadud vara. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Pärnu Maakohtule. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on 7 võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Vahi all viibiva süüdistatava jaoks algavad tähtajad kohtuotsuse resolutiivosa koopia ja kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.