← Eesti

1-06-12559\6

Obsah (11)§ 215§ 202§ 199§ 68§ 74§ 75§ 64§ 65§ 56§ 57§ 58

Tõlge 1-06-12559 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2006.a, Narva Kriminaalasi vaadati läbi Narva kohtumajas avalikul kohtuistungil 04.1

§ 215lg 2 p 3 järgi, A.B.

süüdistuses

§ 215lg 2 pp 1,3, § 199 lg 2 p 4 järgi , I.I.

süüdistuses

§ 215lg 2 pp 1,3 järgi lühimenetluse korras Prokurör Deniss Minzatov Süüdistatav M.K.

Elukoht: XXX, isikukood: XXXXXXXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kohtulikult karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 24.10.2005.a Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Süüdistatav A.B. Elukoht: XXX, isikukood: XXXXXXXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kohtulikult karistatud:

  1. 01.12.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 3 kuulise vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta.
  2. 25.05.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi, katseajaga 3 aastat
  3. 15.07.2004.a. Narva linnakohtu poolt

§ 202

lg 1 järgi 5 kuulise vangistusega tingimisi, katseajaga 2 aastat Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.10.2005.a Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk Süüdistatav I.I. (I.I.) Elukoht: XXX, asukoht Tartu vangla, isikukood: XXXXXXX, Venemaa kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kohtulikult karistatud: 1. 17.06.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 199lg 2 pp 4,7,8 järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud.

Tõkend: vahistamine alates 24.09.2006.a Kaitsja Vandeadvokaat Antonina Belõševa RESOLUTSIOON Tunnistada M.K. süüdi

§ 215lg 2 p 3 järgi ning karistada teda 2 (kahe) aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada M.K.-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista 1 (üks) aasta 4 kuud vangistust.

§ 68alusel arvestada karistusaja hulka K. vahi all viibimise aeg Kr

MS § 217 korras alates 23.10.2005.a. kuni 24.10.2005.a. , s.t 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 päeva vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 sätteid ja mitte pöörata K.-le vangistusena mõistetud karistust täitmisele täies ulatuses, kui K. ei pane kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1, nimelt: - elada aadressil XXX - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata katseaeg pikkusega 2 (kaks) aastat. M.K. tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse seaduslikul jõustumisel. Mõista M.K.-lt riigituludesse välja sundraha summas 7500 (neli tuhat viissada) krooni, kohtukulud: kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2124 (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni, kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 190 (ükssada üheksakümmend ) krooni 40 senti kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2183 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) krooni. Tunnistada A.B. süüdi

§ 215lg 2 p 1,3 järgi ning karistada teda 3(kolme) aastase vangistusega.

Tunnistada sama süüdi vangistusega.

§ 199

lg 2 p4 järgi ja karistada 6 (kuue) kuulise

§ 64lg 1 mõista B.-le kergema karistuse katmise teel raskeima karistuse poolt liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada A.B.-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 2 suurendada mõistetud karistust Narva Linnakohtu 25.05.2004.a.

otsuse järgi kandmata karistuse osa – 3 kuulise vangistuse ning Narva Linnakohtu 15.07.2004.a. otsuse järgi 5 kuulise vangistuse võrra ja mõista ärakandmisele 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. A.B. tõkend – elukohast lahkumise keeld – asendada vahistamisega, võttes ta vahi alla kohtusaalist. Karistuse kandmise aega arvestada A.B.-le alates 11. detsembrist 2006.a Mõista A.B.-lt riigituludesse välja sundraha summas 7500 (neli tuhat viissada) krooni, kohtukulud: kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2124 (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni, kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 190 (ükssada üheksakümmend ) krooni 40 senti kaitsja Valentina Manjuki poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2183 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) krooni. Tunnistada I.I. süüdi

§ 215lg 2 p 1,3 järgi ning karistada teda 3(kolme) aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada I.-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 2 suurendada mõistetud karistust Narva Linnakohtu 17.06..2005.a.

otsuse järgi kandmata karistuse osa – 3 kuulise vangistuse võrra ja mõista ärakandmisele 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine- jätta muutmata. Karistuse kandmise aega arvestada alates 24.09.2006.a Mõista I.I.-lt riigituludesse välja sundraha summas 7500 (neli tuhat viissada) krooni, kohtukulud: kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3058 (kolm tuhat viiskümmend kaheksa) krooni 55 senti, kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 190 (ükssada üheksakümmend ) krooni 40 senti, kaitsja Antonina Belõševa poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2183 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) krooni. Mõista M.K.-lt, A.B.-lt, I.I.-lt solidaarselt riigituludesse välja kohtukulud 8760 (kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni eeluurimisel tehtud DNA ekspertiisi eest. Kannatanu J.F. tsiviilhagi summas 4150 krooni rahuldada täies ulatuses ja mõista M.K.-lt, A.B.-lt, I.I.-lt solidaarselt välja kannatanu J.F. (sünniaeg XXX, elukoht XXX) kasuks 4150 (neli tuhat ükssada viiskümmend) krooni. Väljamõistetud sundraha ja kohtukulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtukulud ja sundraha võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja numbri ja isiku nimi, kes on kohtukulud või sundraha tasunud või selle isiku nimi, kelle eest need tasutakse. Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kaebuse 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades eelnevalt Narva kohtumajale kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas: M.K. süüdistatakse selles, et ta lõhkus 23.10.2005.a. umbes kell 03.00, viibides XXX maja juures, võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil, tegutsedes grupis koos A.B. ja I.I.-ga, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita, kaasa võetud haamriga samasse pargitud kannatanu J.F.-le kuuluva sõiduauto VAZ 21051, riikl reg märk XXX parema esiukse klaasi, tungis selle auto salongi ja pärast seda, kui A.B. püüdis ühendada otse süüteluku juhtmeid ja see ei õnnestunud tal, istus rooli taha, A.B. ja I.I. püüdsid aga auto käivitada, lükates seda majani XXX, kus ta nägi lähenevat politseipatrulli ja tahtis põgeneda, kuid peeti politseitöötaja poolt kinni. Süüdistatavate ebaseadusliku tegevuse käigus kahjustati auto paremat esitiiba, süütelukku, lõhuti parema esiukse klaas ja tekitati muid kahjustusi., mille remondile ja auto taastamisele kulutas kannatanu 4150 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani M.K. toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupis, s.t.

§ 215lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo.

I.I. süüdistatakse selles, et ta, olles varem varguse toime pannud isik, 23.10.2005.a. umbes kell 03.00, viibides XXX maja juures, võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil, tegutsedes grupis koos A.B. ja M.K.-ga, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita, pärast seda kui M.K. lõhkus kaasa võetud haamriga samasse pargitud kannatanu J.F.-le kuuluva sõiduauto VAZ 21051, riikl reg märk XXX parema esiukse klaasi, A.B. tungis selle auto salongi ja püüdis ühendada otse süüteluku juhtmeid ja see ei õnnestunud tal, ja seepärast, kui rooli taga istus M.K., püüdsid, A.B. ja I.I. auto käivitada, lükates seda majani XXX, kus ta nägi lähenevat politseipatrulli ja põgenes. Süüdistatavate ebaseadusliku tegevuse käigus kahjustati auto paremat esitiiba, süütelukku, lõhuti parema esiukse klaas ja tekitati muid kahjustusi., mille remondile ja auto taastamisele kulutas kannatanu 4150 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani I.I., olles isik, kes on varem toime pannud varguse, toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupis, s.t.

§ 215lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo.

A.B. süüdistatakse selles, et ta, olles varem varguse toime pannud isik, 23.10.2005.a. umbes kell 03.00, viibides XXX maja juures, võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil, tegutsedes grupis koos I.I. ja M.K.-ga, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita, pärast seda kui M.K. lõhkus kaasa võetud haamriga samasse pargitud kannatanu J.F.-le kuuluva sõiduauto VAZ 21051, riikl reg märk XXX parema esiukse klaasi, tungis selle auto salongi ja püüdis ühendada otse süüteluku juhtmeid ja see ei õnnestunud tal, ja seepärast, kui rooli taga istus M.K., püüdsid, A.B. ja I.I. auto käivitada, lükates seda majani XXX, kus ta nägi lähenevat politseipatrulli ja põgenes. Süüdistatavate ebaseadusliku tegevuse käigus kahjustati auto paremat esitiiba, süütelukku, lõhuti parema esiukse klaas ja tekitati muid kahjustusi., mille remondile ja auto taastamisele kulutas kannatanu 4150 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani A.B., olles isik, kes on varem toime pannud varguse, toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita isikute grupis, s.t.

§ 215lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti süüdistatakse A.B. selles, et ta , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis ajavahemikul 28.11.2005 kuni 02.12.2005.a. kell 17.15, viibides korteris aadressil XXX, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, kasutades juhust, et keegi tema tegevust ei jälgi, kannatanule V.M.-le kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 1100, maksumusega 590 krooni ja lahkus varastatuga sündmuskohalt. Mobiiltelefoni kasutas ise, hiljem andis uurimisele välja ning see tagastati kannatanule. Oma tahtliku tegevusega pani A.B., olles isik, kes on varem toime pannud varguse, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t

§ 199lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad I., K. ja B. oma süüd täies ulatuses, kahetsesid tehtut ning andsid vabatahtlikult nõusoleku asja läbivaatamiseks lühimenetluses. Kannatanu M. andis kohtuistungi käigus ütluse, et kirjutas politseisse avalduse magnetofoni ja mobiiltelefoni kadumise kohta. Talle tagastati töökorras telefon, telefoni suhtes kannatanul pretensioone ei ole. Süüdistatavate süüd tõendavad järgmised tõendid: - - - - Sündmuskoha- territooriumi XXX viienda sissekäigu vastas- vaatlusprotokoll (kd 1, t.l. 4-8) Sündmuskoha – väljak XXX taga XXX maja otsas, kus asub sõiduauto VAZ 21051 , nr XXX- vaatlusprotokoll (kd 1, t.l. 9-19) Kannatanu J.F. ütlused selle kohta, et ta parkis 22.10.2005.a. umbes kell 18.00 talle kuuluva auto VAZ 21051, riikl reg märk XXX XXX maja hoovi. Parkimise hetkel autol kahjustusi ei olnud, uksed olid kinni. 23.10.2005.a. umbes kell 04.30 sai politseitöötajate käest teada, et auto avastati väljal XXX maja juures. Auto oli kahjustatud: oli katki parema esiukse klaas, vigastatud oli roolisammas ja süütelukk, auto parem külg oli muljutud ja värv oli maas, autost oli kadunud kilometraažinäidik ja termomeeter. Materiaalset kahju hindab autoremondi spetsialisti abiga 4000 kroonile. Kilometraažinäidiku ja termomeetri hindab 20 kroonile kumbki, kuid võttes arvesse, et need esemed tagastati omanikule, ei avalda täiendavat kahju. (kd 1, t.l. 2125, 97-102, 197-200) Kahtlustatava M.K. ütlused selle kohta, et 22.10.2005.a. jalutas ta A.B.-ga ja I. nimelise noormehega õhtul linnas. Kui nad koju tagasi läksid, nägi maj juures heledat autot VAZ, autol signalisatsiooni ei olnud, otsustasid sõitma minna. K. tõi kodust haamri, lõhkus sellega reisija poolse esiklaasi. A. istus autosse ja püüdis juhtmeid ühendada, et autot käivitada, kuid tal ei õnnestunud. Otsustasid käivitada masina „lükates“ K. istus rooli taha, A. ja I. läksid autot lükkama. Autost võttis K. võttis autost termomeetri ja kütusenäidiku, mis seisid esipaneelil. Autot lükkasid kuni XXX majani, kuid see ei käivitunudki. XXX juures nägid liginevat politseiautot, kuhu kadusid B. ja I., K. ei näinud, ise jooksis XXX juurde, kus ta kinni peeti (kd 1, t.l. 4548). Tunnistaja D.R. ütlused selle kohta, et viibides 23.10.2005.a. teenistuses koos politseikonstaabel Ždanovitšiga, võttis umbes kell 02.55 vastu väljakutse korrakaitseteenistusest selle kohta, et XXX maja juures lükkavad mitu noorukit autot VAz 21051. kohale saabudes avastasid, et tõepoolest kolm noormeest, kellest üks istus rooli taga, liigutasid autot XXX juurest XXX juurde XXX. Politseinikke nähes jooksid kaks, kes autot lükkasid, erinevates suundades. See, kes rooli taga istus, peeti aga kinni. Ta osutus M.K.-ks (kd 1, t.l. 51-55). Tunnistaja J.M. ütlustega selle kohta, et 23.10 2005.a, viibides teenistuses PA 321 koosseisus koos Beljajeviga, sõitsid umbes kell 03.00 korrapidamisteenistusest saadud käsu peale XXX juurde, kus justkui ärandati autot.. Sõites mööda XXX majast nägid noormeest, kes istus viimase sissekäigu lävel. Jõudes varem kohalejõudnud patrullide juurde, said teada, et keegi on juba kinni peetud.. Samal ajal anti raadio teel edasi, et inimese sõnade järgi, kes jälgis ärandamist aknast, oli üks ärandajates XXX sissekäigu juures ja temast möödus just politseiauto.. Said aur, et jutt oli tunnistaja ekipaažist, läksid tagasi ja tegid noormehele ettepaneku minna politseinikega kaasa (kd 1, t.l. 56-59). - - - - - Äratundmiseks esitamise protokoll, vastavalt millele K. tundis fotol nr 6 ära I. nimelise noormehe, kellega koos ta pani toime auto ärandamise XXX maja juurest Narvas (kd 1, t.l. 50-65). Kahtlustatava A.B.i ütlused, vastavalt millel B. tunnistas oma süüd

§ 215lg 2 järgi ettenähtud kuriteo sooritamises.

Andis ütluse, et 22.10.2005.a, pärast alkoholi tarvitamist I.I. ja M.K.-ga, tegi I. ettepaneku auto ärandada. Kõik nõustusid. Otsustasid ärandada auto, eesmärgiga sellega sõita. K. tõi haamri. Otsisid ärandamiseks sobivat autot. Minnes mööda Rahu tänavat, nägid beeži värvi autot VAZ

  1. Kell oli juba umbes 03.00 öösel. Auto oli pargitud XXX viienda sissekäigu juurde. Läksid auto juurde, olles veendunud, et signalisatsiooni ei ole paigaldatud. B. jäi seisma viienda sissekäigu juurde, K. ja I. olid aga põõsastes auto taga.. Mingil hetkel kuulis lõhutud klaasi klirinat, kes ukse avas ei näinud, hiljem kutsusid B., ta ronis autosse ja proovis juhtmeid ühendada, kuid auto ei käivitunud. B. ronis autost välja. Sel ajal hakkas keegi mööduvatest inimestest midagi karjuma, ehmunult jooksid kõik laiali. Mõne aja pärast tulid kõik auto juurde tagasi. Otsustasid auto lükates käivitada. K. istus rooli taha, I. ja B. lükkasid autot, lükkasid umbes 200 meetrit maja XXX suunas. Äkki ilmus politseipatrull. B. ja I. jooksid laiali. Autost midagi ei võtnud. Muusikakeskuse ja mobiiltelefoni varguses tunnistas süüd osaliselt ja andis ütluse, et 30.11.2005.a. umbes ekll 18.00 läks D. juurde, keda ta ammu tunneb. Jõid viina. Hiljem tuli V. – D. tuttav. D. ja V. läksid poodi, mõne aja pärast tulid nad tagasi, jõid veel. Pärast seda jäid V. ja D. magama, aga B. võttis ära tema isale kuuluva muusikakeskuse ja mobiiltelefoni NOKIA 1100, mis oli tugitooli all, kus istus V. Pani kõik kilekottidesse ja viis enda juurde koju. Muusikakeskuse andis D.-le kolmeks päevaks 2004.a. märtsis, hiljem palus D. korduvalt keskuse tagasi anda, kuid viimane tõi erinevaid ettekäändeid, et keskust mitte tagastada (kd 1, t.l. 70-75, 139-144). Asitõendite vaatlusprotokoll: autotermomeeter ja käsikütusemõõdik, ikoonid (kd 1, t.l. 79-84). Kahtlustatava I.I. ütlused selle kohta, et 22.10.2005.a. pärast alkoholi tarbimist A.B. ja M.K.-ga, tegi ettepaneku auto ärandada. K. tõi haamri. Minnes mööda Rahu tänavat, nägid beeži värvi autot VAZ
  2. Kell oli juba umbes 02.00 öösel. Auto oli pargitud XXX viienda sissekäigu juurde. Läksid auto juurde, olles veendunud, et signalisatsiooni ei ole paigaldatud. K. lõi autoklaasi katki, avas ukse, I. ise seisis õõsastes, vaatas, et keegi ei tuleks. Samal ajal kuuldus hääli, ehmunult jooksid kõik laiali. Mõne aja pärast tulid kõik auto juurde tagasi. I. tegi ettepaneku auto lükates käivitada. Kõik nõustusid. K. istus rooli taha, I. ja B. lükkasid autot, lükkasid umbes 200 meetrit maja XXX suunas. Pärast nägid politseiautot ja jooksid laiali. Autost I. midagi ei võtnud (kd 1, t.l. 88-93). Kahtlustatava A.B. ütluset sündmuskohal kontrollimise protokoll (kd 1, t.l. 116-121). Kannatanu V.M. ütlused selle kohta, et tulles 02.12.2005.a. tööl koju, avastas muusikakeskuse kadumise suurest toast ja mobiiltelefoni NOKIA 1100 kadumise. Kadunud muusikakeskuse andis kannatanule üle A.B. hüvitisena tema poolt 2004.a. varastatud muusikakeskuse eest. Elukaaslane D. rääkis, ette eelmisel päeval käis A.B., kellega ta jõi, peale tema oli korteris V.V. D. jutu järgi sai aru, et pärast joodud alkoholi jäid tema ja V. magama. Kahtlustab varguses B.. Hindas muusikakeskuse 5000 kroonile, mobiiltelefoni 900 kroonile. Hiljem selgitas, et varastatud mobiiltelefon omandati kannatanu poolt ema J.M. nimele 590 krooni eest. Materiaalset kahju hindab 590 kroonile (kd 1, t.l. 124-127, 135-138, 201-205). Sündmuskoha – kahetoalise korteri aadressil XXX – vaatlusprotokoll (kd 1, t.l. 128131). - - - - Tunnistaja S.D. ütlused selle kohta, et 01.12.2005.a kell 18.00 tuli tunnistaja koju A.B. Mõne aja pärast tuli veel üks tuttav V.V., jõid. D. ja V. läksid magama, B. läks aga ära. 02.12.2005.a. hommikul tuli töölt D. elukaaslane V.M., kes avastas talle kuuluvate asjade: muusikakeskuse ja mobiiltelefoni, kadumise. Selgitas, et muusikakeskuse andis D.-le A.B.. B. ütles, et muusikakeskus on tema kodust, ta ise ostis selle. Tõi selle sellepärast, et ühel päeval võttis D. palvel M.-le kuuluva magnetofoni ja pandimajasse, kuid edasise väljaostmise õigusega.. kui D. läks järgmisel päeval pandimajja magnetofoni järgi, siis öeldi, et magnetofon müüdi juba maha.. D. ja B. leppisid kokku, et B. annab oma muusikakeskuse selle asemel, mille ta ekslikult pandimajja realiseerimiseks viis (kd 1, t.l. 132-134, 157-160). Asitõendi –mobiiltelefoni NOKIA 100, muusikakeskuse AIWA, vaatlusprotokoll (kd 1, t.l. 145-152). Tunnistaja S. D. ja kahtlustatava A.B. vastastamise protokoll (kd 1, t.l. 164-168). Tunnistaja A.B. ütlused selle kohta, et teab naise jutu järgi, et korteris käisid S.D. ja poeg A., võtsid kolmeks päevaks tunnistajale kuuluva muusikakeskuse AIWA, mille tunnistaja oli omandanud 2002 aastal 2700 krooni eest kauplusest Puškini
  3. Kolme päeva möödumisel muusikakeskus korterisse ei ilmunud. Poeg ütles, et toob keskuse tagasi (kd 1, t.l. 169-173). Kahtlustatava M.K. kohapeal kontrollimise protokoll (kd 1, t.l. 177-182). Tunnistaja R.B. ütlused selle kohta, et tema poeg A.B. tuli koos D.-ga ja võttis kolmeks päevaks muusikakeskuse AIWA. Kolme päeva möödumisel muusikakeskus välja ei ilmunud. Poeg rääkis, et käis korduvalt D. juures kodus muusikakeskuse järgi, kuid korterisse teda ei lasta. Nii kestis pikka aega. Keskust poeg ei toonudki. Muusikakeskuse ostis tunnistaja mees 2002 aastal 2700 krooni eest (kd 1, t.l. 183185). Ekspertiisiakt nr GE-0199-06/0472 (kd 1, t.l. 188-190). Tunnistaja V.V. ütlused selle kohta, et läks 28.11.2005.a. tuttvale S.D.-le külla. Tema juures oli juba tunnistajale tundmatu noormees, nägi teda esmakordselt. Istusid, jõid, mingi aja pärast jäid tunnistaja ja D. magama. Kui tunnistaja ärkas, oli korteris M., kes ütles, et sel ajal kui nad magasid, kadus muusikakeskus ja mobiiltelefon. Hiljem kutsus politsei välja (kd 1, t.l. 194-196). Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus järeldusele, et süüdistatavad K., B. ja I. väljendasid oma vabatahtlikku nõusolekut lühimenetluse kohaldamiseks. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatavate süü on tõendatud täies ulatuses ning nende tegevus on õieti kvalifitseeritud: M.K.-l

§ 215

lg 2 p 3 järgi, A.B.-l

§ 215

lg 2 pp 1,3 199 lg 2 p 4 järgi, I.I.-l

§ 215lg 2 pp 1,3 järgi.

Kannatanu F. tsiviilhagi summas 4150 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Karistuse määramisel arvestab kohus, juhindudes

§ 56

, iga süüdistatava süü astet, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatavate isiksusi ja võimalus mõjutada neid eesmärgiga loobuda edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatav M.K. ei ole varem kohtulikult karistatud, on 2004-2005 aastatel võetud vastutusele väärtegude toimepanemise eest, Narva haigla psühhiaatrikabinetis arvel ei ole. K. karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57mõttes tunnistab kohus puhtsüdamliku kahetsuse.

K. karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud.

Süüdistatav A.B. on varem korduvalt kohtulikult karistatud, on 2003-2004.a.a. võetud vastutusele väärtegude toimepanemise eest, Narva haigla psühhiaatrikabinetis arvel ei ole. Vastavalt Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametniku iseloomustusele on B.-l alkoholisõltuvus. B. karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57mõttes tunnistab kohus puhtsüdamliku kahetsuse.

B. karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud.

Süüdistatav I.I. on varem 1 kord kohtulikult karistatud, on 2004-2005.a.a. võetud vastutusele väärtegude toimepanemise eest, Narva haigla psühhiaatrikabinetis arvel ei ole. Vastavalt Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametniku iseloomustusele on uue kuriteo toimepanemise risk I. poolt suur. Lähiajal esitab kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud karistus täitmisele. I. karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57mõttes tunnistab kohus puhtsüdamliku kahetsuse.

I. karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 238 lg 1 p 3, 311, 313, 315. Aleksei Lavrovski Kohtunik Tõlge õige Ele Uutmaa, tõlk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.