← Eesti

1-99-12\9

Obsah (6)§ 63§ 68§ 3891§ 199§ 22§ 356

1-99-12 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2007. a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-99-12 Kohtukoosseis kohtunik Rubo Kikerpill sekre

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada R.S karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 15.03.1999.a kuni 26.03.1999.a ning seejärel alates 19.09.2003.a kuni 04.05.2005.a, s.o. 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva ning seega lugeda R.S poolt karistus kantuks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Jaan Audilt ja R.S riigituludesse kummaltki sundraha 5400 krooni. Välja mõista Jaan Audilt ja R.S solidaarselt riigituludesse koopiate valmistamise tasu 36,80 krooni. Välja mõista Jaan Audilt riigituludesse tasu riigi õigusabi eest 11800 krooni. Välja mõista solidaarselt R.S ja Jaan Audilt YYY tsiviilhagi (YYY osas) 2 020 027 krooni. Välja mõista R.S YYY kasuks (YYY osas) 1 841 688 krooni YYY kasuks (YYY) 1 355 302.50 krooni KYYY kasuks (YYY) 215 420 krooni xxx kasuks (xxx) 500 000 krooni. Sundraha ja tasu riigi õigusabi eest tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, või Hansapangas nr 221023778606 viitenumber 2800049696 selgitus „ nimi 1-99-12 sundraha“, ja „nimi 1-99-12 kohtukulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik Jaan Aud´i süüdistatakse selles, et olles YYY (reg.nr xxx, käibemaksukohustuslane alates 01.02.2000) tegelik juht ja ainuosanik, esitas 2000.a aprilli-, mai-, juuni-, juuli-, augusti-, septembrija oktoobrikuu käibedeklaratsioonid valeandmetega ning jättis esitamata 2000.a veebruari-, märtsi-, novembri- ja detsembrikuu ning 2001.a jaanuari- ja veebruarikuu käibedeklaratsioonid. 2

(5)1-99-12 Kolmandatelt isikutelt saadud andmete põhjal on tuvastatud, et YYY poolt on 01.02.2000.a kuni 28.02.2001.a deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata jäetud käibemaksu summas 2 020 027 krooni. Oma sellise tegevusega rikkus R.S kuni 31.12.2001.a kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 1 ja 2 sätestatud kohustust arvestada ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu ning arvutada tasumisele kuuluv käibemaksu summa ning § 17 lg 3 sätteid, mille kohaselt käibemaksukohustuslane on kohustatud tasuma maksustavalt käibelt käibemaksu käibedeklaratsioon esitamise tähtpäevaks, so maksustamisperioodile järgneva kuu 20.kuupäevaks. Seega Jaan Aud, tahtlikult käibedeklaratsioonide esitamata jätmise, esitatud deklaratsioonides valeandmete esitamise ning maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisega, kui selle tulemusena jäi maksudena laekumata 1 000 000 krooni või enam, pani toime KrK § 1481 lg 10 (alates 15.03.2007.a

§ 3891lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.S süüdistatakse selles, et tema teostas ajavahemikul 16.12.1999.a kuni 31.01.2000.a, xxx riigi valduses oleva xxx kinnistul salajase varguse eesmärgil ebaseaduslikku metsaraiet, põhjustades sellega: xxx kinnistult xxx kasvava elujõulise puu maha raiumisega ning seoses sellega looduskeskkonna kahjustamisega xxx olulise varalise kahju 62 592.00 krooni ning raiutud metsamaterjali vargusega riigile varalise kahju 58 148.00 krooni. xxx kinnistult 215 kasvava elujõulist puu maha raiumisega ning seoses sellega looduskeskkonna kahjustamisega xxx olulise varalise kahju 41 700.00 krooni ning raiutud metsamaterjali riigile varalise kahju 44 404.00 krooni. Seega R.S, võõra vara salajase vargusega suures ulatuses pani toime KrK § 139 lg 3 p 1 (

§ 199lg 2 p 6) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse R.S selles, et olles varem karistatud maksuseaduse rikkumise eest ning olles alates 27.09.2000.a YYY (reg.nr xxx, käibemaksu-kohustuslaseks registreeritud alates 01.07.2000.a) tegelik juht ja ainuomanik, on ajavahemikus september 2000.a kuni detsember 2000.a esitanud maksuametile tahtlikult käibedeklaratsioonides valeandmeid. Kolmandatelt isikutelt saadud andmete põhjal on tuvastatud, et YYY poolt on 01.07.2000.a kuni 31.12.2000.a deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata jäetud käibemaksu summas 1 841 688 krooni. Oma sellise tegevusega rikkus R.S kuni 31.12.2001.a kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 1 ja 2 sätestatud kohustust arvestada enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu ning arvutada tasumisele kuuluv käibemaksu summa ning § 17 lg 3 sätteid, mille kohaselt käibemaksukohustuslane on kohustatud tasuma maksustavalt käibelt käibemaksu käibedeklaratsioon esitamise tähtpäevaks, so maksustamisperioodile järgneva kuu 20.kuupäevaks. Seega R.S, olles varem toime pannud KrK § 1481 ettenähtud kuriteo, tahtlikult käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega ning maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisega, kui selle tulemusena jäi maksudena laekumata 1 000 000 krooni või enam, pani toime KrK § 1481 lg 10 (alates 15.03.2007.a

§ 3891lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse R.S selles, et olles varem karistatud maksuseaduse rikkumise eest, organiseeris tahtlikult enda isiku varjamiseks YYY (reg.nr xxx käibemaksukohustuslane alates 01.02.2000) ostmise, milleks kasutas Jaan Aud´i kaasabi ning peale mida teostas YYY nimel majandustehinguid, mille kohta ettevõte esitas 2000.a aprilli-, mai-, juuni-, juuli-, augusti-, septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonid valeandmetega ning jättis esitamata 2000.a veebruari-, märtsi-, novembri- ja detsembrikuu ning 2001.a jaanuari- ja veebruarikuu käibedeklaratsioonid. Kolmandatelt isikutelt saadud andmete põhjal on tuvastatud, et YYY poolt on 01.02.2000.a kuni 28.02.2001.a deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata jäetud käibemaksu summas 2 020 027 krooni. Oma sellise tegevusega rikkus R.S kuni 31.12.2001.a kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 1 ja 2 sätestatud 3

(5)1-99-12 kohustust arvestada ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu ning arvutada tasumisele kuuluv käibemaksu summa ning § 17 lg 3 sätteid, mille kohaselt käibemaksukohustuslane on kohustatud tasuma maksustavalt käibelt käibemaksu käibedeklaratsioon esitamise tähtpäevaks, so maksustamisperioodile järgneva kuu 20.kuupäevaks. Seega R.S, olles varem toime pannud KrK § 1481 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tahtlikult käibedeklaratsioonide esitamata jätmisega, esitatud deklaratsioonides valeandmete esitamisega ning maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisega, kui selle tulemusena jäi maksudena laekumata 1 000 000 krooni või enam, pani toime KrK § 1481 lg 10 järgi (alates 15.03.2007.a

§ 3891lg 1) kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse R.S selles, et tema olles xxx esindaja, organiseeris 01.04.2001.a kuni 26.09.2001.a eeluurimisega täpselt tuvastamata ajavahemikul, xxx kuuluval xxx kinnistu eraldustel nr xxx harvendusraie, mille käigus ei peetud kinni metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alamääradest, pannes sellega toime ebaseadusliku raie, põhjustades keskkonnale kahju kogusummas 1 355 302.50 krooni. Seega R.S, organiseerides teisi isikuid ära kasutades puude ebaseadusliku raie, millega põhjustati suur kahju keskkonnale, pani toime KrK § 155 lg 2 p 1 (

356 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse R.S selles, et tema koos R.F organiseeris YYY (reg.nr xxx) ostmise ja vormistamise T.T nimele, peale mida teostati alates aprillist 1998.a kuni jaanuarini 1999.a käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil YYY nimel majandustehinguid summas 17 293 611 krooni, mille kohta osaühingu poolt esitati 1998.a maikuu käibedeklaratsioonis ebaõigeid andmeid, näidates tegelikkusest väiksemat käivet ning 1998.a aprilli- ja 1989.a juunikuni 1999.a jaanuarikuu käibedeklaratsioone ei esitatud ega makstud käibemaksu summas 3 112 850 krooni. Kuivõrd YYY oli registreeritud alates 01.04.1998.a käibemaksukohustuslaseks ja seega oli kohustatud igakuiselt deklareerima ja tasuma käibemaksu, siis R.S koos R.F organiseeris T.T poolt teo toimepanemise ajal kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 3, § 17 lg 3 sätete rikkumise ja maksukorralduse seaduse § 27´2 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2 ja 3 tunnustel YYY käibe tahtliku varjamise ning käibemaksu tasumata jätmisse suures ulatuses. Seega R.S, organiseerides käibe tahtliku varjamise käibedeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamisega, käibedeklaratsioonide tahtlikult esitamata jätmise selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, samuti organiseerides käibemaksu tahtliku tasumata jätmise selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt ning seda kõike suures ulatuses, pani toime KrK § 1481 lg 7 (alates 01.06.2000.a KrK § 1481 lg 10 ning alates 15.03.2007.a

§ 3891lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti R.S aitas kaasa tahtlikule käibe varjamisele ning riigile käibemaksu mittetasumisele suures ulatuses, milline tegevus seisnes sellest, et xxx organiseeris YYY (reg.nr xxx) ostmise ja vormistamise T.T nimele, peale mida teostasid R.L, A.O, R.S, R.F ja T.T ajavahemikus 21.10.1998.a kuni 15.03.1999.a käibemaksu tasumisest kõrvalhoidumise eesmärgil ettevõtte nimel majandustehinguid summas 9 485 274 krooni, mille kohta ajavahemikus novembrist 1998.a kuni märtsini 1999.a ei esitanud YYY poolt maksuametile ühtegi käibedeklaratsiooni ega makstud käibemaksu summas 1 702 722 krooni. Kuivõrd YYY oli registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 01.10.1994.a ja seega oli igakuiselt kohustatud deklareerima ja tasuma käibemaksu, siis aitas R.S kaasa T.T poolt teo toimepanemise ajal kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 3, § 17 lg 3 sätete rikkumisele ja maksukorralduse seaduse § 27´2 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2 ja 3 tunnustel OÜ MŚ Mets käibe tahtlikule varjamisele ja käibemaksu tasumata jätmisele suures ulatuses. Seega R.S, aidates kaasa käibedeklaratsioonide tahtlikule esitamata jätmisele selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, samuti aidates kaasa käibemaksu tahtlikule tasumata jätmisele selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt ning seda kõike suures ulatuses, pani toime KrK § 17 lg 6 – § 1481 lg 7 (alates 01.06.2000.a KrK § 1481 lg 10 ning alates 15.03.2007.a

§ 22lg 3 - § 3891 lg 4

(5)1-99-12 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte põhjendused maakohtus Jaan Aud ja R.S tunnistasid end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatavad kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada Jaan Aud KrK § 1481 lg 10 (

§ 3891

lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 500 päevamäära summas 25 000 krooni, arvestusega, et (üks päevamäär on 50 krooni) Süüdi tunnistada R.S KrK § 139 lg 3 p 1 (

§ 199lg 2 p 6) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest R.S süüdi tunnistamist ning tema karistamist 8 kuulise vangistusega, Kr

K § 155 lg 2 p 1 (

§ 356

lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest R.S süüdi tunnistamist ning tema karistamist 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega, KrK § 1481 lg 10 (

§ 3891

lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest R.S süüdi tunnistamist ning tema karistamist 1 aasta 7 kuulise ja 28 päevase vangistusega, KrK § 1481 lg 7 (

§ 3891

lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest R.S süüdi tunnistamist ning tema karistamist 1 aastase vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 15.03.1999.a kuni 26.03.1999.a ning 19.09.2003.a kuni 04.05.2005.a, so 1 aasta 7 kuud 28 päeva ning seega lugeda R.S poolt karistus kantuks. Välja mõista Jan Aud´lt ja R.S kummaltki sundraha riigituludesse 5400 krooni. Maakohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatavate süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on nende tõelise tahte avaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 järgi tuleb isikud süüdi tunnistada ja mõista neile kokkuleppekohane karistus. Tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. Kohtukulud tuleb sisse nõuda süüdimõistetutelt. Rubo Kikerpill kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.