lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatav M.K elukoht: XXX, isikukood: XXX, töökoht: XXX Varasem karistatus: karistatus kustunud Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.K
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
alusel jätta vangistus M.K suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda M.K katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonnal määrata nimeliselt kriminaalhooldaja. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista M.K-lt sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, so 5400 (viis tuhat nelisada) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049874)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad kohtumenetluse pooled esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu alates päevast, millal oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav alates 14.09.2007. Asjaolud ja menetluse käik M.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema andis 3.oktoobril 2006.a. kella 9 ajal Võrus Antsla mnt. ja Kaare tänava ristmikul politsei patrullautos Mercedes Benz reg.märgiga 461 AKC oma ametikohustusi täitvatele Võru politseijaoskonna konstaablitele XXX-le ja XXX-le altkäemaksu 1000 krooni selle eest, et politseiametnikud oma ametiseisundit kasutades jätaksid vormistamata väärteoprotokolli tema poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumisekiiruseületamise kohta. Seega pani M.K toime
Tunnistajate XXX ja XXX ütlustest nähtub, et nad viibisid M.K autos, kui Võrus M.K auto kontrollimiseks kinni peeti. Tunnistajad mäletavad, et politseil tekkis kahtlus auto kiiruse suhtes ja M.K-l paluti autost väljuda ning kaasa tulla politseiautosse. Kumbki tunnistajatest ei näinud, millal M.K andis sõidudokumendid politseitöötajale. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et M.K teab ta seoses tööga ja olles liiklusjärelevalvet teostamas koos XXX-ga, peatasid nad M.K auto. Kiiruse mõõtmist teostas XXX, kes ka tuli hiljem koos M.K-ga patrullautosse. M.K juhitud auto kiirus oli 64 km/h ja selleks, et saada teavet M.K varasemate rikkumiste kohta, võttis tunnistaja ühendust jaoskonnaga ning samal ajal pani XXX juhidokumendid tunnistaja nägemisulatusse. Kui XXX asus kontrollima isiku nime, ulatas M.K2 500-kroonist rahatähte, asetades need kirjamapile, mis oli XXX põlvedel. XXX väljendas sellepeale üllatust. Rahasid mapile asetades ütles M.K repliigi, et kas teisiti ei saa. Rahatähed ei olnud sirged, vaid olid kaardunud rahakoti järgi. Tunnistaja ütluste kohaselt teatas ta juhtunust komissar XXX-le, kes andis korralduse tuua raha ja M.K politseijaoskonda, kus M.K-ga hakkas tegelema uurija. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et ta on M.K-ga kokku puutunud ühe korra, teostades liikluse järelevalvet ja mõõtes kiirust Võrus Kaare ja Antsla mnt ristmikul. M.K juhitud auto peatamise põhjuseks oli lubatust suurem kiirus ja kinnitamata oli ka turvavöö. Uibo palus M.K-l esitada sõidudokumendid, juhiload, registreerimistunnistuse ja liikluskindlustuse poliisi. Juht selgitas, et tal on kiire. Tunnistaja palus M.K-l tulla patrullautosse, kus ta asetas juhi käest saadud dokumendid armatuurlauale, ulatades juhiload XXX-le, et see kontrolliks M.K varasemaid liiklusalaseid rikkumisi. M.K ütles, et teeme asja teistmoodi ja viskas XXX põlvedel olevale mapile 2 500-kroonist rahatähte. Tunnistaja küsimusele, et mida see peaks tähendama, vastas M.K, et tal võidakse ära võtta juhtimisõigus. Tunnistaja ütlustest nähtub, et rahatähed olid kaares koos nii nagu need on kooldunud rahakotis. Juhtumist teatas jaoskonda XXX. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi kuriteos, milles talle on esitatud süüdistus. Süüdistatava ütluste kohaselt ületas ta Võru linnas sõites kiirust ning see võis olla umbes 65 km/h. Süüdistatav oli teadlik oma varasemast rikkumisest, kuid tema ütlused kohtuistungil on üsna vastuolulised, kusjuures süüdistatav ei mäletanud paljusid asjaolusid seoses juhtumiga 03.10.2006. Samas on süüdistatav möönnud, et politseipatrullautos olid mingid rahatähed, mis väidetavalt võisid kukkuda tema rahakoti vahelt välja. Kohtu seisukoht Süüdistatava M.K poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu vastavalt esitatud süüdistusele on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et 03.10.2006 kella 09 ajal Võrus Antsla mnt ja Kaare tänava ristmikul andis M.K politseipatrullautos Mercedes Benz reg nr 461 AKC altkäemaksu 1000 krooni ametikohustusi täitvatele Võru politseijaoskonna konstaablitele XXX-le ja XXX-le. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused antud kriminaalasjas on väheolulised, kuna nad vahetult ei näinud süüdistatava poolt raha andmist politseinikele ja seega ei tea, mis toimus patrullautos. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et M.K asetas XXX põlvedel olevale mapile altkäemaksuks 2 500-kroonist rahatähte. Tunnistajate ütlused raha andmise osas ei ole vastuolulised, on kokkulangevad ja üheselt mõistetavad. Mõlema tunnistaja ütlustega ja situatsiooni kirjeldusega on ümber lükatud süüdistatava väited, et raha võis tal välja kukkuda taskust, kui ta väidetavalt patrullautos võttis taskust rahatasku vahelt juhiload, et anda neid kontrolli teostavatele politseinikele. Raha asetamist süüdistava poolt XXX põlvedel olevale mapile nägid nii XXX kui XXX. Kuna süüdistatav istus patrullautos politseitöötajatest taga pool, siis juhilubade rahataskust võtmisega politseinike selja taga ei saanud rahatähed kuidagi iseeneslikult kukkuda eesistuva konstaabel XXX põlvedel asetsevale mapile. Kohus loeb tunnistaja XXX ütlustega tõendatuks, et tegelikult andis süüdistatav M.K juba enne oma sõiduautost väljumist tema kätte kõik sõidudokumendid: juhiload, registreerimise tunnistuse ja liikluskindlustuse poliisi. Seega on süüdistatava ütlused lubade politseinike kätte andmise kohta patrullautos ümber lükatud tunnistaja XXX ütlustega. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et nad andsid politseijaoskonnas altkäemaksus saadud 2 500-kroonist rahatähte üle uurijale. Süüdistava süü on tõendatud lisaks tunnistajate ütlustele asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (tl 6,7), kus on vaadeldud süüdistatava poolt altkäemaksuks antud 2 500-kroonist rahatähte, on fikseeritud rahatähtede numbrid ning vastavalt õiendile (tl 8) ja kviitung-orderile (tl 9) on asitõendiks tunnistatud 1000 krooni antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri rahandusbüroole. Süüdistatava ja tema kaitsja väited, et M.K-l puudus motiiv altkäemaksu andmiseks, on ümber lükatud teatisega tl 24-25, et 30.06.2006 jõustus otsus väärteoasjas, millega karistati M.K LS § 7422 lg 2 alusel (lubatud kiiruse ületamine 21-40 km/h) rahatrahviga. XXX ütlustega on tõendatud, et kiirusemõõtja näitas M.K juhitud auto kiiruseks Võru linnas 74 km/h, kuid kiirusenäit ei fikseerunud, sest juht pidurdas kiiruse maha ning sellisel juhul kiirusemõõtja Stalker näit ei fikseeru. Näidu mittefikseerumist kiirusemõõtjal süüdistatav kinnipidamisel ei teadnud, kuid olles teadlik asjaolust, et ta ületas lubatud kiirust, mis oleks võinud kaasa tuua uue karistamise LS § 7422 lg 2 järgi, oli alust M.K-l karta, et karistamisel võidakse temalt ära võtta sõiduki juhtimise õigus 1-3 kuuni. Altkäemaksu andmise motiiviks antud juhul on M.K püüd vältida enda karistamist aasta jooksul teistkordselt analoogse rikkumise eest nagu varem, kusjuures uus rikkumine oleks võinud kaasa tuua sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Tunnistaja XXX ütlused, millised on antud eeluurimisel ja kohtuistungil M.K poolt antud rahatähtede voltimise kohta olid erinevad. Kohus ei omista sellele tähtsust, sest tunnistaja ei pruukinud täpselt märgata, kuidas ja mil viisil rahatähed olid volditud ja kas need üldse olid volditud. Altkäemaksuks kahe 500-kroonise rahatähe andmist M.K poolt on mõlemad tunnistajad XXX ja XXX kirjeldanud ühtemoodi. M.K repliik raha andmisel, et kas teisiti ei saa, näitab selgelt, et M.K andis raha altkäemaksuks, et ära hoida enda karistamine. Süüdistatava M.K suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud ning nii vastutust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. M.K varasem karistatus on kustunud ning seetõttu ei pea kohus vajalikuks tema karistamist reaalse vangistusega ning altkäemaksuks antud summa ei olnud suur, on otstarbekas M.K-le karistuseks määrata
§-s 298 lg 1 ettenähtud miinimumkaristus, jättes vangistuse
alusel tingimisi kohaldamata ning seda minimaalse katseajaga.
MS §-dest 306, 309, 311, 312 ja 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.