Süüdimõistetud ES, isikukood XXXXXXXXXXX, sünd. XX.XX.XXXX, rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Elukoht XXX XXX Kaimo Adler, isikukood 38303234216, sünd. 23.03.1983 a. Pärnu maakonnas, Varbla vallas, rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, XXX, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Elukoht XXX XXX TA, isikukood XXXXXXXXXXX, sünd. XX.XX.XXXX, rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Elukoht XXX. XXX 2 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309-313 Süüdi tunnistada ES
järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,
lg 2 p 3 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega.
lg 1 alusel kohaldada ESle liitkaristust raskeima karistuse suurendamise teel ning mõista karistuseks (9 k) üheksa kuud vangistust, milline jätta aga
lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui ES (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
Katseaja algust arvata alates 27.08.2007 a. Süüdi tunnistada Kaimo Adler
järgi ning karistada teda (4 k) nelja kuulise vangistusega,
lg 2 p 3 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega.
lg 1 alusel kohaldada Kaimo Adlerile liitkaristust raskeima karistuse suurendamise teel ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust, milline aga jätta
lg 1,3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui Kaimo Adler (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
Katseaja algust arvata alates 27.08.2007 a. Süüdi tunnistada TA
järgi ning karistada teda (4 k) nelja kuulise vangistusega,
266 lg 2 p 3 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega.
lg 1 alusel kohaldada TAle liitkaristust raskeima karistuse suurendamise teel ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust, milline aga jätta
lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui TA (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
Katseaja algust arvata alates 27.08.2007 a. Allutada süüdimõistetud ES, Kaimo Adler ja TA katseajaks käitumiskontrollile, kohustada neid täitma
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning panna nad Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Jätta JT poolt esitatud tsiviilhagi lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Välja mõista menetluskulud – ES-lt, Kaimo Adlerilt ja TA-lt solidaarselt
Samuti oli ES-le, Kaimo Adlerile ja TA-le esitatud süüdistus selles, et nemad koos rikkusid ja hävitasid eelnimetatud C talukompleksi vara, valades talu territooriumi piirava naturaalsest puidust aia osaliselt värviga üle ning murdes puruks aialatte hävitades niiviisi 75 aialatti koguväärtusega 4389.60 krooni ja aiaposti väärtusega 2390.70 krooni, millele lisandus parandamiseks kulunud aiapostide transport kohapeale summas 5947 krooni. Lattaia värvist puhastamiseks ja postide paigaldamiseks tegi kannatanu JT kulutusi 5664 krooni suuruses summas. Samuti valasid süüdistatavad värvi suurtele maakividele ja kallasid värviga üle ca 60 meetrit maakividest laotud kiviaeda rikkudes oluliselt nende välisilmet, samuti valasid värvi murule ja sissesõiduteele, 22 –le Ungari sireli põõsastele, kahele suurele kasvavale puule ning elumaja teepoolsele nurgale paigutatud välisvalgustile väärtusega 580 krooni, kust värv voolas maja seinale, vundamendi plekkliistule ja maja ümbritsevale kivisillutisele. Eeltoodu tõttu tuli maja üks sein üle värvida, milleks kulus 1000 krooni, kiviparketti 1,5 m-2 ulatuses tuli asendada uuega, milleks kulus 500 krooni. Maakividest aia ja suurte maakivide puhastamiseks tuli kannatanul kivid ümber laduda (30 tundi tööd) väärtuses 10620 krooni, laenutada survepesur maksumusega 4000 krooni, kemikaalid värvi eemaldamiseks maksumusega 1000 krooni ning kivid survepesuriga puhastada, milleks kulus 28 tundi tööd ehk 4720 krooni. Värvist, soolast ja survepesuri kasutamisest tingitud muru ja mulla hävitamisega seoses tuli kannatanul tellida 1 koorem mulda väärtusega 3300 krooni, millele lisandus veo hind 650 krooni, samuti tuli teha koristustöid 8 tunni ulatuses kogusummas 1416 krooni. Lisaks eeltoodule murdsid ES, Kaimo Adler ja TA C talu territooriumil katki noore kasvava kase ning ES lõhkus postkasti väärtusega 400 krooni (koos paigaldusega) ja eravalduse sildi väärtusega 1200 krooni (koos kinnitusposti värvist puhastamisega) muutes need kasutuskõlbmatuteks. Lisaks sellele valasid nad murule soola kahjustades muru. Vara hävitamise ja lõhkumisega tekitasid ES, Kaimo Adler ja TA JT-le 47777.30 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus oli esitatud ES-le, Kaimo Adlerile ja TA-le selles, et nemad võõra asja rikkumise ja hävitamisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju, panid toime
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul uurimisel tunnistasid süüdistatavad ES, Kaimo Adler ja TA end kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Süüdistatavate ütluste kohaselt helistas ES Kaimo ja TA-le ning kutsus neid ööseks kannatanu JT talu juurde n.ö. „aeda värvima“ kättemaksuna selle 4 eest, et JT olevat maha lasknud ES koera. Kaimo Adler ja TA nõustusid ettepanekuga ning läksid samuti öisel ajal JT-le kuuluva talu juurde. Süüdistatavad kinnitasid, et ES-l oli kaasas suur värvitünn, millest TA valas värvi väiksematesse anumatesse ning ES ja Kaimo Adler „värvisid“ aeda, talu territooriumil olevaid suuri kive ning elumaja seina. Samuti tunnistasid süüdistatavad, et lõhkusid talumaad ümbritseva lattaia latte. Lisaks sellele lõhkus ES ära kannatanule kuuluva postkasti ning sissesõidutee juures olnud eravaldust tähistava sildi. Eeltoodud tegevuse käigus siseneti ka kannatanu kinnistu ning talu õue territooriumile omamata selleks kannatanu luba või nõusolekut. Kannatanu JT kinnitas kohtus, et ööl vastu 02.10.2006 a., s.o. ajal kui kannatanu ise viibis väljaspool Eesti Vabariiki, on tungitud talle kuuluva Varbla vallas asuva C talu territooriumile ning hävitatud ja rikutud talle kuuluvat vara. Kannatanu ütluste kohaselt oli värviga ära määritud talukompleksi ümbritsev kiviaed, talu territooriumil asuvad suured looduslikud kivid ja elumaja nurgasein, ära murtud puidust aialatid, lõhutud postkast ning sissesõidutee juures olnud eravalduse silt. Samuti oli värviga rikutud taluhoovis olev muru, tiik ning puid ja põõsaid. Kannatanu avaldas kohtus, et on kandnud kahjustuste tagajärgede likvideerimisel suuri materiaalseid kulutusi, kuid kriminaalasjas äratoodud kahjusumma 47777.30 krooni, ei ole kindlasti lõplik ning see suureneb märgatavalt, kuna mitmed tööd kahjustuste kõrvaldamiseks on veel tegemata. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on leidnud täielikku tõendamist nii
kannatanule kuuluva vara rikkumises ja hävitamises kui sellega tekitati oluline kahju, samuti süüdistatavate poolt valdaja tahte vastaselt tema territooriumile ebaseaduslikus sissetungimises, s.o. kuriteo toimepanemises
KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et on leidnud tõendamist kõigi süüdistatavate süü kuritegude toimepanemises ning seda alljärgnevate tõenditega – süüdistatavate ES, Kaimo Adleri ja TA enda süü omaksvõtuga kohtuistungil, kus nad on kinnitanud, et tungisid ööl vastu 02.10.2006 a. omavoliliselt, ilma kannatanu JT loata kannatanule kuuluva Varbla vallas asuva C taluvalduse territooriumile ning rikkusid ja hävitasid seal kannatanule kuuluvat vara määrides värviga ära talu kiviaia, taluterritooriumil asuvad suured looduslikud maakivid, taluelamu nurgaseina ja õuelambi, lõhkusid ära puidust aia latte ning kahjustasid muru, puid ja põõsaid. Samuti lõhkus ES ära postkasti ning eravaldust tähistava sildi. Süüdistatavate ütlused kinnitavad seda, et kannatanule kuuluva talukompleksi territooriumile siseneti omavoliliselt, ilma selle omaniku nõusolekuta. Samuti kinnitavad nende ütlused kannatanule kuuluva vara rikkumist ning hävitamist. -Kannatanu JT ütlustega kohtuistungil selle kohta, et 2006 a. oktoobri algul, s.o. ajal kui ta ise viibis väljaspool Eesti Vabariiki, Kreetal, tungiti omavoliliselt tema talukompleksi territooriumile ning pandi seal toime vandalismiakt. Kannatanu ütluste kohaselt lõhuti ära talu ümbritsev lattaed, määriti värviga ära umbes 60 meetri ulatuses kiviaeda, purustati postkast ja eravaldust tähistav silt ning rikuti värviga ära talu elumaja nurgasein. Samuti kallati värviga üle talu territooriumil asuvad suured looduslikud kivid, kahjustati muru, puid ja põõsaid ning reostati värviga talu territooriumil asuv tiik. Kannatanu hindas talle tekitatud kahju oluliseks nii materiaalses kui moraalses mõttes. Asja kohtueelsel uurimisel väljatoodud kahjusummat 47777.30 krooni pidas kannatanu esialgseks ning mittelõplikuks, kuna osa kahjustusi on senini likvideerimata ning kulutuste kandmine selleks veel jätkub. Kannatanu ütlused tõendavad seda, et süüdistatavad tungisid omavoliliselt kannatanule kuuluva talukompleksi territooriumile ning hävitasid ja rikkusid seal asuvat vara. Kannatanu pidas talle tekitatud kahju oluliseks nii moraalses kui materiaalses mõttes, samuti luges ta 5 otsituks ning absurdseks ES toodud põhjendusi (koera mahalaskmine) teo toimepanemise kohta. Kannatanu väidetel ei ole ta ES koera maha lasknud. -Tunnistaja AJ ütluste kohaselt abistab ta kannatanut JT talutöödel ning käib tema talu juures ka siis kui omanik seal ei viibi. 2006 a. oktoobri algul, hommikul avastas tunnistaja, et JT-le kuuluva talukompleksi kiviaed ja talu territooriumil asuvad suured kivid on värviga ära määritud, lattaed, postkast ja eravalduse silt lõhutud, muru ja hekk värvi ja soolaga kahjustatud, värviga ära määritud elumaja nurgasein ja õuelamp ning värvitünn tiiki visatud. Tunnistaja teatas juhtunust nii politseile kui peremehele ning asus pärast politsei kohapeal ärakäimist kahjustusi likvideerima. Praeguseks on osa kahjustusi küll likvideeritud, kuid mitmesuguseid töid on veel teha. Nii on tunnistaja ütlustel vaja veel värvida üle terve elumaja kuivõrd majaseina määrimise likvideerimise tagajärjel on nurgasein ülejäänud majaga võrreldes teise värvitooniga. Samuti ei ole värvist päris puhtaks saadud kiviaeda. -Tunnistaja AV tõendas kohtus, et pärast seda kui kannatanu JT kiviaed värviga ära rikuti, laenutas kannatanu tunnistaja firmast tööriistu, pesurit ja kallurit mulla veoks. Samuti küsis kannatanu firmast hinnapakkumist kiviaia ladumiseks. Tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu kiviaia rikkumist. Samuti kinnitas tunnistaja et rikutud kivide vahetamiseks kuluks hinnanguliselt 600-800 tonni ehk 30-40 kallurikoormatäit kive hinnaga 450 kuni 600 krooni tonn. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistajapoolsed ütlused seda, et kiviaia värviga määrimisega tekitati kannatanule olulist materiaalset kahju. -T OÜ poolt on tehtud hinnapakkumine kiviaia taastamistööde maksumuse kohta, mille kohaselt maksaks nende poolt tehtav töö 65000 krooni (t.l. 72). Samuti on T OÜ poolt esitatud kannatanule arve kompostimulla ostu ja transportimise, survepesuri laenutuse ja kiviaia tõstetöödeks kasutatud metsatraktori kasutamise kohta summas 14101 krooni (t.l. 77). -OÜ A arvete nr. 061106-J86 ja nr. 061013-J84 kohaselt on kannatanule esitatud osaühingu poolt survepesutööde, lattaia ehituse, maakividest aia ümberladumise ja koristustööde eest arve 22400 krooni ning aiapostide ja aialattide ostu ning transportimise eest arve 12727.50 krooni ulatuses (t.l. 73, 78). -Hansapangale tehtud maksekorraldustest (t.l. 74-76) nähtub, et kannatanu on tasunud eeltoodud arvete alusel vandalismikahjustuste likvideerimise katteks OÜ-le A ja T OÜ-le temalt arvete alusel nõutud summad. Kohtu hinnangul kinnitavad hinnapakkumised ja maksekorraldused seda, et kannatanule tekitati süüdistatavate tegevuse tagajärjel olulist materiaalset kahju kuivõrd kannatanu on arvete alusel tasunud kokku 49228.50 krooni. -Konstaabel AK ettekanne 04.10.2006 a. (t.l. 2) tõendab JT talu lattaia lõhkumist, kiviaia ja suurte kivide värviga rikkumist, muru kahjustamist, maja nurgaseina värviga määrimist ja postkasti lõhkumist. -Kriminaalasja toimikusse lisatud fotod kannatanule kuuluvast C talust (t.l. 3-8) tõendavad kõigi eeltoodud süüdistatavate, kannatanu ja tunnistaja AJ poolt nimetatud, süüdistatavate poolt tekitatud kahjustuste aset leidmist. Lähtudes eeltoodud tõenditest leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist ES, Kaimo Adleri ja TA poolt kuritegude toimepanemises nii
lg 2 p 3 ja § 203 järgi, mis väljendus alljärgnevas:
kohaselt kaitstavaks õigushüveks on isikule tagatud osa privaatautonoomiast, mis kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb teda teiste isikute häirimise eest. Kuriteo objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine, kusjuures sinna tungimise ebaseaduslikkus tuleneb valdaja puuduvast nõusolekust. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatavad ES, Kaimo Adler ja TA tungisid kannatanu JT-le kuuluva talukompleksi territooriumile omamata selleks omaniku luba või nõusolekut. Asjaolu, et talu territooriumile tungimine toimus omavoliliselt kinnitab ka see, et süüdistatavad läksid sinna salaja, kasutades oma tegevuse 6 varjamiseks ära öist pimedat aega ning asjaolu, et talu omanik ise samal ajal kohapeal ei viibinud. Samuti olid süüdistatavad teadlikud kuhu ja kelle territooriumile nad sisenevad, kuivõrd talukompleks oli ümbritsetud eravaldust tähistava sildi ja piirdeaedadega. Asjaolu, et neil talu tähistatud territooriumile sisenemiseks luba puudus kinnitasid lisaks kannatanule ka kõik süüdistatavad. Kuivõrd süüdistatavad ES, Kaimo Adler ja TA sisenesid kannatanule kuuluvale territooriumile kõik koos, on tegemist ebaseadusliku sissetungimisega grupi poolt ehk kuriteo toimepanemisega
lg 2 p 3 tunnustel.
ettenähtud kuriteo koosseisuga on kaitstavaks õigushüveks asjad nii vallas- kui kinnisasjadena.
objektiivseks koosseisuks on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises kui sellega tekitati oluline kahju. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et süüdistatavad ühise tegutsemise käigus määrisid värviga ära kiviaia, majaseina, välisvalgustuse lambi, kahjustasid puid ja põõsaid ning reostasid ära talu territooriumil asuva tiigi. Eeltoodut tuleb hinnata asjade rikkumisena. Samuti lõhuti ära puidust aialipid, postkast ning eravalduse silt. Kuna nimetatud esemed muutusid kasutamiskõlbmatuteks ning need tuleb asendada uutega, on taoline tegevus hinnatav asjade hävitamisena. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad mõlema kuriteo toimepanemisel
lg 2 mõttes otsese tahtlusega kavatsetult kuivõrd nii ebaseadusliku sissetungimise puhul kannatanule kuuluva talu territooriumile kui kannatanule kuuluvate asjade kahjustamisel ning hävitamisel lepiti eelnevalt kokku minna omavoliliselt, salaja, öisel ajal sündmuskohale, samuti lepiti eelnevalt kokku n.ö. „kannatanu aia värvimises“, s.o. asjade kahjustamises. Kohtu hinnangul seadsid süüdistatavad oma tegutsemise käigus eesmärgiks süüteokoosseisudele saabuvate asjaolude teostamise, samuti olid teadlikud selle saabumises. Oluline kahju
normatiivse koosseisutunnusena väljendus nii olulises rahalises kahjusummas – kannatanu poolt oli kohtuistungi toimumise ajaks kantud kuriteoga tekitatud kahjude likvideerimise eesmärgil materiaalseid kulutusi üle 49000 krooni kui ka kannatanule tekitatud suures moraalses kahjus. Asja kohtulikul arutamisel kinnitasid nii kannatanu, süüdistatavad kui ka tunnistajad, et kannatanule kuuluva talukompleksi näol on tegemist eeskujulikult hooldatud heakorrastatud valdusega. Kuivõrd taolise talukompleksi väljaehitamiseks ning hooldamiseks on kulutatud hulgaliselt rahalisi vahendeid ning on tehtud suurel hulgal tööd, on mõistetav kannatanu nördimus ja moraalne kahju, mida talle tekitati hooldatud talukompleksi kahjustamisega. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist ES, Kaimo Adleri ja TA poolt kuritegude toimepanek nii
kui ka
Karistuse kohaldamine: Asja kohtuliku arutamise käigus taotlesid süüdistatavate kaitsjad ning süüdistatavad kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 alusel kuivõrd antud asjas puudub avalik menetlushuvi ning samuti ei ole süüdistatavate süü suur. Kannatanu ning prokurör taotluse ning eeltoodud motiividega ei nõustunud. Kohus leidis, et käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine KrMS § 202 kohaselt ei ole põhjendatud. Eelnimetatud alustel kriminaalasja lõpetamine on võimalik üksnes süüdistatava nõusolekul prokuratuuri taotlusel. Kuivõrd prokurör taotlusega ei nõustunud ning omalt poolt kohtule taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei esitanud, puudus kohtul võimalus kriminaalmenetluse lõpetamiseks antud alustel. Samas on kohus ka seisukohal, et kriminaalmenetlusega kindlakstehtud süüdistatavate tegevust, millega tekitati kannatanule oluline kahju nii materiaalses kui moraalses mõttes, ei saa käsitleda tegevusena, mille „süü ei ole suur“. Samuti, kuna kannatanu puhul on tegemist avalikkusele tuntud isikuga (olümpiavõitja), ei saa tema suhtes toimepandud vandalismiakti käsitleda teona, mille vastu puuduks avalik menetlushuvi. 7 Asja kohtuliku uurimisega ei tuvastanud kohus süüdistatavate ES, Kaimo Adleri ja TA käitumises karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus Kaimo Adleri ja TA puhul süü puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et nad on kannatanu juures töötades püüdnud hüvitada enda poolt tekitatud kahjusid. ES puhul kohus karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kõik süüdistatavad on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, Kaimo Adlerit ja TA ei ole karistatud ka väärteokorras. ES on väärteokorras karistatud 08.11.2002 a. liiklusalase õigusrikkumise eest (t.l. 51, 56, 61-62). Süüdistatavatest töötab Kaimo Adler XXX, ES ja TA aga ei tööta. Karistuse kohaldamise aluseks
56 lg 1 alusel on isiku süü. Hinnates toimepandut ning süüdistatavate osa kuriteo toimepanemises asus kohus seisukohale, et ES süü kuritegude toimepanemises tuleb lugeda suuremaks kui Kaimo Adleri ja TA süüd, kuna kuritegude toimepanek toimus ES initsiatiivil ning õhutamisel, samuti toimetas ta sündmuskohale värvi ning muud vahendid kuriteo toimepanemiseks. Erinevalt Kaimo ja TA ei väljendanud ES kohtuistungil kahetsust vaid õigustas oma teguviisi tuues kuriteo toimepanemise põhjuseks oma koera väidetava mahalaskmise kannatanu poolt. Erinevalt Kaimo ja TA ei ole ES kannatanu ees vabandanud ega väljendanud soovi enda tekitatud kahjude hüvitamiseks. Karistusliigi valikul asus kohus seisukohale, et süüdistatavaid ei ole võimalik karistada muul viisil kui lühemaajalise tingimusliku vangistusega, kuivõrd nad on süüdi kahjulike tagajärgedega kaasnenud kuritegude toimepanemises. Süüdistatavate karistamine rahalise karistuse kui kergema karistusliigiga ei ole lähtudes eeltoodust põhjendatud, samuti nähtub kriminaalasjast, et süüdistatavatel puuduvad kindlad sissetulekud, mistõttu on kaheldav nende poolt rahaliste karistuste tasumine. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka süüdistatavate karistamist üldkasuliku tööga kuivõrd nimetatud töö tegemine võib olla takistatud ES-l tema tervisliku seisundi tõttu (60 % töövõime kaotust) ning TA-l asumisega alates 2007 a. oktoobrist kaitseväeteenistusse. Samuti võib süüdistatavate üldkasulikus korras töölerakendamine olla raskendatud nende maakonnakeskusest kauge elukoha tõttu. Tsiviilhagi osas asus kohus seisukohale, et see tuleb jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras, kuivõrd kannatanu JT avaldas kohtus, et süüdistuses toodud kahjusummad ei ole lõplikud, vajavad täpsustamist ning suurenevad veel. Samuti avaldas kannatanu, et võib saavutada süüdistatavate Kaimo ja TA-ga kokkuleppe, mille kohaselt hüvitavad nad enda tekitatud kahjud kannatanu kasuks töötamisega. Eeltoodust lähtudes ei ole praegu selge milliseid nõudmisi ning millises summas kelleltki kavatseb kannatanu esitada. Nimetatud asjaolude selgumisel on kannatanul võimalus soovi korral esitada kahjunõue kohtule tsiviilkohtupidamise korras. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb süüdistatavatelt välja mõista 5400 krooni sundraha riigi tuludesse seoses teise astme kuriteo toimepanemisega. Kohtukuludest kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele veel määratud kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja kohtulikus menetluses – ES-lt 6338.98 krooni Rünno Roosmaa, Kaimo Adlerilt ja TA-lt, mõlemalt 4122.33 krooni Ants Nõmmiku osalemise eest. Samuti kuulub süüdismõistetutelt solidaarselt väljamõistmisele 14 krooni seoses kriminaalasjast koopiate tegemise kulusid. 8 Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.