← Eesti

1-06-12461\16

1-06-12461 KOHTUO TSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2007 Jõhvi Kriminaalas ja number 1-06-12461

(06244001257)Kohtukoosseis Eeva Levina, Maarika Kuusk, Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Jana Tanissaar Kriminaalasi V.R süüdimõistmises KarS 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 24.09.2007 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja V.R apellatsioon Prokurör Liina Pikma Süüdistatav V.R - isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, elukoht: XXX, töökoht: XXX, kohtulikult karistatud 5 korral, väärteoasjades mitmeid kordi karistatud. Kaitsja Nikolai Rõžov Resolutsioon Jätta muutmata Viru Maakohtu 24.09.2007 otsus järgi. V.R süüdimõistmises KarS § 424 Apellatsioon jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav kaitsja vahendusel esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik. V.R mõisteti lihtmenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 9 (üheksa) kuud vangistust, millest kuulus KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud. 1-06-12461 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 kohaldamisega, arvestades Viru Maakohtu 26.07.2007 kohtuotsusega mõistetud karistust, rahaline karistus 13200 krooni, mõisteti V.R-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust ja 13200 krooni rahalist karistust. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 65 lg 2 ja 64 kohaldamisega, suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, 6 kuud vangistust, Viru maakohtu 16.06.2005 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 2 kuud vangistust, võrra ning Tallinna Linnakohtu 13.09.2005 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 29 päeva, võrra ning mõisteti V.R-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 29 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5 (viis) kuus ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.09.
  1. KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti V.R-le lisakaristuseks mootorsõiduki äravõtmine 1 (üheks) aastaks 10 (kümneks) kuuks. juhtimisõiguse
  2. V.R mõisteti süüdi 1 episoodis mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest. Menetlus Viru Ringkonnakohtus
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V.R.
  4. Apellant kohtuotsust sisuliselt ei vaidlusta ja leiab, et talle mõisteti alusetult lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks ja 10 kuuks, kuna enne kohut oli tal juba 9 kuuks juhtimisõigus ära võetud. Palub võimalusel muuta ka karistus ja teha otsus tema kasuks. Ringkonnakohtu istungist süüdistatav osa võtta ei soovinud. Prokurör palus maakohtu otsuse kui seadusliku jätta muutmata ning arvestada, et V.R on 13 korda väärteokorras karistatud LE rikkumiste eest ning mõistetud rahatrahvid on tasumata. Kaitsja palus apellatsiooni rahuldada selles toodud motiividel. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaaltoimikuga, leidis, et apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust. Maakohus on motiveerinud, miks tuleb V.R-it karistada reaalse vangistusega, sest varasemad tingimuslikud ning rahalised karistused ei ole pannud teda hoiduma alkoholijoobes mootorsõidukit juhtimast. V.R-it on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui väärteokorras ilma juhtimisõiguseta ning alkoholijoobes sõitmise eest kuid mõistetud mittevabaduskaotuslikud karistused ei ole teda pannud uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on põhjendatud ning otstarbekas talle reaalse vabaduskaotusliku karistuse mõistmine, mis ei ulatu isegi sanktsiooni keskmise määrani, vaid jääb alammäärale lähedaseks. Seda veelgi vähendada ei ole alust. 2 1-06-12461 Ei ole alust vähendada ka lisakaristuse kestust. Hoolimata faktist, et temalt oli juba eelmise kohtuotsusega võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, ei seganud selle puudumine V.R-it mootorsõidukiga sõitmast. Seetõttu on õigustatud talle lisakaristuse mõistmine ning pikemaks ajaks kui seda oli eelmine lisakaristus. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 343 lg 1; 344;
  5. E.Levina M.Kuusk 3 M.Komtšatnikov

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.