1-08-5176\6

(6525)kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni riigi tuludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „E.L, 1-08-5176, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. ASJAOLUD: E.L oli esitatud süüdistus selles, et tema, 11.12.2007 a. kella 9.45 ajal xxx spordisaali ees asuvas koridoris, kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, lõi ühel korral K.L teiste kaasõpilaste nähes peaga näopiirkonda, mille tagajärjel hakkas kannatanul ülahuulest verd jooksma. Pärast seda lõi E.L ühel korral rusikaga K.L samasse näo piirkonda, kuhu ta oli eelnevalt löönud peaga. Oma sellise tegevusega tekitas E.L K.L füüsilist valu ja kehavigastusi – esimese ülahuule hematoomi, parema silma ümbruse hematoomi, paremal põsesarnal kriimustuse, hematoomi paremal pool kaela piirkonnas, mõlema küünarnuki ja põlvede piirkonnas hulgaliste pindmiste marrastuste, üksiku väikese vasakul käsivarrel hematoomi, D11, 12, 13 hamba dislokatsiooni ja D11 hamba lõikeserva murru näol. Kuna eelpool toodud tegu pandi toime avalikult kõrvalist isikute juuresolekul ning kuna teise inimese löömine on vägivallategu, oli tegemist ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimesetevaheliste suhtlemise reeglite vastu. Süüdistus oli E.L esitatud avaliku korra rikkumises vägivallaga, s.o. kuriteo toimepanemises KarS § 263 p 1 järgi. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav E.L end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning jäi selle juurde, et kohus arutaks kriminaalasja lühimenetluse korras. Täiendavaid ütlusi kohtuistungil süüdistatav anda ei soovinud jäädes enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Prokurör leidis, et E.L süü talle süükspandud kuriteo toimepanemises KarS § 263 p 1 järgi on leidnud täielikku tõendamist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist ning tema karistamist lühiajalise tingimusliku vangistusega, kuna tegemist oli vägivaldse kuriteo toimepanemisega ning E.L osas on ka varem olnud kriminaalmenetlus vägivaldse kuriteo toimepanemises, mis aga tema kui alaealise puhul lõpetati KrMS § 202 alustel. Kaitsja leidis, et kuigi tema kaitsealuse süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, tuleks teda karistada rahalise karistusega, sest süüdistatav töötab xxx oma isale kuuluvas ehitusfirmas ning omab rahalist sissetulekut. Samuti iseloomustatakse teda õppimiskohtadest positiivselt. 2 1-08-5176 KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda järgmiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega – E.L enda ütlustega (t.l. 25-27) selle kohta, et tema sõber xxx teatas süüdistatavale, et ta oli kannatanu K.L käest n.ö. „lõuga“ saanud. Otsustanud asja klaarida, läks süüdistatav kannatanu juurde, kes viibis kehalise kasvatuse tundi oodates kehalise kasvatuse ruumi ees asuvas koridoris. Esmalt nõudis süüdistatav kannatanult vabanduse palumist ning kui kannatanu sellest keeldus, lõi süüdistatav teda peaga näkku ning rusikaga näkku, vastu põske. Seejärel tekkis tema ja kannatanu vahel rüselus, kuni teised juuresviibijad tulid vahele ning tõmbasid süüdistatava kannatanust eemale. -Kannatanu K.L ütlustega selle kohta, et kooli vahetunni ajal tulid koridoris tema juurde süüdistatav E.L ning xxx. Süüdistatav nõudis kannatanult xxx ees põlvili laskumist ja vabanduse palumist selle eest, et kannataul oli olnud xxx varem konflikt ning kaklus. Kui kannatanu sellest keeldus, lõi süüdistatav teda peaga näkku ning rusikaga parema põse piirkonda. Seejärel toimus rüselus süüdistatava ja kannatanu vahel, mis lõppes juures viibinud xxx ja xxx vahelesekkumise ja kaklejate lahutamise tõttu. -Tunnistaja xxx ütlustega (t.l. 8-11) selle kohta, et xxx kehalise kasvatuse ruumi ette asuvasse koridori, kus viibis kannatanu K.L, tulid enne tunni algust süüdistatav E.L, xxx nimeline poiss ning veel viis xxx sõpra. E.L nõudis, et kannatanu laskuks põlvili ja vabandaks xxx ees. Kuna kannatanu keeldus põlvili laskumast, lõi süüdistatav talle peaga „vastu hambaid“ ning lõi teda seejärel ka rusikatega. Seejärel tekkis rüselus, mõlemad kukkusid ning süüdistatav lõi kannatanut kätega kõhu ja selja piirkonda. Kuna löömise tagajärjel tuli kannatanul suust verd, otsustas xxx sekkuda tõmmates süüdistatava kannatanu pealt ära ning kaklus lõppes. Kallaletungi tagajärjel oli kannatanul esihammaste vigastused ning küünarnukk ja põlv katki. -xxx ja xxx (t.l. 12-13, 18-19) ütlustega selle kohta, et E.L nõudis kooli koridoris, kehalise kasvatuse ruumi ees K.L xxx käest põlvili vabanduse palumist. Mingil hetkel lõi E.L kannatanut peaga näkku ning seejärel hakkas teda rusikatega peksma näo ja keha piirkonda. Peksmise käigus kannatanu ja süüdistatav kukkusid ning rüselesid edasi koridori põrandal. Kaklus lõppes pärast seda, kui xxx ja xxx tõmbasid E.L kannatanu pealt maha peale mida süüdistatav lahkus. -xxx ütlustega (t.l. 20-21) selle kohta, et süüdistatav E.L nõudis kooli koridoris, spordisaali ees olevas ruumis kannatanult, et ta vabandaks xxxs.o. xxx) ees. Kui kannatanu keeldus seda tegemast, lükkas süüdistatav ta käega seinast eemale ning lõi teda peaga näkku. Seejärel toimus kaklus süüdistatava ja kannatanu vahel, mis lõppes sellega, et juuresviibinud poisid tõmbasid E.L kannatanust eemale. -xxx ütlustega (t.l. 14-17) selle kohta, et koolis, vahetunni ajal lõi kannatanu K.L teda rusikaga näkku, kuna xxx oli enne seda olnud tüli ning kaklus xxx. Löömise tagajärjel oli xxx silm sinine. xxx rääkis juhtunust süüdistatavale E.L. 11.12.2007 a. läks E.L koolis, vahetunni ajal kehalise kasvatuse klassi juures olevas koridoris K.L rääkima. Mingil hetkel lõi süüdistatav kannatanut peaga näkku ning seejärel rusikatega näkku ja kõhtu. Pärast seda toimus kaklus, mille käigus mõlemad kukkusid. Kaklus lõppes kannatanu klassivendade vahelesekkumisel. Süüdistatava, kannatanu ning tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et süüdistatav E.L tungis teiste kaasõpilaste juuresolekul, kooli koridoris kannatanu K.L kallale tuues põhjuseks kannatanu keeldumise põlvili laskumast ning xxx ees vabandust palumast. Kallale tungides lõi süüdistatav kannatanut esmalt peaga näkku ning seejärel rusikaga näo piirkonda. Hiljem toimus rüseluse süüdistatava ning kannatanu vahel, mis lõppes juuresviibinud kannatanu klassikaaslaste vahelesekkumisel. E.L süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist veel xxx Hambaravi hambaarsti xxx 3 1-08-5176 tõendiga (t.l. 6) selle kohta, et kannatanu K.L pöördus pärast juhtunut hambaarsti poole kuna oli saanud löögi näkku ning tundnud selle tagajärjel hammaste nihkumist ja tugevat valu. Kannatanul on diagnoositud d11,12,,13 hammaste dislokatsiooni, d11 hamba lõieserva murdu, limaskesta rebendit ja turset ülemisel huulel. Eeltoodud vigastused kinnitavad kannatanu avaldatut selle kohta, et teda löödi süüdistatava poolt peaga ja rusikaga näkku. -Perearsti xxx teatisega (t.l. 7) selle kohta, et kannatanu pöördus 12.12.2007 a., s.o. järgmisel päeval pärast juhtunut perearsti poole. Läbivaatuse tulemusena on tuvastatud, et kannatanul esinesid hematoomid ülahuulel ning parema silma ümbruses, kriimustused paremal põsesarnal, hematoom paremal pool kaela piirkonnas, marrastused küünarnuki ja põlvede piirkonnas ning väike hematoom vasakul käsivarrel. Eeltoodus vigastused kinnitavad samuti kannatanu ning tunnistajate ütlusi süüdistatava poolt kannatanule kallale tungimise ning tema suhtes vägivalla kasutamise kohta. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav E.L, tungis 11.12.2007 a. kooli koridoris kallale kannatanule K.L ajendatuna sellest, et K.L oli varem olnud konflikt ning kaklus xxx, samuti keeldus kannatanu laskumast põlvili ning vabandamast xxx ees. Süüdistus E.L on esitatud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu kohustuslikuks elemendiks on vägivald. Kohtu hinnangul on teisele inimesele peaga ning rusikaga näkku löömine käsitletav vägivallateo toimepanemisena. Kuna tegu pandi toime üldkasutatavas ruumis, kooli koridoris, paljude samas viibinud, konfliktis mitteosalenud kaasõpilaste juuresolekul, on tegemist teo toimepanemisega avalikus kohas. Avalikus kohas teisele isikule kallaletungimine ning tema löömine on käsitletav avaliku korra rikkumisena, kuivõrd taoline tegevus on vastuolus tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikuvaheliste suhetele ühiskonnas. Teo tagajärjel tekitati süüdistatava käitumise tulemusena kannatanule nii valu kui mitmesuguseid kehavigastusi (hammaste vigastused, hematoomid, kriimustused), milline kinnitab põhjusliku seose esinemist vägivallateo ning tekkinud tagajärje vahel. Subjektiivsest küljest on teisele isikule pea ja rusikaga näkku löömine käsitletav teo toimepanemisena otsese tahtlusena, kuivõrd süüdistatav ründas kannatanut tahtlikult. Kohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatava ning kannatanu vahel ei toimunud sündmuskohal konflikti, vaid süüdistatav ründas kannatanut otsitud ettekäändel tuues põhjuseks asjaolu, et kannatanul oli varem esinenud konflikt süüdistatava sõbraga. Nimetatud asjaolu aga ei anna mingit alust teise inimese ründamiseks ning tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks. Lähtudes eeltoodust, on kohtu hinnangul leidnud täielikku tõendamist E.L poolt kuriteo toimepanek KarS § 263 p 1 järgi. Karistuse kohaldamisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid : KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasja menetlusega ei ole süüdistatava puhul tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. E.L puhul on tegemist alaealisega, kes on kohtulikult kriminaalkorras varem karistamata. Samas on aga tema suhtes Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt 06.08.2007 a. määrusega kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud kuriteo toimepanemise osas KarS § 121 tunnustel selles, et tema alaealisena, 06.08.2007 a., omavahelise tüli käigus, lõi vähemalt viiel korral rusikaga xxx näo piirkonda. Väärteo toimepanemise eest on E.L karistatud ühel korral rahatrhviga summas 1020 krooni (t.l. 32). Koolist antud iseloomustuses iseloomustatakse E.L positiivselt aktiivse õpilasena, kellel ei ole distsiplinaarrikkumisi ning õppevõlgnevusi. Tema käitumine ja hoolsus on olnud hea (t.l. 39). 4 1-08-5176 Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et E.L tuleb karistada lühiajalise vangistusega, kuid seda tingimisi, minimaalse pikkusega katseaja kohaldamisega ning panna ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohus ei pidanud võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist ning seda alljärgnevatel põhjustel – Süüdistatava E.L puhul on tegemist xxx, kes õpib xxx. Asjaolu, et ta töötab õppimise kõrvalt oma isale kuuluvas firmas ja saab sealt töötasu, ei ole antud juhul määrav, kuna kooli kõrvalt töötamist ei saa lugeda xxx põhitegevuseks ning töötamisest saadud sissetulekut kindlaks püsisissetulekuks rahalise karistuse kandmiseks. Samuti on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei vasta isiku süü suurusele ning toimepandud teo raskusele. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav kasutas tahtlikult kannatanu suhtes füüsilist vägivalda lüües talle nii pea kui rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule nii füüsilist valu kui ka kehavigastusi, mille tagajärjel pidi kannatanu pöörduma arsti poole ning saama ravi. Kohtu hinnangul ei saa samuti jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdistatavapoolne vägivalla kasutamine kannatanu suhtes toimus pärast seda, kui kannatanu keeldus alandavast ettepanekust laskuda kõigi juuresviibinud kaasõpilaste nähes põlvili ning paluda sellisel viisil vabandust xxx. Kuna süüdistatava suhtes on ka juba varem alustatud kriminaalmenetlust seoses vägivaldse teo toimepanemisega, viitab nimetatud asjaolu sellele, et vaatamata varasemale kriminaalmenetlusele on ta jätkanud vägivaldset käitumist. Kohus leidis, et vältimaks edasist kuritegude toimepanemist süüdistatava poolt, tuleb talle kohaldada raskemat karistust ning panna ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tsiviilhagi ega asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Menetluskuludest kuuluvad riigi tuludesse väljamõistmisele 2283.30 krooni kaitsjatasu määratud kaitsja Avo Pärmanni osalemise eest kriminaalmenetluses ning toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud 49.80 krooni. Nimetatud summad kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt, või temal kui alaealisel iseseisva sissetuleku puudumise korral tema seaduslikult esindajalt T.L KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavalt või tema seaduslikult esindajalt väljamõistmisele sundraha 6525 krooni riigi tuludesse Teet Olvik Kohtunik 5