1-06-3587\8

(80)miinimumpäevamäära, s.o. neli tuhat

(4000)krooni. KarS § 73 lg 1 alusel jätta X.Xile mõistetud karistus tingimisi kohaldamata. Määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui X.X ei pane kohtu poolt määratud katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks kolm

(3)aastat. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest. Välja mõista X.Xilt kriminaalmenetluse kulud – sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, kannatanule väljamakstav päevaraha ja sõidukulu- 420 (nelisada kakskümmend) 2 krooni ning ning toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 49 (nelikümmend üheksa) krooni riigituludesse. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Riigi nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui need on tasutud Rahandusministeeriumi kontole Eesti Ühispangas, nr.10220034800017, viitenumber 2800049874, ning selgitusse on märgitud – Põlva kohtumaja otsus nr. 1-06-3587, isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik (sundraha,kannatanu kulud, koopiate tegemise kulu). Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest , s.o. 02.novembrist 2006.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral koostab kohus kohtuotsuse tervikuna apellatsiooniõiguse kasutamisese soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu X.Xit süüdistatakse selles, et tema,olles Tartu Maakohtu 30.04.2002.a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-1859/2001 kohustatud tasuma igakuist elatusraha X.Xi kasuks alates

1. märtsist 2002 kuni 23.veebruarini 2007 tütre X.X ülalpidamiseks, hoidus kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seisuga 31.03.2005.a. oli . X.X elatusraha võlgnevus 20137.50 krooni. Toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 169 järgi, s.o. lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine- vanema poolt kuritahtlik kõrvalehoidumine oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Süüdistatav X.X ei tunnista end kuriteos süüdi – kuigi ta ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud, ei ole elatise mittemaksmine olnud kuritahtlik. Tema seletuse kohaselt oli ta pärast elatise kohtu poolt väljamõistmist elukaaslase õemehe X.X hooldajaks määratud ning tol ajal ei tohtinud hooldaja töötada.X.X oli trauma tagajärjel töövõimetu. Hooldajana sai ta tasu 400 krooni. Seetõttu ei olnud võimalik elatist maksta. Enne X.Xe hooldajaks hakkamist tegutses X.X füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid 2000 või 2001.a. lõpetas tegevuse, kuna tekkis võlg maksuametile.X.X tegeles kasutatud riiete müügiga, nüüd tegeleb sellega .X.X elukaaslane X.X. Elatise nõudmise täitemenetluses taheti ära võtta .X.X nimele registreeritud autohaagist, kuid see oli elukaaslase oma, tema maksis liisingumakseid. .X.Xl ei olnud tema väidete kohaselt mitte mingisugust vara ega raha , millest elatist maksta. Tal on veel kaks last – X.X X.X juures kasvavale lapsele annab süüdistatava elukaaslane riideid, kuna raha ei ole võimalik anda. .X.X juures kasvavat last peab üleval elukaaslane. 3 Menetluse lõpetamisel X.Xle pandud kohustuse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks sai süüdistatav 15 000 krooni ulatuses täita metsatöödel teenitud palgast, kuid osaliselt pidi võtma ka võlgu. Raha puudumise tõttu jäi ka täitmata kohustus riigile 4000 krooni maksmiseks.2005.aasta kevadest alates oli X.X arvel ka töötuna, kui ta enam hooldaja ei olnud. Tööbüroo poolt pakutud kursustest ta osa ei võtnud, kuna kursused toimusid x. Kui tema pangakonto kaudu ongi tehtud mingeid makseid, siis on need tehtud elukaaslase rahaga. Kannatanu X.X on kohtuistungil kinnitanud, et X.X ei ole täitnud oma tütre X.X ülalpidamise kohustust, mis tekkis kohtuotsusega 30.aprillil 2002 elatise väljamõistmisega.X.X pöördus kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole, kes teatas, et X.X ei ilmu täituri juurde. Kannatanu teadmisel tegeles X.X enne elatise väljamõistmist kasutatud riiete äriga, kuid lõpetas selle kohe hagi esitamisel.Nüüd on see tegevus tema elukaaslase nimel ja süüdistatav abistab teda. X.X kasutas 2002.a. sõidukit x ning haagist x – need on hinnalised asjad, mida oleks saanud müüa, kuid kui asi läks täiturile, vormistas süüdistatav need elukaaslase nimele. Praegu on X.X 17-aastane, kui ta sündis, oli X.X 18-aastane. Kuna kannatanu soovis kohtu kaudu isadust tuvastada, otsis süüdistatav kannatanu üles ja lubas hakata kasutatud riiete äriga tegelema ning last toetada, mistõttu kannatanu võttis tookord hagi tagasi. Kuid lapse kasvades kasvavad ka vajadused ning lapse ülalpidamine on mõlema vanema kohustus. Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud X.X l kinnitab, et ka tema ei ole saanud .X.Xlt nende ühise lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, kuigi elatis on kohtu poolt välja mõistetud..X.X elukaaslane on lubanud lapsele kasutatud riideid. Kohtutäitur Aive Kolsar on kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et X.X ülalpidamiseks elatise väljamõistmise kohtuotsus on tema menetluses. Avaldus täitemenetluse alustamiseks esitati 27.02.2003.a. Kogu täitemenetluse käigus on X.X elatist tasunud täituri vahendusel 2004.a. novembris 225 krooni ,2005.a. jaanuaris 200 krooni, 2005.a. augustis 3000 krooni ja 2006.a. jaanuaris 2000 krooni. Elatise võlga on tasutud ka otse sissenõudja kontole.31.juuli 2006.a. seisuga oli elatise võlg 8612.50 krooni.Elatise mittemaksmist põhjendas võlgnik vahendite puudumisega. Maksuameti andmetel ei olnud tal sellist tulu, millest kinnipidamisi teostada, ta ei tööta kuni käesoleva ajani. Enne menetluse algust oli tema nimele registreeritud haagis x, milline oli hiljem registreeritud ümber X.X nimele. Tunnistaja X.Xon andnud ütlusi selle kohta, et tema X.X valla sotsiaaltöötajana oli teadlik, et X.X oli määratud X.X hooldajaks alates 2001.aastast kuni 2005.aastani Praegu ei ole X.Xele hooldajat määratud. Tol ajal, kui X.X hooldaja oli, ei tohtinud hooldaja töötada. Ta sai hooldamise eest tasu 400 krooni kuus. Kohtus on andnud ütlusi tunnistajatena ka X.X ja tema abikaasa X.X. Süüdistav on X.Xe õe elukaaslane. X.X kinnitab, et X.X vajas 2001.aastal õnnetusejärgselt hooldust ja kuna .X.Xl ei olnud tol ajal muid kohustusi, langes valik temale. X.X ise ei saanud abikaasa eest hoolitseda, sest pidi tööl käima. Kuna hoolduse teostamine oli ka füüsiliselt raske, peale õnnestust oli X.X voodihaige, oli vajalik, et hooldaja oleks mees. 4 X.X ei mäleta, kas X.X on olnud tema hooldaja või mitte, kuid ta vajas abi enesega toimetulekul. Praegu arvab ta, et tema tervis on paranenud ja teda aitab abikaasa. Tunnistaja xx on andnud ütlusi OÜ xx poolt liisitud sõiduauto x kasutamise kohta X.X ja X.Xi poolt. Tunnistaja väitel kasutas autot eelkõige X.X, kuid ei ole välistatud, et ka xx elukaaslane X.X võis autoga sõita.Nad käisid OÜ-le x Tallinnast toomas kaupa, sest tunnistaja ei sõida ise Tallinna linnas. Tunnistaja möönab, et ka xx võis maksta mõned liisingumaksed. Kohtuotsustega (tl.4-7) on tuvastatud, et X.X on 23.02.1989.a. sündinud X.X isa ning välja mõistetud X.Xlt elatis X.X ülalpidamiseks veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 14.03.2002 kuni 23.02.2007 X.Xi kasuks. Kohtutäituri õiendi (tl.8) kohaselt on X.Xlt elatise väljamõistmise nõue kohtutäituri menetluses ning 23.07.2004.a. seisuga oli elatise võlg 14 825 krooni. 03.11.2004 on X.X tasunud elatisraha katteks 225 krooni (tl.36); tl.74 oleval õiendil 04.03.2005 kinnitab kohtutäitur X.X poolt elatisraha tasumist ka 11.01.2005 summas 200 krooni. Täitemenetluse algatamise avaldus on kannatanu X.Xi poolt esitatud 27.02.2003.a., sissenõudja on taotlenud pöörata sissenõue võlgnikule kuuluvale x , ehitusaastaga 2001 (tl.75-76). Kohtutäitur on saatnud X.Xle 11.03.2003.a. täitekutse (tl.77), milles on antud tähtaeg ka nõude vabatahtlikuks täitmiseks, nõude suurusena on täitekutses märgitud 1195.00 krooni. 20.07.2004 on .X.Xle saadetud korduv täitekutse (tl.78), milles on välja toodud võla suurus 2004.a. juunikuu seisuga 14825 krooni. Tl.14-15 olevatest ARK andmete väljatrükkidest nähtub, et 26.10.2001.a. on .X.X kantud registrisse x, registrimärgiga x , ehitusaasta 2001, omanikuna; 27.03.2003 on nimetatud treileri omanikuna registrisse kantud X.X. Tl.16 on registriandmete väljatrükk sõiduauto x,registrimärgiga x, väljalaskeaasta 2002 , kohta, mille kohaselt on sõiduki omanik AS Hansa Liising Eesti, vastutav kasutaja on x ja kasutajad X.X ning X.X. X.Xi Hansapanga kontoväljavõttest (tl.18-21) nähtub, et perioodil 01.01.2001 – 01.09.2004 on tema konto käive olnud 194886 krooni, pärast elatise väljamõistmise kohtuotsuse jõustumist 06.
2. 2002.a. ei ole nimetatud kontol käivet esinenud. Tl. 31 oleva tõendi kohaselt on sõiduauto x Hansa Liising Eesti AS ja x OÜ vahel sõlmitud liisingulepingu järgseid makseid 2004.a. veebruari ja märtsikuus tasunud X.X, kõik ülejäänud maksed alates 04.03.2002 kuni 31.12.2003 on teinud x. Tartu Pensioniameti Põlva osakonna tõendiga (tl.32) on tõendatud, et X.X oli määratud alates 01.03.2002 X.X hooldajaks ning ta sai hooldajatoetust 400.- krooni kuus. Ajavahemikul 01.01.1996 -10.12.2001 oli X.X Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning tema tegevusalaks oli vahendustegevus (tl.33). Põlvamaa Tööhõiveameti vastusest teabepäringule (tl.61) nähtub, et X.X ei ole ajavahemikul 2002.aastast kuni 10.01.2005 Põlvamaa Tööhõiveametis töötuna registreeritud. Kohtuistungil on X.X avaldanud, et ta on hetkel tööotsija (tl.168). Hinnates kõiki olemasolevaid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus et süüdistatav on süüdi oma alaealisele lapsele elatise maksmisest kuritahtlikult kõrvale hoidumises.Toimepandu õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. 5 Vaidlust ei ole kuriteo objektiivses koosseisus – X.Xlt oli kohtuotsusega elatis välja mõistetud ning süüdistatav, olles teadlik elatise maksmise kohustusest, faktiliselt ei täitnud seda.Nimetatud asjaolud on ka kohtus uuritud tõenditega - kohtuotsusega elatise väljamõistmise kohta ning kohtutäituri poolt esitatud õiendite ja kohtuistungil antud ütlustega tõendatud. X.X ei ole eitanud, et alates elatise väljamõistmisest, milline kohtuotsus jõustus 06.11.2002, kuni kriminaalmenetluse alustamiseni 04.08.2004 ei olnud ta elatusraha üldse maksnud, kriminaalmenetluse käigus on ta tasunud kahel korral kokku 425 krooni. Vahetult enne kriminaalasja kohtulikku arutamist 02.08.2005.a. nõustus X.X kohustusega 02.veebruariks 2006 hüvitada X.Xile kuriteoga tekitatud kahju, kokku summas 19620 krooni ning tasus kannatanule kohtutäituri vahenduse 3000 krooni. Kohustuste võtmise järgselt taotles prokuratuur KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist, kohustades lisaks kahju hüvitamisele süüdistatavat tasuma riigituludesse 4000 krooni. Kuna süüdistatav jättis kriminaalmenetluse lõpetamisel temale pandud kohustuse riigituludesse raha maksmise osas täitmata, uuendati kriminaalasja menetlus. X.Xi poolt toimepandud kuriteo subjektiivne koosseis loetakse täidetuks, kui lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine on olnud kuritahtlik. Elatisraha mittemaksmine võib olla kuritahtlik, kui seda ei tehta süstemaatiliselt või pikema aja jooksul (Karistusseadustik.Kommenteeritud väljaanne, § 169 komm.3.3.) Kohtu poolt uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et X.X rikkus ülalpidamiskohustust, jättes kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha maksmata kahe aasta jooksul.Selle aja jooksul ei püüdnud X.X leida mingitki võimalus elatise maksmiseks, jättes ilmumata ka kohtutäituri juurde. Elatise, milline oli välja mõistetud veerandina Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, võlgnevuse suurus oli kannatanu avalduse alusel kriminaalmenetluse alustamise hetkel 14825 krooni (tl.8). Kohtueelse menetluse jooksul tegi ta mõned maksed, olles menetluse lõppemisel kannatanule võlgu ligi 20000 krooni. Seega oli X.X ülalpidamiskohustuse mittetäitmine kohtu hinnangul nii süstemaatiline , s.o. mitmete kuude jooksul järjest , kui ka pikemaajaline. Kuritahtlikkusena lapsele elatisraha mittemaksmise suhtes tuleb käsitleda ka süüdistatava käitumist, mis seisnes selles, et vahetult peale kohtutäiturilt täitekutse saamist (täitekutse on saadetud 11.03.2003), kui temale oli antud tähtaeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks kuni9 31.03.2003, registreeris ta 27.03.2003 seni tema omandina registrisse kantud treileri oma elukaaslase xx nimele (tl.-d 77, 14-15).Väidet, et haagis oli xx oma, kuna viimane maksis liisingumakseid, hindab kohus kui paljasõnalist. Treileri liisingulepingu ega -maksete kohta tõendeid esitatud ei ole.Kuna X.X oli 2001.a. ehitatud treileri omanikuna registrisse kantud 26.10.2001 (tl.14), ei ole nimetatud treileri suhtes liisingulepingut tõenäoliselt kunagi olnudki. Süüdistavata pangakonto väljavõtte põhjal võib järeldada, et tal on vahetult enne elatise kohtuotsusega väljamõistmist olnud piisavalt rahalisi vahendeid , kuna ta on regulaarselt maksnud kontole suhteliselt suuri summasid (tl.19-21). Pärast elatishagi rahuldamist on X.X lõpetanud nimetatud konto kasutamise, väites, et tegemist oli elukaaslase rahaliste vahenditega. Ka see väide on ebausaldusväärne, sest ei ole mingit põhjendust, miks pidi X.X elukaaslane arveldama X.X konto kaudu. Ka väärteotrahvide tasumine 2003.aasta oktoobrikuus, kokku summas 1200 krooni (tl.85) viitab sellele, et X.Xil oleks pidanud olema võimalus maksta ka elatist. 6 Veenev ei ole süüdistava väide töö puuudumisest tema elukoha läheduses, sest ometi on ta suutnud lühikese aja jooksul (2005 august kuni 2006 veebruar) tasuda kannatanule elatise võla, summas 19 620 krooni, kui selle kohustuse täitmine oli seatud tingimuseks kriminaalmenetluse lõpetamisel. X.X on kinnitanud, et vähemalt osaliselt teenis ta raha võla maksmiseks metsatööd tehes.X.X on töövõimeline, ettevõtlik isik –ta on tegelenud ettevõtlusega vahendustegevuse valdkonnas. OÜ x on lasknud X.X kanda liisitud sõiduauto x kasutajaks. Nimetatud asjaolude põhjal on võimalik järeldada, et X.Xil on eeldused teenida vahendeid selleks, et täita oma kohustusi. Kohtu hinnangul ei saa pidada töötamist välistavaks ka asjaolu, et X.X oli määratud X.X hooldajaks, sest tunnistajate x ja X.Xe ütluste põhjal ei osutanud X.X hooldamise teenust ööpäevaringselt, kuna ei elanud koos. Hooldamise ühitamisel töötamisega ei oleks tal olnud küll õigust saada hooldajatoetust, kuid arvestades, et X.Xl oli samal ajal ka oma lapse ülalpidamise kohustus, tuleb pidada viimast kohustust prioriteetseks isiku hooldamise ees, kes ei olnud isegi mitte .X.X perekonnaliige. Kõiki neid kohtu poolt tuvastatud asjaolusid aluseks võttes tuleb lugeda .X.X süü KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendatuks.Tuvastatud ei ole süüd välistavate asjaolude esinemist. Kuna X.X on süüdi kuriteo toimepanemises, siis tuleb teda karistada. Karistuste mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. X.Xit ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ka ei ole kohtule esitatud andmeid, et X.X omaks kustumata karistusi väärtegude eest.2003.a. on teda kahel korral karistatud liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahvidega 600.- krooni ning trahvid on .X.X poolt tasutud (tl.54, 83-85). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et X.X on kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 lg 1 alusel püüdnud siiski temale kohtumäärusega pandud kohustusi täita ja hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju. Prokuröri taotlusel menetlust lõpetades on kohus möönnud, et süüdistatava süü ei ole suur. Neil põhjendustel peab kohus võimalikuks valida X.Xle KarS § 169 sanktsioonis sätestatud kergem karistusliik – rahaline karistus . Samas ei pea kohus otstarbekaks, et X.X peab temale mõistetava rahalise karistuse ära kandma, mistõttu kohus määrab, et mõistetud karistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele, kui ta ei pane kohtu määratud katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Vabastades süüdlase tingimisi karistusest, arvestab kohus lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele ja süüdlase isikule ka sellega, et X.Xil lasub jätkuvalt nii kannatanu juures elava tütre kui ka kahe poja ülapidamise kohustus, mistõttu rahalise karistuse reaalne ärakandmine võib muuta raskeks selle kohustuse täitmise. Kohtu hinnagul on karistuse eesmärke – eelkõige seda, et süüdistatav edaspidi täidaks ülalpidamiskohustust, X.X puhul võimalik saavutada ka tema suhtes katseaega kohaldades. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 4500 krooni ,kannatanule hüvitatud sõidukulud ja 7 päevaraha, summas 420 krooni ning kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu, summas 49 krooni. Epp Tombak Kohtunik