1-08-722 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 15.10.2008 Kriminaalasja number 1-08-722 Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Maarika Kuusk ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Jane Väli Kriminaalasi S.I süüdimõistmises KarS § 422 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 14.05.2008 otsus Apellatsiooni esitaja Kannatanute I.T, S.P ja süüdistatava S.I apellatsioonid Prokurör Marina Zagorets Süüdistatav S.I, isikukood xxx Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidus, ei tööta, elukoht xxx Varem kriminaalkorras karistamata. Emma Kakosjan Kaitsja RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 14.05.2008 otsus S.I süüdimõistmises KarS § 422 lg 1 järgi tühistada KarS § 73 lg 2 sätete kohaldamise osas. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 mõistetud karistus 3 (kolm) aastat vangistust jätta muutmata. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 14.05.2008 otsus S.I suhtes muutmata. Kannatanute I.T ja S.P apellatsioonid rahuldada. Süüdistatava S.I apellatsioon jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 15.10.2008 peale kella 16.00. 1
(5)1-08-722 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 14.05.2008 otsusega tunnistati S.I süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendas maakohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 3 aastat vangistust. Kohaldati KarS § 73 lg 2 ja karistust osaliselt täitmisele ei pööratud, reaalselt jäi ära kanda 1 aasta 6 kuud vangistust, ülejäänud tähtaega 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu. Reaalse vangistuse kandmise tähtaega arvestati vabatahtlikust vanglasse saabumise hetkest. Vastavalt KarS § 50 lg 1 kohaldas maakohus täiendavat karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisena 3 aastaks. S.I süüdistatakse selles, et tema, 20.05.2007 kella 21.40 ajal juhtis, narkojoobe tunnustega, sõidukit xxx, r.m xxx, liikudes xxx, rikkus Liiklusseaduse § 2 ja Liikluseeskirja § 123, § 124 lg 2, s.o ei täitnud õigusakte liiklusnõuete osas, ületas sellel teelõigul lubatud kiirust (90 km/t), sõitis kiirusega vähemalt 141,5 km/t, mis ei vastanud juhtimiskogemusele ja selle tagajärjel sõitis välja vastassuunareale, kus ei suutnud kiirust vähendada või peatuda ja sõitis otsa ristmikul seisnud sõidukile xxx, r.m xxx, mille tagajärjel reisija xxx sai kehavigastusi ja suri kohapeal, sama auto juht I.T sai raskeid kehavigastusi ja kaotas töövõime 70%. S.I pani oma tegudega toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustati ettevaatamatuse tõttu inimese surm, s.o KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Maakohus, kuulanud ära süüdistatava ja uurinud toimiku materjale, leidis, et süüdistatava S.I süü esitatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi on tõendamist leidnud, kuna nimelt S.I poolt Liikluseeskirjade § 123, § 124 lg 2 rikkumine oli tagajärjeks otsasõidule autole xxx, kus asusid I.T ja xxx. Selle tagajärjel saabus saadud vigastuste tõttu xxx surm ja olid tekitatud eluohtlikud kehavigastused I.T. Maakohus leidis, et võttes arvesse doktor xxx seletusi, ei saa lugeda S.I liiklusõnnetuse toimumise ajal narkojoobes olnuks, kuna puuduvad objektiivsed kinnitused, et S.I tarvitas 20.05.2007 marihuaanat. Süüdistatava uriin annab tunnistust, et ta võis narkootikume tarvitada 10-12 päeva enne tehtud uuringut. Karistuse määramisel võttis maakohus arvesse, et süüdistatav pani kuriteo toime ettevaatamatuse tõttu, kuid kuriteo tagajärgi iseloomustab pöördumatuse iseloom inimeste suhtes, nimelt elu kaotamine xxx poolt ja teisele kannatanule I.T eluaegsete kannatuste tekitamine. Maakohus võttis arvesse isikut, kes pani kuriteo toime esimest korda, samuti inimese tunnuseid, kes on sotsiaalselt ühiskonda adapteerunud, kes kuriteo toimepanemise ajal töötas, tema kahetsust toimepandu suhtes. Süüdistava vastutust kergendavaks asjaoluks tunnistas maakohus süüdistatava kahetsuse toimepandu suhtes. Süüdistatava vastutust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 2
(5)1-08-722 MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Viru Maakohtu 14.05.2008 otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanud I.T ja S.P ning süüdistatav S.I. Kannatanud esitasid apellatsiooni maakohtu otsuse resolutiivosa peale ja nad ei ole nõus karistusega, mis määrati S.I. Kannatanud leiavad, et kõik S.I teod olid tahtlikud. Kannatanud arvavad, et tema toimepandud kuritegu oli toime pandud eriliselt jultunult. Kannatanud on veendunud, et S.I oli narkootilises joobes. Kaks päeva hiljem tehti test narkootilise aine tuvastamiseks ja see andis positiivse tulemuse, seega on tõendatud narkootikumide tarvitamine. S.I ei mäleta muud, kui et sõitis xxx välja. Olles sellises seisundis, mida ta ei mäleta, sõitis ta kiirusega, mis võis olla 150-170 km tunnis. Sõiduki esiratta kummid oli täiesti kulunud. S.I sõidukijuhtimise staaži oli vähem kui 4 kuud, juhiloa sai ta 05.01.2007. Kannatanud leiavad, et kõik tema teod oli tahtlikud, kuigi ta ei näinud ette nende tagajärgi. Selle teo tagajärjel kaotas I.T 50% ühe silma nägemisest ja elas üle mitu operatsiooni. Mingit kahetsust S.I poolt ei ole, isegi kohtusaalis ta ei vabandanud kannatanute ees. Oma käitumisega näitab S.I ükskõiksust moraali- ja õigusnormide vastu. Seadus lubab vähendada karistust 1/3 võrra ainult lühimenetluse korral. Kannatanud leiavad, et S.I karistust vähendada ei tohiks ja soovivad, et talle mõistetaks karistuseks reaalne vangistus. Süüdistatav S.I vaidlustab maakohtu otsuse karistuse osas. Süüdistatav varem karistatud ei ole. Enne kuriteo toimepanemist töötas ta välismaal, 19.10.2007 määrati talle tõkend elukohast lahkumise keeld. Pärast seda ei saanud ta Eestist välja sõita, aga xxx oli väga raske tööd leida. S.I on Eesti Vabariigi kodanik ja tal on alaline elukoht. Süüdistatav andis ülekuulamisel tõeseid ütlusi, midagi ei varjanud, isegi seda mitte, et mõni päev enne sündmust tarvitas narkootilist ainet. Teda kuulati esimest korda üle siis, kui ta oli haiglas ja pärast avariid šokiseisundis. Siis süüdistatav eksis ja ütles, et tarvitas narkootikume 4 päeva enne avariid. Tema ütlused on vastuolus arsti ütlustega, kes tunnistas, et testi põhjal ei ole narkootilist joovet tuvastatud ja võib oletada, et narkootilist ainet võis S.I tarvitada 10-12 päeva enne testi tegemist. Arst väitis ülekuulamisel, et ei saa välistada narkootikumi tarbimise fakti 20.05.2007, kuna pärast tarvitamist joove ei kesta üle ühe ööpäeva. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 20.05.2007 ei tarvitanud ta ei alkoholi ega narkootikume. Süüdistatav leiab, et tunnistajate ütlused on tõesed ja maakohus andis neile õige hinnangu. Süüdistatav ei tahtnud selliste tagajärgede saabumist. Süüdistatav saab aru, et ta oleks pidanud ette nägema, et selline kiiruse ületamine sõiduki juhtimisel võib viia sellisete tagajärgedeni. Süüdistatav ei mäleta, miks auto juhitavuse kaotas, ta ei olnud joobes ja see toimus väga kiiresti ja ootamatult, ta ei jõudnud reageerida. Süüdistatav palub arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust ja tühistada maakohtu otsust karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, kohaldades KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täitmisele. S.I kaitsja E.K oma vastuses kannatanute apellatsioonile palub jätta apellatsioonkaebus maakohtu 14.05.2008 otsuse resolutiivosa peale rahuldamata. Kaitsja leiab, et KarS § 422 ettenähtud kuriteo toimepanemisel ei saa mingil määral rääkida moraali- ja õigusnormidest mittelugupidamisest. On välja mõeldud ja asja materjalidega ümber lükatud apellantide kinnitused, et S.I oli narkootilise joobe seisundis. Kaitsja leiab, et maakohus tuli õigele järeldusele, et ei saa lugeda S.I narkootilises joobes olemist liiklusõnnetuse toimumise ajal, kuna ei ole objektiivseid tõendeid S.I poolt 20.05.2007 marihuaana tarvitamise kohta ja süüdistatava uriini analüüs tunnistab narkootikumi tarbimise võimalikkust 10-12 päeva enne läbiviidud uuringut. Samuti ei nõustu kaitsja väitega, et S.I viibis seisundis, mida ta ei mäleta. S.I poolt eeluurimisel antud ja kohtuistungil kinnitust leidnud ütlustest järeldub ühiselt, et ta ei mäleta neid kohutavaid sündmusi just toimunud avarii tagajärjel. Teisiti ei saa neid ütlusi 3
(5)1-08-722 kuidagi tõlgendada. Kaitsja ei ole nõus apellantide järeldustega, et S.I poolt juhitud transpordivahendi kiirus võis olla 150-170 km tunnis. Ekspertiis oli teostatud pädevate ekspertide poolt ning nende järeldustega oli apellantidel võimalik vaielda eeluurimise ajal, esitades pärast materjalidega tutvumist vastav taotlus. Kaitsja leiab, et on arusaamatu ka apellantide järeldus, et kannatanu F võis jääda autos tukkuma. F on samasugune kannatanu ja on arusaamatu, miks ta peaks valetama. Kaitsja leiab, et apellantide väide, et seadus lubab vähendada karistust 1/3 võrra ainult lühimenetluse korral, on väär. Seadusandja poolt on ette nähtud KarS § 73 kohaldamise kord, mida maakohus ka kohaldas. Kaitsja palub jätta kannatanute apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil kannatanud I.T ja S.P ning süüdistatav S.I jäid oma apellatsioonide ja apellatsioonides toodud põhjenduste juurde. Süüdistatava S:I kaitsja E.K toetades kaitsealuse apellatsiooni ja leidis, et kannatanute I.T ja S.P apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marina Zagorets ütles, et kannatanute väited on põhjendatud. Prokurör palus maakohtul mõista süüdistavale karistuseks reaalne vangistus ja jätta kohaldamata KarS § 73 sätted. Kuna aga kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluse korras, siis prokurör ei saa vastavalt KrMS § 318 lg 3 alusel otsust vaidlustada ja peab olema nõus kohtu poolt mõistetud karistusega. Maakohus arvestas, et S.I pani sellise teo toime esimest korda ja kahetses toimepandut, kuid seniajani ei ole ta kannatatutelt isegi vabandust palunud. Ei ole alust arvesse võtta kergendavaid asjaolusid teist korda, seetõttu tuleb süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Kannatanute apellatsioonid tuleks rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja ning kannatanute seisukohad, leiab, et kannatanute I.T ja S.P apellatsioon kuulub rahuldamisele, süüdistatava S.I apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kannatanud I.T ja S.P leidsid oma apellatsioonis, et maakohus on alusetult kohaldanud süüdistatava S.I suhtes KarS § 73 lg 2 sätteid, s.o mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele mittepööramist / lk 176,177 ja lk 173 /. Apellantide arvamuse järgi maakohus vabastades süüdistatava S.I osaliselt mõistetud karistuse kandmisest, ei arvestanud toimepandud kuriteo (avarii) eriti raskeid tagajärge. Ringkonnakohus leiab, et on alust nõustuda kannatanute ülaltoodud seisukohaga. Viru Maakohus arutades kriminaalasja lühimenetluse korras mõistis S.I KarS § 422 lg 1 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. See karistus oli KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud 1/3 võrra ja mõisteti S.I 3 aastat vangistus. Maakohus pidas põhjendatuks, lähtudes süüdistatava isikust, kes pani kuriteo toime esimest korda, kes on sotsiaalselt ühiskonda adapteerunud, tema kahetsust toimepandu suhtes / lk 175 /, mõistetud vangistuse pöörata täitmisele osaliselt – määrates reaalselt ärakandmisele 1 aasta 6 kuud vangistust, ülejanud osa karistusest – 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu / lk 173 /. Ringkonnakohus leiab, et sellisel viisil KarS § 73 lg 2 sätete kohaldamine on vastuolus osalise karistuse kandmises vabastamise mõttega. 4
(5)1-08-722 Antud paragrahvi säte ei reguleeri otsesõnu, kui pikk peaks olema reaalselt ärakantava karistuse osa. Seda küsimust on Riigikohus korduvalt selgitanud oma lahendites. Nii on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-21-05 märkinud, et „vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutasse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Nimetatud efekti pole aga võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Seega taotletakse nn šokivangistusega eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Samasugust seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka 4.juuni 2004.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-41-04 ( RT III 204, 17, 205 p 9 ). Seega, eeltoodust lähtuvalt on KarS § 73 lg 2 alusel S.I mõistetud vangistuse osaline täitmisele mittepööramine maakohtu otsuses toodud viisil ebaseaduslik ning kuulub tühistamisele / lk 173,175 /. Ringkonnakohus leiab, et S.I vabastamine mõistetud vangistusest ei ole põhjendatud /lk 185,186 – S.I apellatsioon/. Süüdistatava S.I karistusest tingimuslikku vabastamist (samuti osalist) võib lugeda seaduslikuks, kui kohtuotsuses on toodud veenvad põhjendused, kas kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isikut iseloomustatavate tunnuste märkimisväärse eripära kohta. Maakohus on süüdistatava S.I vangistusest osaliselt tingimisi vabastamist põhjendanud sellega, et ta pani kuriteo toime esimest korda, samuti inimese tunnuseid, kes sotsiaalselt ühiskonda adapteerunud, kes kuriteo toimepanemise ajal töötas, tema kahetsust toimepandu suhtes /lk 175/. Ringkonnakohus leiab, et neid asjaolusid ei saa pidada sellisteks, mis omaksid märkimisväärset eripära ja samuti maakohtu otsus antud osas on ebatäpne, kuna süüdistatav S.I toimepanemise ajal ei töötanud ega õppinud /lk 154/. Samuti ei ole alust väita, et kahetseb toimepandut, kuna ta ei ole seniajani kannatanutelt isegi vabandust palunud /ringkonnakohtu istungi protokoll/. Kõigepealt tuleb arvestada, et S.I hoolimatu käitumise tagajärjel hukkus inimene ja teistele olid tekitatud rasked kehavigastused. Seetõttu tuleb S.I mõistetud vangistus tervikuna ära kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 ; 338 p 2 ; 340 lg 1 ja lg 4 p 4 ; 344 ; 345 lg 1,2 ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14.05.2008 otsus süüdistatava S.I suhtes tuleb tühistada osaliselt. Vladimir Rozalka Maarika Kuusk 5
(5)Mihhail Komtšatnikov