1-05-166\23

Tõlge vene keelest Kriminaalasi nr 1-166/05 28.aprill 2008 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Viru Maakohus koosseisus: kohtunik Aleksei Kovalenko, rahvakohtunikud Nadežda Gritsenko ja Aime Semjonova, sekretäri Marina Smirnova juuresolekul, prokuröri Konstantin Rostovtsevi ja kaitsja Igor Belugini osavõtul, arutas avalikul kohtuistungil Narva linnas

1. ja
2. aprillil 2008.a kriminaalasja D.B, isikukood XXX, sünd.XXX, venelane, Venemaa kodanik, emakeel – vene keel, keskeriharidus, elukoht: XXX, ei tööta, invaliid 60% töövõimetusega, varem kohtu poolt karistamata, tõkend – vahistamine alates 21.11.2004.a, süüdistuses KarS § 113 järgi Kohus tuvastas: D.B-t süüdistatakse selles, et tema 19.11.2004.aasta päeval, olles alkoholijoobes Sillamäe linnas, aadressil Kajaka 15-25, isiklike suhete pinnal ja tahtliku tapmise eesmärgiga, lõi XXXi noaga, tekitas talle umbse torke-lõikehaava kaela vasakul poolel, kaela esipoolel lõikehaava ja üheksa umbset torke-lõikehaava rindkere vasaku poole esipoolel, s. o eluohtliku tervisekahjustus, millega kaasnes laialdane sisemine ja välimine verejooks, mis põhjustas kannatanu surma kohapeal. D.B tahtlikud teod on kohtueelse uurimisega kvalifitseeritud kui teise inimese tapmine, s.o kui KarS § 113 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil D.B ei tunnistanud oma süüd esitatud süüdistuses, näidates, et XXX-i ta ei tapnud ega näinud, kes teda tappis.
3. novembri 2004.a hommikul tuli XXX-ga XXX-i juurde, kutsudes teda enda juurde ja pakkudes talle oma korterist asju, kuna tahtis koos XXXga Tartu kolida. Jättes XXX ja XXX oma korterisse puskarit jooma, ta läks XXX-te juurde pakkuma müümiseks asju oma korterist. Kui tuli tagasi, siis nägi, et XXX hoiab ühe käega XXX-i rinnust, teises käes oli aga nuga. Korteris olnud XXX hakkas karjuma: „XXX, võta temalt nuga!“. Haarasin XXX-lt noa ja torkasin lauaplaati laua alla. Pärast tuli XXX, et ütelda, milliseid asju ta võtta tahab, andsin talle oma korteri võtme. XXX raputas jälle XXX-t noaga käes, pani noa lauale. Palusin korteris asuvat XXX tõsta XXX üles. Võtsin ta endale selga. Viisin teda paar sammu, XXX libises alla, lamas avatud silmadega, elumärke avaldamata, verd temal ei olnud, ainult märg plekk pükstel ja kaelal naha lõikehaav vasakul poolel. Samal ajal XXX ütles XXX-le head aega, XXX pani ukse kinni. Sain aru, et XXX on surnud ja kutsusin XXX. Koridoris pühkis XXX noa mingi voodipesuga, viskas noa trepile. Tapmisest XXX-ga ei rääkinud, vaid pärast XXX teatas talle, et tappis XXX-i jõhkra jutu 2 tõttu telefoni teel firma esindajaga, kellel oli rahaline võlg XXX ees. Uurimisel tunnistasin oma süüd, sest et oli kindel, et XXX on rase, s.o võtsin süü enda peale tulevase lapse nimel. Kohtuistungil olid üle kuulatud: - kannatanu XXX, kes ütles, et ta on XXX tädi. Hukkunu elas eraldi ühiselamus, jõi, ei töötanud. Iseloomult oli pehme ja lahke, ühiselamus tehti talle liiga. Hagi summas 3627 krooni 50 senti toetab, raha kulus XXX matustele. - Tunnistaja XXX, kes ütles, et ta tuli 19.11.2004.a D.B korterisse kaks korda talle ebavajalike asjade ostmiseks. Nägi diivanil magavat XXX-i, kes oli purjus, magas norinal, ei saanud üles tõusta ja avas silmi vaevaga. D.B ja XXX ei olnud sellise asjaoluga rahul, et XXX asub nende kodus. Tahtis osta D.B-lt diivani, millel magas XXX, kuid XXX ei suutnud XXX-i äratada. Teist korda tuli D.B korterisse 40 minuti pärast ja nägi, kuidas XXX karjub XXX-i peale, ähvardades ja noaga vehkides, seejärel püüdis kleepida XXX-i suud plaastriga, et ta ei magaks norinal. D.B viskas XXX-i diivanilt maha ja käskis koos XXX-ga koridori minna. Mõne minuti pärast vaatas D.B uksest välja ja kutsus XXX korterisse. - Tunnistaja XXX, kes selgitas, et 19.11.2004.a päeval tulid koos tütrega Olga ja väikese pojaga D.B juurde, et vaadata asju, mida võiks temalt osta. Nägi, kuidas XXX rebis XXX-it püüdis kleepida tema suud plaastriga, et ta ei norskaks. - Tunnistaja XXX, kes ütles, et 20.11.2004.a õhtul D.B pakkus talle külastada tema korterit, lubades näidata „löögi alla panemist“. Tema korteris nägin suurt pakki, sarnane inimese kehaga, mis oli linasse mähitud. Lina oli verest läbi imbunud. D.B hakkas end õigustama, et tema ja XXX ei tapnud XXX-t. D.Bütles, et laibal on 17 noahaava ja kõri on läbi lõigatud. D.B palus aidata temal visata XXX-i laipa rõdult alla. - Tunnistaja XXX, kes ütles, et talle helistas XXX ja ütles, et D.B korteris on tapetud XXX ja politseinikud lõhuvad korteri ust maha. Samal päeval kohtas ta D.B-it ja küsis, miks ta tappis XXX-i, kuid D.B ei ütelnud mitte midagi, ainult imestas. - Kohtus avaldati süüdistatava XXX ütlused, kes tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult ja ütles, et 19.11.2004 aasta päeval D.B ja XXX jõid, tema aga lamas haigena palavikuga. Pärast jäi XXX magama ja hakkas norskama, norskamine segas tal magada, püüdis tõmmata XXX-t voodist maha, ajas teda korterist välja. Tuli XXX, koos temaga karjusime XXX-i peale, et ta ära läheks. Karjumisest ärkas D.B. Seejärel läksin koos XXX-ga koridori suitsu tegema. D.B kutsus tagasi tuppa ja ütles, et ta „jõudis XXX-ga selgusele“. Kohe läksin kööki, silmanurgast nägin toas lamavat XXX-it ja tema kõrval seisvat D.B-t. D.B tuli kööki, tema käed olid verised. Ma ei küsinud, mida ta tegi XXXga sest et kartsin väga, D.B oli väga närviline. Samal põhjusel ei teatanud riigiorganitele kuriteo toimepanemisest, kahetseb (3.kd, tl 40-43, ). - Kohtus avaldati tunnistaja XXX, süüdistatava ema, ütlused, kes poja sõnadest teadis, et tema korteris asub XXX laip. Poeg ütles, et tema XXX-it ei tapnud (3.kd, tl 52-53, ). Kohtuistungil avaldati kriminaalasja materjalid KrMS § 289, 292, 296 alusel: 3 - - sündmuskoha vaatlusprotokoll – 1.kd, tl 4-9; laiba 22.11.2004.a kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 212– (1.kd, tl 21-32) millega on tuvastatud vigastuste kompleks: umbtorke-lõikehaav kaela vasakul poolel, kaela lõikehaav kaela esipoolel ja üheksa umbtorke-lõikehaava rindkere vasaku poole esipoolel, s. o eluohtlik tervisekahjustus, millega kaasnes laialdane sisemine ja välimine verejooks, tuvastatud on otsene põhjuslik seos vigastuste ja surma vahel; asitõendite vaatlusprotokollid – 1.kd, tl 90-92, 96-105, 236-238, 241-246; molekulaar-geneetilise ekspertiisi akt – 1.kd, tl 109-112, millega on kinnitatud, et süüdistatavate riietel oli XXX-i veri; XXX ütlused – 1.kd, tl 125-128; XXX ütlused – 1.kd, tl 117-
4. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et D.B süü esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga. D.B süüd XXX-i tapmises kinnitatakse süüdistatava XXX, tunnistajate XXX ja XXX ütlustega. XXX ja XXX ütlustega on tuvastatud, et XXX-i tapmine toimus 19.11.2004.a päeval, sel momendil, kui nemad väljusid D.B käsul koridori. Enne seda momenti mõlemad nägid XXX-i elusana. Nii XXX kui XXX ütlesid, et XXX magas ja norskas unes, XXX katsus tal suud kinni kleepida, kuid plaaster lainetas norskamise ajal, mõlemad naersid, seejärel D.B käskis neil minna koridori (3.kd, tl 41,47) (1.kd, tl 127 kohtuistungi protokoll). 2-3 min pärast D.B kutsus XXX korterisse ja ütles „ajasin temaga asjad korda“, seejuures ta käed olid verised. XXX sai aru, et D.B tappis XXX-i (3.kd, tl 42,43, kohtuistungi protokoll). Seega kohus tuvastas, et tapmine toimus just sel momendil, kui XXX ja XXX tulid D.B-i korterist välja 2-3 min koridori. Korteris olid vaid D.B ja magav XXX. Kohtul puuduvad alused mitet uskuda XXX-i ja XXX-i, kuna nende ütlused on järjekindlad ja loogilised, kohus tunnistab need ütlused tõepärasteks. XXX oli toimunud sündmuste ajal kaine, mäletas hästi, aluseid D.B laimamiseks tal ei olnud. D.B aksenteeris kohtu tähelepanu vasturääkivustele XXX ja XXX ütlustes. Kuid nende ütluste analüüsimisel kohus tuvastas, et need ühtivad omavahel. Kohtus XXX selgitas, et seoses aja möödumisega võis midagi segi ajada. Uurimisel antud oma ütlusi ta kinnitas täielikult. D.B ütlused kohtus, et ta ei tapnud XXX-it, vaid ainult nägi teda haavaga kaelas, kui tiris teda väljapääsu poole, korteris olid veel XXX ja XXX, on vastukäivad. Vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisiaktile nr 212 kaasnes kehavigastuste kompleksile laialdane verejooks, aga D.B kinnitas, et XXX-il verd ei näinud. Samuti süüdistatava kinnitusel ta tassis XXX abiga juba kaelahaavaga XXX-it paar sammu, kuid ekspertiisiakti kohaselt XXX-i laiba nihutamise tunnuseid ei olnud (1.kd, tl 28). XXX eitab, et ta aitas D.B-t XXX-i tassida. S.o D.B ütlused on vastukäivad objektiivsetele tõenditele asjas. Peale selel on nad iseenesest vasturääkivad. Nii ütles D.B ülekuulamise alguses, kuidas heitis XXX-i omale selga (3.kd, tl 44 kohtuistungi protokoll). Ülekuulamise lõpul avaldas, et XXX-it ei nihutanud, ei puutunud teda (3.kd, tl 55 kohtuistungi protokoll). Mis puudutab võtmeid, siis kaotas need ise (3.kd, tl 55 kohtuistungi protokoll), hiljem ütles, et XXX kaotas võtmed (3.kd, tl 62 kohtuistungi protokoll). Kohus ei usalda D.B ütlusi. Süüdistatava põhjendused, et XXX-i tappis XXX, on vastukäivad kõikidele uurimisega tuvastatud ja kohtu poolt uuritud asjaoludele. D.B ütlused ei ole järjekindlad, muutusid kogu eelmenetluse aja jooksul, antud arutamise käigus D.B alguses tunnistas end süüdi, kuid siis avaldas, et nimelt XXX tappis ja et tal oli tapmiseks motiiv, nimelt XXX-i jäme telefonikõne 4 firma esindajaga, milline maksis XXX-le sinna paigutatud raha eest dividente. Kuid võttes arvesse XXX-i seisundit 19.11.2004.a, kes oli raskes joobeseisundis aj ei suutnud kõneleda, kohus suhtub D.B põhjendusse kriitiliselt, kui soovi moonutada kuriteo asjaolusid. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 212 saabus XXX-i surm orienteeruvalt 1-2 ööpäeva enne laiba avastamist. laip oli avastatud 21.11.2004.a kell 17.15 (1.kd, tl 4). Järelikult tapmine toimus 19.11.2004.a nagu annavad ütlusi XXX ja XXX. Ekspertiis tuvastas otsese põhjusliku seoses XXX-i surma ja talle tekitatud vigastuste vahel, millega kaasnes laialdane sisemine ja välimine verejooks, mis viis organismi väheveresuseni. Süüdistatava motivatsioon, et tal puudusid põhjused XXX-i tapmiseks, on ümber lükatud kohtuliku arutamisega, kuna D.B ei olnud rahul, et XXX asub nende korteris, XXX reageeris närviliselt XXX-i norskamisele, siis rahunes momendil, D.B aga karjus ja ajas XXX-i välja, seejuures, nagu selgitas XXX, oli D.B väga vihane, tõukas XXX-i diivanilt maha ja käskis neil XXX-ga minna korterist välja (3.kd, tl 48, kohtuistungi protokoll). Uurimisel ta täpsustas, et D.B-il oli nii vihane nägu, et tal tekkis tunne, et praegu D.B tapab XXX-i, ta haaras XXX-l rinnust, viskas kogu kehaga maha ja ütles: „kohe teen asja korda!“ (1.kd, tl 127). XXX ei varjanud kohtus fakti, et oli närviline XXX-i norskamise tõttu, segas tal magada, karjus XXXi peale, nuga käes, et ta tõuseks ja lahkuks. XXX kinnitas XXX ütlusi, et enne korterist lahkumist D.B käsul võttis köögist noa ja andis D.B kätte. Seega kohus tuvastas toimepandud kuriteo motiivi, armastatud naise tõttu, keda XXX oma norskamisega segas. Kohus tunnistab selle motiivi tühiseks. XXX selgitas kohtule, kuidas XXX-i veri sattus tema teksapükstele ja kohus tunnistab need selgitused loogiliseks. Seejuures D.B annab segaseid ütlusi ja kinnitas, et tema riietel XXX-i verd ei olnud, kuna teda ei puudutanud. Kuid XXX-i veri oli D.B riietel avastatud, see on kinnitatud asitõendite vaatlusprotokolliga ja molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga. Ekspertiisiakti nr 212 kohaselt uurimisel avastatud torke-lõikehaavad on tekitatud noateraga pikkusega vähemalt 18 sm ja laiusega mitte rohkem kui 2 sm. Vastavalt XXX kirjeldusele üks suur kööginuga oli pruuni peaga, pikkusega umbes 20 sm laia teraga, teine nuga oli metallist (1.kd, tl 127). Sündmuskohal nuge ei avastatud (1.kd, tl 4), s.o haavad võisid olla tekitatud nii ühe kui teise noaga, kuna mõlemad kadusid D.B korterist. Haavakanalite pikkus, samuti vigastused nende teel rindkeres ja roietes märgivad seda, et haavad tekksiid torke-lõikemõjutustest suure jõuga (akt 212, punkt 6), s.o lähtudes vigastuste iseloomust neid võis tekitada mees, mitte haige naine temperatuuriga ja kellel oli olnud insult, kelleks sel ajal XXX oli. Toimikumaterjalidega on tuvastatud, et D.B varem kohtu poolt karistatud ei ole, pani toime esimese astme kuriteo. Süüdistatava D.B karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et D.B teod on kvalifitseeritud õigesti, karistuse määramisel kohus võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust ja süüdistatava isikut, kuriteo laadi – inimeselt elu võtmine, kes oli kaitsetu, kuna oli raskes alkoholijoobes ja kes isegi ei saanud aru, et teda tapetakse. Kuritegu on toime pandud tühistel motiividel. Kannatanu hagi summas 3627.50 krooni tuleb rahuldada kui tõendatud, kviitung kulutuste kohta on esitatud (1.kd, tl 149, 150). 5 XXX suhtes on kriminaalasi 28.aprillil 2008.a lõpetatud vastavalt KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 199 lg 1 p 4 järgi ettenähtud alustel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-de 306, 311-314 järgi, kohus OTSUSTAS: Tunnistada D.B süüdi KarS § 113 järgi ja karistada vangistusega 10 (kümme) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada D.B karistusaja hulka eelvangistus alates 26.novembrist 2004.a kuni 27.aprillini 2008.a, s.o 3 aastat 5 kuud 6 päeva. Kandmisele kuulub 6 (kuus) aastat 6 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 28.aprillist 2008.a. D.B tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Mõista D.B-ilt XXX (XXX) kasuks kahju hüvitamiseks välja 3627 (kolm tuhat kuussada kakskümmend seitse) krooni 50 senti. Mõista D.B-lt riigituludesse kohtukulud: kaitsja V.Rogulski poolt õigusabi osutamise eest eelmenetluses 10 212.90 krooni, kaitsja M.Korlenko poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil 19 588 krooni, kaitsja I.Belugini poolt õigusabi osutamise eest kohtus 24 520.40 krooni, ekspertiiside tegemise eest 14 892.50 krooni, toimikumaterjalidest koopiate tegemise eest 157 krooni ja sundraha 6725 krooni. Asitõendid kviitungi järgi tl 247 – hävitada. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
5. pangakontole Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohtunik: Aleksei Kovalenko 6 Rahvakohtunikud: Nadežda Gritsenko Aime Semjonova Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi