← Eesti

1-08-16235/36

1-08-16235 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-16235 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Jane Pajus Menetlustoiming Süüdimõistetu J.P (isikukood: XXX) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks RESOLUTSIOON Jätta vabastamata J.P talle Pärnu Maakohtu 09.03.
  3. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Pärnu Maakohtu 09.03.
  4. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-16235) mõisteti J.P süüdi KarS §-de 209 lg 2 p 1; 345 lg 1; 201 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 7, 8, 9; 266 lg 2 p 1; 424; 263 p 3; 121; 274 lg 1 ja 215 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 3aastase vangistusega alates 09.08.
  5. a. Tartu Vangla esitas 26.01.
  6. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 09.08.
  7. a ja peaks eelduslikult lõppema 08.08.
  8. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 08.02.
  9. a. 1-08-16235 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  10. osa, lehed 53-54) kohaselt ei ole saanud kinnipeetav läbida sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, sest ta osaleb kutseõppes (puidupingitööline). Vangistuse ajal ta tööhõives rakendust leidnud ei ole. Vanglast vabanemisel soovib ta asuda elama oma vanemate XXX. Vangla andmete on seisuga 25.11.
  11. a tema vastu rahalisi nõudeid kokku 127735 krooni. Ta tunnistab alkoholi liigtarvitamise probleemi. Teda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Sooritatud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema kuritegelikele hoiakutele. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kuna uue vägivaldse ning muu kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 43% ja 64%, siis ei toeta vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
  12. osa, leht 57) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, sest esinevad uue kuriteo riskifaktorid ning varem ei ole ta suutnud alluda kehtestatud käitumiskontrollile. Vanglast vabanemisel on olemas elukoht vanemate juures XXX ning võimalus tööle asuda ehitustöölisena YYY OÜ-s. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik hakata elama oma vanemate juures XXX ning asuda tööle YYY OÜ-s. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Pärnu Maakohtu 09.03.
  13. a otsusega mõisteti J.P süüdi KarS §-de 209 lg 2 p 1; 345 lg 1; 201 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 7, 8, 9; 266 lg 2 p 1; 424; 263 p 3; 121; 274 lg 1 ja 215 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 3-aastase vangistusega alates 09.08.
  14. a (vangla toimiku
  15. osa, lehed 19-22). Seega kannab süüdimõistetu praegu Pärnu Maakohtu 09.03.
  16. a otsusega mõistetud liitkaristust (3 aastat vangistust) II astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole vangistusest. Järelikult on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2

(3)1-08-16235 Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistatud õiendist (vangla toimiku
  1. osa, lehed 4-8) nähtub, et süüdimõistetut on alates
  2. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Enamus toimepandud kuritegudest on suunatud võõra vara vastu. Varasem vangistuse tingimuslik kohaldamine käitumiskontrollile allutamisega pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Samuti on teda Viljandi Maakohtu 14.12.
  3. a määrusega vabastatud Saare Maakohtu 09.02.
  4. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kuid vaatamata sellele pani katseajal toime uued tahtlikud (s.h vara- ja isikuvastased) kuriteod. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt ning oma väljakujunenud ühiskonnaohtlikku käitumisstiili ja – hoiakuid ei ole ta suutnud muuta ka kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamise ajal. Samuti on süüdimõistetut vanglas karistatud distsiplinaarkorras 08.02.
  5. a noomitusega, mis kinnitab, et ta ei ole suuteline isegi range järelevalve tingimustes alluma kehtestatud korrale ja käituma õiguskuulekalt. Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Varasematest kuritegudest nähtub, et tal on kalduvus ka vägivallale ja alkoholi liigtarvitamisele. Seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata alkoholi tarvitamist ning toime panna uusi kuritegusid. Eelneva alusel puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline edaspidi vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega ning vaatamata sellele, et tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ja ka vanemate toetus. Isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ning kuritarvitab alkoholi ja pole eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi ega suutnud alluda kehtestatud käitumiskontrollile, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile ning endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik. Seega peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
  6. Lembit Käis Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.