§-i 159 ega sõitnud välja ristmikule. Väärteoasjas on tuvastatud, et peateel liikunud sõiduk sooritas vasakpööret. Õnnetusjuhtumi fotodelt nähtub, et manöövrit sooritanud sõiduk liikus vales sõidurajas ja -suunas ning et X juht ei ole sõitnud välja ristmikule, ta on peatunud enne ristuvaid teid. Ka peateel liikunud sõiduki vigastuste asukoht ja iseloom, mis samuti nähtuvad fotodelt, kinnitavad seda. Kaebuses märgitakse, et kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis on juhtumit käsitletud äärmiselt napisõnaliselt. Protokollist ei ilmne teise avariis osalenud sõiduki andmed, protokollis puuduvad andmed tunnistaja kohta. Väärteoprotokollis on toimunu kirjeldus esitatud kaebaja hinnangul ebatäpselt ning moonutatult. Samuti on puudulikult käsitatud protokollis tekkinud varalist kahju. Riigikohus on 10.12.2004 kohtuasjas nr 3-1-1-117-04 (p 7) märkinud järgmist: Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-
5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset "Põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju xja AS yyyule" ei saa aga lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles könealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. Antud juhul ei ole väärteoprotokollis näidatud, kellel kahju tekkis, milles see seisnes ega seda, missugused olid autodel tekkinud kahjustused. Kaebuse esitaja hinnangul on see oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine VTMS § 150 lõike 2 mõttes. LS § 7417 lõikes 1 sätestatud väärteo koosseisuline tunnus on varalise kahju tekitamine. Kohtuvälise menetleja otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuivõrd antud asjas puudub olulises mahus teave põhjustatud kahju kohta. Samuti on antud asjas rikutud väärteomenetlusõigust oluliselt VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes, kuna väärteomenetlust ei ole lõpetatud VTMS §-s 29 sätestatud asjaoludel. Lisaks on menetleja otsus olulises ulatuses põhistamata ning menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele (VTMS § 150 lg 1 punktid 7 ja 8). Vanemliikluspolitseinik Kuldar Raudsik on tuvastanud, et kaebuse esitaja rikkus
§-i 159, tekitas varalise kahju või tervisekahjustuse, millega täitis LS § 7417 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu. 2
§-i
Peateel liikunud sõiduki juht ei suundunud sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale, vaid sõitis vastassuunavööndis nagu nähtub kaebusele lisatud fotodelt. § 98. Pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuunavööndisse. Peateel liikunud sõiduki juht sattus sõiduteede ristumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse. § 107 Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides.
lg 45 kohaselt mõistetakse sõiduraja all sõidutee pikiriba, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Peateel liikunud sõiduki juht ei sõitnud oma sõiduraja piirides, vaid vastassuunavööndis. Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli peateel liikunud sõiduki juht, kes vasakpöörde tegemisel ei järginud liikluseeskirja nõudeid. K.P ei rikkunud liikluseeskirja nõudeid, tema käitumises puuduvad väärteo tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja taotleb, juhindudes VTMS § 132 punktist 3 ja § 29 lg 1 punktist 1, vanemliikluspolitseiniku poolt 15.03.2010 väärteoasjas nr 2860,10,000432 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, kuivõrd kaebuse esitaja K.P teos puudusid väärteo tunnused. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 lg-s 2 sätestatule arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ühtlasi peab kohus jälgima, kas kohtuväline menetleja on järginud asja menetlemisel menetlusõigust. Nähtuvalt väärteoprotokollist AB xx ( väärteotoimik lk 1 ) on Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo X politseijaoskonna ülemkonstaabel Rainer Saia 26.02.2010.a. koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et 25.02.2010.a. kell 12 X linnas X ja X tänava ristmikul, liikudes X tänava suunas , juhtides sõidukit X Xx registreerimismärgiga xxx xxx reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul , ei andnud K.P kõrvalteelt peateele välja sõites teed mööda peateed liikuvalelähenevale sõidukile, mis sooritas vasakpööret. Põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, rikkudes liikluseeskirja § 159 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 74 17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et väärteoprotokoll ei vasta väärteomenetluse seadustikus 3
Et K.P tegevus kvalifitseeriti liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati varaline kahju, pidanuks protokoll vastavalt VTMS § 69 lg 2 p –des 1 ja 5 sätestatule sisaldama teavet ka sõiduki kohta, mille suhtes menetlusalune rikkus
§-s 159 sätestatud nõudeid, samuti varalise kahju kohta. VTMS § 150 lg-s 1 toodud loendis väärteomenetlusõiguse olulistest rikkumistest puudub väärteoprotokollis varalise kahju kohta teabe puudumine. Seega ei ole seadusandja nimetatud vajakajäämist väärteoprotokollis pidanud nii oluliseks, et see menetlusrikkumine tooks kaasa lahendi tühistamise olenemata sellest , kas menetlusrikkumine tegelikult tõi kaasa ebaõige lahendi. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-117-04, p-s 7 on kriminaalkolleegium märkinud, et „Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-
5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset "Põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju T.N ja AS yyy" ei saa aga lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused.“ Sama Riigikohtu lahendi samas punktis on kriminaalkolleegium
idnud, et „tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuna see ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, sest kahju rahalist suurust ei ole väärteoasjas tehtud otsustega tuvastatud, ega menetlusaluselt isikult välja mõistetud. Autodel olevad kahjustused on aga fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ning tõendatud autodest tehtud fotodega.“ Kohus märgib, et ka käesolevas väärteoasjas on autodel olevad kahjustused fikseeritud liiklusõnnetuse aktis (väärteotoimik lk 7), milles toodud kahjude kirjeldusest nähtub, et K.P juhitud sõidukil X XC 90 registreerimismärgiga xxx xxx on purunenud vasakpoolne esinurk ja A.Z juhitud sõidukil X x registreerimismärgiga xon purunenud vasakpoolse külje allasõidutõke, vasakpoolne poritiib, vasakpoolse külje suunatuli, osaliselt akukasti kaas ja esirehvi mutrikaitse ning autodest tehtud fotodega ( väärteotoimik lk 6) . Menetlusalune isik K.P ja tunnistaja A.Z on liiklusõnnetuse aktis märgitud vigastusi kinnitanud oma allkirjadega ning kohtuistungil sõidukite vigastusi ei vaidlustanud. Liiklusseaduse §74 17 näeb ette karistuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest , kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, kus liiklusnõuded, mille rikkumist isikule ette heidetakse, on sätestatud liikluseeskirjas. Käesoleval juhul on selleks
, mille kohaselt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata selle juhi sõidusuunast. Väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel, isiku karistamiseks tuleb tuvastada, et just tema põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga ka tagajärje. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt pööranud tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang. Menetlusaluse isiku K.P ütluste kohaselt väärteoprotokollis märgitud ajal sõitis ta sõidukiga X X registreerimismärgiga x X linnas mööda X tänavat ja tahtis keerata paremale X tänavale, kuid ristmikul põrkas kokku vastassuunavööndis, mitte oma sõidureas olnud veoautoga, mis sõitis tema autole otsa. Mööda X tänavat sõitis ta aeglaselt, avarii hetkel seisis, olles peatunud märgi „Anna teed“ kõrval. Et nähtavust takistasid lumevallid ja märk „Anna teed“ oli majaga kohakuti, sõitis märgist pisut edasi, et liiklust näha. Paremalt tulnud veok , mis ei liikunud mitte oma sõidureas, vaid vastassuunavööndis, oleks pidanud talle jätma vaba rea ja ta oleks saanud teha parempöörde. 4
ides , et kohtuistungil antud ütlustes ja väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes esines vastuolu, avaldas kohus K.P 26.02.2010 a. antud ütlused ( väärteotoimik lk 8), millest nähtub, et väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel on K.P avaldanud, et jõudes X tänavale oli plaanis ristmikul – X ja X tn ristmikul parempööre sooritada. Nägi ootamatult mööda X tänavat paremalt poolt liikumas suurt veoautot X. Sõiduk-veok liikus X tänava suunas keset sõiduteed. Äkki taipas, et veok hakkab sooritama vasakpööret X tänavale. Arvas, et suur veok jätab ka temale ristmikul parempöörde sooritamiseks ruumi, kuid seda ta ei teinud, vaid liikus vaikselt edasi vasakpööret sooritamas. Kokkupõrge tema poolt juhitud maasturiga X ja suure veokiga oli ristmikul vältimatu. Sõidutee oli ka antud teelõigul väga libe ja tema poolt juhitud maastur libises veokile otsa. Eeltoodust nähtub, et kui kohtuvälisele menetlejale on menetlusalune isik avaldanud, et sõidutee oli antud teelõigul väga libe ja tema poolt juhitud maastur libises veokile otsa, siis kohtuistungil väidab ta, et tema juhitud sõiduk liiklusõnnetuse toimumise ajal seisis ning vastassuunavööndis, mitte oma sõidureas liikunud veoauto sõitis ristmikul vasakpööret tehes tema autole otsa. Kohus avaldas ka tunnistaja A.Z poolt kohtuvälisele menetlejale väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel antud ütlused, mille kohaselt kui A.Z oli jõudnud hakata sooritama vasakpööret, libises maastur vastu tema auto esimest vasakpoolset ratast ( tl 9), misjärel tunnistaja selgitas, et teine auto ikka liikus tema sõidukile otsa ja möönis, et see auto võis ka libiseda. Riigikohtu lahendis 3-1-1-2-05 p 8 märgib kriminaalkolleegium, et kui tuvastatakse, et menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid, tuleb välja selgitada, kas saabunud tagajärg on menetlusalusele isikule õiguslikult omistatav . Isegi kui menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja, ei ole välistatud, et see ei põhjustanud ega suurendanud tagajärjes realiseerunud ohtu, vaid seda tegi teine liiklusõnnetuse osapool.
p 42 kohaselt ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega. Liiklusõnnetuse skeemi ja fotoga ( väärteotoimik lk 4, 7) on tõendatud, et X linnas X ja X tänava ristumine moodustab kolmeharulise ristmiku, kus X tänav lõppeb. X tänava lõpus, enne ristmikku on paigaldatud eesõigusmärk 221 „Anna teed“, mis vastavalt liikluseeskirja lisa 2 p-s 2 toodule tähendab, et juht peab andma teed sõiduõigusega teel liikuvale juhile. Käesolevas väärteoasjas tähendab see, et tegemist on eriliigiliste teede ristmikuga ja X tänaval maasturit X x juhtiv K.P pidi
14.peatükk.
kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Ristmiku ületamisel on soovitav valida lühim lubatud sõidujoon ja tegutseda kärmelt.
kohaselt pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul. Seega ei olnud X tänavalt X tänavale vasakpööret sooritaval A.Zl kohustust anda teed X tänavalt ristmikule suunduvale K.Ple.
p 25 kohaselt manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist, p 36 kohaselt mõistetakse pöörde all pööret kõrvale või tagasi. Kohus
iab, et asjaolu, et X tänaval X tänava suunas liikus A.Z juhitud veok mitte päris parempoolses sõidureas, vaid , olles ületanud mingil määral X tänava mõttelise telgjoone ja osaliselt vastassuunavööndis, ei oma tähtsust. Oluline anda hinnang liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhtide käitumisele X ja X tänavate ristumisalas, kus toimus kokkupõrge.
sätestab, et enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt. Eeltoodu tähendab seda, et parempöörde eel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre, vasak- või tagasipöördel aga pärisuunavööndi vasakpoolse ääre lähedale.
ei määra pöördele asuva sõiduki kaugust sõidutee äärest. Liiklusõnnetuse skeemist ( väärteotoimik lk 7), millega tutvumist ja mille õigsust on mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid K.P ja A.Z oma allkirjadega kinnitanud, nähtub, et A.Z juhitud veok oli alustanud vasakpööret X tänavale X tänava keskelt ja kokkupõrke ajal asus sõiduki tagaosa veel X tänaval, kuid sõiduk oli jõudnud X ja X tänava sõiduteede ristumisalasse.
p 46 kohaselt ristumisala moodustavad samal tasandil olevad ristuvad sõiduteed, kusjuures sõidutee all mõistetakse vastavalt LS § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa.
kohaselt pöördel tuleb ristmikul sõita nii, et sõidutee ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuunavööndisse. Kohtu arvates omab A.Z käitumisele hinnangu andmisel tähtsust
, mille kohaselt kui juht ei saa ristmikul või ristmikuvahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva määruse §-de 97,98 ja 108 (
kohaselt kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis) nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda – kaasa arvatud teepeenrale sõitmine – tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et X ja X tänavad olid libedad. Menetlusaluse isiku K.P, tunnistaja A.Z ütluste, fototabelite ja liiklusõnnetuse skeemiga on tõendatud, et A.Z juhtis suurt veokit, millel liivakoorem, mistõttu kohus on seisukohal, et A.Z, arvestades enda poolt juhitud veoki gabariite ja pöörderaadiust , oli õigustatud sooritama vasakpöörde
§-s 99 sätestatu kohaselt. Nähtuvalt liiklusõnnetuse skeemist ja fototabelist ( väärteotoimik lk 6) ei olnud A.Z juhitud veok kokkupõrke hetkel väljunud teede ristumisalast ega olnud X tänava vastassuunavööndis ning ta oleks vasakpöörde suutnud lõpetada X tänava vastassuunavööndisse kaldumata. K.P juhitud sõiduk asub nähtuvalt liiklusõnnetuse skeemist ja fototabelitest ( vt toimik lk 4, 7) liiklusõnnetuse järgselt teede ristumisalas, kuhu ta
sätteid, mis kohustavad andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata selle juhi sõidusuunast, järgides ei oleks tohtinud sattuda. Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik K.P, et veoauto asend liiklusõnnetuse skeemil ei ole õige, veoauto oli tunduvalt rohkem vasakul pool, vales sõidureas, praktiliselt kohe tema nina ees. Tema sõiduk oli ristmikule jõudes hästi tee ääres. Ta põrkas veokiga kokku ja siis libises veel rohkem tee äärde, lumevallile otsa. Kohus
iab, et K.P väide ei ole tõsiselt võetav. K.P on muutnud kohtuistungil oma kohtuvälises 6
iab, et K.P ütlused selles, et tema libises kokkupõrke tagajärjel veel rohkem, tee äärde , lumevallile otsa, on vastuolus sündmuskohal tehtud fotoga ( vt toimik lk 6), millest nähtub, et parempoolse tee ääre, kuhu K.P oleks pidanud parempööret teha tahtes suunduma ja lumevalli vahel on veel tükk maad ning pole erinevusi fotol ja liiklusõnnetuse skeemil kujutatud sõiduki paiknemisel tee parempoolse ääre suhtes. Kohus
iab, et ainuüksi visuaalse vaatluse põhjal , kõrvutades A.Z juhitud veoki X x ja liivakoorma massi K.P juhitud maasturi X x massiga, on ilmselge, et kokkupõrke tagajärjel nihkus K.P sõiduk tagasi ja lähemale X tänava parempoolsele teepoolele, seega oli kokkupõrke hetkel veelgi rohkem sõiduteede ristumisalas ehk teisisõnu veel rohkem esiosaga ületanud X tänava sõidukite liiklemiseks ette nähtud teeosa. Eeltoodust järeldub, et K.P pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo – ei andnud kõrvalteelt peateele välja sõites teed mööda peateed liikunud vasakpööret sooritanud sõidukile. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitu kohaselt on K.P poolt väärteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditeks menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud, ülekuulamise plangile protokollitud ütlused, tunnistaja A.Z ülekuulamise plangile protokollitud ütlused ja liiklusõnnetuse akt. Viimase kohta märge kohtuvälise menetleja otsuses puudub. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtulahendis 3-1-1-73-08 osundanud sellele, et väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a. juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistusega, et toime on pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik väärteoprotokolli alajaotuses „ütlused“ tunnistanud, et juhtis yyy`ile kuuluvat sõidukit ja X linnas toimus tema poolt juhitud sõidukiga avarii. Seega võis kohtuväline menetleja tõendite hulka arvata ka väärteoprotokolli. Riigikohtu lahendi 3-1-1-16-06 punktis 14.2 märgib kriminaalkolleegium, et maakohtu tuginemine menetlusalust isikut süüstavatele tõenditele, mis on kohtuvälise menetleja otsuses nimetamata, ei tähenda iseenesest veel kaitseõiguse rikkumist. Kui kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 oma otsuses tugineda tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Eeltoodust nähtub, et käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsuses märkimata, kuid kohtus kaebust lahendades kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud liiklusõnnetuse akti kui tõendi käsitlemine kaebuse lahendamisel kohtu poolt aktsepteeritav. Lähtudes põhimõttest, et enda vara kahjustamine ei ole karistatav, tuleb isiku karistamiseks §74 17 järgi tõendada asjaolu, et kahju sai keegi teine. Menetlusaluse isiku ütluste ja liiklusõnnetuse aktiga ( väärteotoimik lk 7) on tõendatud, et menetlusaluse isiku K.P juhitud sõiduk X x regmärgiga xxx xxx kuulus yyy AS-
ning teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki – X x omanik on yyy OÜ. Kohus
iab, et käesolevas asjas puudub vajadus analüüsida menetlusaluse isiku ja tunnistaja A.Z ütlusi nende poolt juhitud sõidukite kiiruste kohta, sest need ei oma tähtsust K.P süüküsimuse lahendamisel. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna K.Ple on nähtuvalt väärteoprotokollist arvatud süüks üksnes
iab, et kui K.P oleks järginud
nõudeid ja oleks andnud teed kõrvalteelt peateele välja sõites mööda peateed liikunud vasakpööret sooritanud sõidukile, ei oleks talle süüks arvatavat tagajärge, milleks oli kokkupõrke tagajärjel sõidukitele varalise kahju tekitamine, saabunud. Selline tagajärg oleks olnud K.P poolt välditav, kui ta oleks parempoolse pöörde sooritamiseks X tänavalt X tänavale suundunud X tänava sõidutee paremasse serva ja oodanud ära, millal peateel liikunud veoauto lõpetab vasakpöörde. Kohus ei tuvastanud K.P teo õigusvastasust, tema süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus
iab, et
nõudeid rikkus K.P tahtlikult.
Tagajärje – varalise kahju põhjustas K.P ettevaatamatusest, sest kohusetundlikuma suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema käitumise tagajärjel võib toimuda sõidukite kokkupõrge, mille tagajärjeks võib olla nii varaline kahju kui ka inimese tervise kahjustamine. Kohus
iab, et eelpool käsitletud väärteomenetlusõiguse rikkumised väärteoasja kohtuvälisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole olulised VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut otsust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.P vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. LS § 74 17 kohaselt karistatakse liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju, rahatrahviga 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuvälise menetleja otsusega on K.P karistatud miinimumilähedase, 30 trahviühiku ehk 1800 kroonise rahatrahviga, mida kohus peab piisavaks tagamaks K.P puhul KarS § 56 lg-s 1 ettenähtud eesmärkide täitmise. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus K.P kaebuse rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo X politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 15.03.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2860,10,000432 muutmata. Kersti Vosman Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.