← Eesti

1-09-5003/49

Obsah (10)§ 199§ 202§ 68§ 422§ 65§ 394§ 64§ 74§ 75§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2010. a Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-5003 (08260105465) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Ko

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 § 202 lg 1 § 394 lg 1 järgi, Aleksandr Jerotski süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, K.K süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja M.U süüdistuses

§ 202

lg 2 p 2 järgi Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatavad S.S, elukoht xxx , isikukood xxx, ei tööta, väärteokorras karistatud 6-l korral, kriminaalkorras karistatud 4-l korral: - 15.02.1999.a. Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel tingimisi 4-kuulise vangistusega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; - 02.05.2001.a. Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 § 47 alusel tingimisi 1- aastase ja 6-kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat; - 16.11.2001.a. Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel 2450-kroonise rahatrahviga; - 29.08.2005.a. Võru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 alusel 2-aastase vangistusega,

§ 68lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva.

Tõkend vahistamine.xxx ALEKSANDR JEROTSKI, elukoht xxx , isikukood xxx, töökoht xxx, väärteokorras karistatud 9-l korral, kriminaalkorras karistatud 9-l korral - 23.09.1992.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 alusel tingimisi 6-kuulise vangistusega 1-aastase katseajaga; - 21.09.1993 Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 7päevase arestiga; - 02.05.1995.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 115 lg 2 p 1,2 § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2-aastase vangistusega; - 16.10.1997.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 108 lg 1 § 142 lg 2 p 2, 3, 4, 5 alusel 1-aastase vangistusega; - 05.10.1998.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 197 lg 1 alusel 45- päevase arestiga; - 25.11.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 3kuulise vangistusega, lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 2 päeva vangistust; - 19.07.2000.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 9-kuu ja 7-päevase vangistusega; - 16.03.2006.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel 1-aasta ja 6-kuulise vangistusega, lõplikuks karistuseks

§ 68lg 1 alusel 1 aasta 5-kuud ja 20 päeva vangistust; - 13.06.2008.a.

Tartu Maakohtu poolt

§ 422

lg 1 alusel 1aastase vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel 1-aasta 5-kuu ja 5päevase vangistusega, lõplikuks karistuseks

§ 68lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud 2 päeva vangistust.

Kannab karistust Tartu Vanglas. K.K, elukoht xxxx, isikukood xxx ei tööta, väärteokorras karistatud 1-l korral, kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - 02.05.2001 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel 5kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat; - 24.04.2008.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7, 8 alusel 9000-kroonise rahalise karistusega.

M.U, elukoht xxx isikukood xxx, töötu, väärteokorras karistatud 4l korral, kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad Advokaat Andres Veski Vandeadvokaat Ain Laansalu Vandeadvokaat Karl Saavo Vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 313, 315 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.S

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada S.S

§ 394lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.S

§ 202

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista S.S liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja S.S karistuse kandmist arvestada alates tema kinnipidamisest s.o 23.oktoobrist 2

(50)2008.a. Süüdi tunnistada Aleksandr Jerotski

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 1 ( üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.10.2008 kuni 08.02.2009 s.o 3 (kolm) kuud ja 17 (seitseteist) päeva karistusaja hulka ning mõista Aleksandr Jerotski ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.06.2008.a.

otsusega mõistetud karistuse ( 1 aasta 5 kuud 2 päeva vangistust) ärakandmata osa s.o 5 (viie) kuu ja 28 päeva võrra ning mõista A.Jerotski liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmist arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada K.K

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.10.- 21.11.2008.a.

s.o 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust karistusaja hulka ja K.K ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 ( kaheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.K ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohustada K.K käitumiskontrolli ajal:

  1. elama oma alalises elukohas aadressil xxx
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.K kaheksateistkümne kuulise käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna xxx juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada M.U

§ 202

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.10.- 10.03.2009.a.

s.o 4 (neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust karistusaja hulka ja M.U ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M.U ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohustada M.U käitumiskontrolli ajal: 1. elama oma alalises elukohas aadressil xxx 3

(50)
  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata M.U kaheksateistkümne kuulise käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna xxx juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista S.S 108 750 (ükssada kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni I.O ( xxx ) kasuks, 150 000 krooni YYY ( registrikood xxx) kasuks, 156 600 krooni U.A ( elukoht xxx) kasuks, 132 322 krooni YYY ( registrikood xxx) kasuks, 15 000 (viisteist tuhat) krooni YYY (registrikood xxx) kasuks, 327 582 (kolmsada kakskümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend kaks) krooni YYY ( registrikood xxx ) kasuks. Välja mõista S.S, Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt 51 736 ( viiskümmend üks tuhat seitsesada kolmkümmend kuus) krooni YYY ( registrikood xxx ) kasuks, 17 850 ( seitseteist tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni ja 31 senti krooni YYY ( registrikood xxx) kasuks. Välja mõista S.S ja K.K solidaarselt 14 279 (neliteist tuhat kakssada seitsekümmend üheksa) krooni T.I ( elukoht xxx )kasuks. Välja mõista Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt 6067 (kuus tuhat kuuskümmend seitse) krooni ja 80 senti YYY ( registrikood xxx ) kasuks. Juhindudes KrMS § 310 lg 2 jätta kannatanute I.T, A.P, J.L ja M.N tsiviilhagid läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kannatanutel I.T, A.P, J.L ja M.N on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel mõista kriminaalmenetluse kulud alljärgnevalt: välja riigituludesse S.S kannatanu YYY esindaja T.T ja tunnistaja H.M hüvitatud kriminaalasja menetlusest osavõtuga seotud sõidukulud - kokku 1361 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend üks) krooni; kriminaalasjas teostatud ekspertiiside maksumus kogusummas 58 055 (viiskümmend kaheksa tuhat viiskümmend viis) krooni ( sh jäljeekspertiiside maksumus kokku 6720 krooni , DNA ekspertiiside maksumus kokku 43800 krooni, liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) maksumus 4500 krooni, värvkatteekspertiisi maksumus 3035 krooni); määratud kaitsjale advokaat Andres Veskile makstud tasu 22 848 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa tuhat ) krooni; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206 (üks tuhat kakssada kuus) krooni ja 80 senti; 4
(50)süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Aleksandr Jerotskilt Tunnistaja I.L ja tunnistaja A.P hüvitatud kriminaalasja menetlusest osavõtuga seotud sõidukulud - kokku 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) krooni; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206 (üks tuhat kakssada kuus) krooni ja 80 senti; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni . K.K määratud kaitsjatele makstud tasu kokku 17 252 ( seitseteist tuhat kakssada viiskümmend kaks) krooni ja 40 senti ( sh vandeadvokaatidele Karl Saavole ja Rein Napale kriminaalasja eeluurimisel makstud tasu kokku 4460, 40 krooni ning määratud kaitsja Karl Saavole kriminaalasja kohtumenetluses makstud tasu 12 792 krooni); kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 (seitse) krooni; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. M.U määratud kaitsja vandeadvokaat Mall Saarele makstud tasu 7080 (seitse tuhat kaheksakümmend) krooni; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206 (üks tuhat kakssada kuus) krooni ja 80 senti; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. S.S, Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt kriminaalasjas teostatud ekspertiiside maksumus kogusummas 79848 (seitsekümmend üheksa tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa) krooni ( sh DNA ekspertiisi maksumus 74 460 krooni, osaline jäljeekspertiisi maksumus 1728 krooni ja värvkatteekspertiisi maksumus 3660 krooni ). K.K ja Aleksandr Jerotskilt solidaarselt kriminaalasjas teostatud DNA ekspertiisi maksumus 9490 (üheksa tuhat nelisada üheksakümmend) krooni. Menetluskulu tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, sundraha“; „süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, makse nimetus “. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID: Tartu Maakohtu 23.03.2009.a. määrusega tsiviilhagide tagamiseks arestitud Aleksandr Jerotskilt ära võetud sularaha summas 8469 krooni (üle antud Lõuna Politseiprefektuuri 5
(50)rahandusbüroole tagatiskontole kandmiseks) jätta arestituks. Tartu Maakohtu 23.03.2009.a. määrusega tsiviilhagide tagamiseks arestitud S.S ära võetud sularaha summas 31 108 krooni, 480 eurot, 120 USA dollarit (üle antud Lõuna Politseiprefektuuri rahandusbüroole tagatiskontole kandmiseks) ning kollaka/punaka värvusega metallist esemed markeeringuga 583/585 kogukaaluga 34 g (pakend nr 3L kriminaalasja materjalide juures) jätta arestituks. Kaubik xxx xxxx, VIN kood xxx, mille omanik ARK-i andmetel on K.S (isikukood xxx ),

§ 83lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida .

Sõiduk on antud Lõuna Politseiprefektuuri majandustalituse hoiule ja asub Lõuna Politseiprefektuuri parklas xxx Sõiduki xxx reg.märgiga xxx võti kirjaga xxx ( pakend 7L) , mis asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris ning sõiduki xxx reg nr xxx registreerimistunnistus ja liikluskindlustuspoliis (pakend 8F kriminaalasja materjalide juures) edastada koos konfiskeeritud sõidukiga xxx Sõiduk xxx xxx reg.märgiga xxx , VIN kood xxx mille omanik ARK-i andmetel on K.S ( isikukood xxx),

§ 83lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida.

Sõiduk on antud Lõuna Politseiprefektuuri majandustalituse hoiule ja asub xxx Sõiduki xxx reg.märgiga xxx võti koos signalisatsioonipuldi ja metallist võtmega ( pakend nr 10C) , mis asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiuruumis ning Sõiduki xxx reg.märgiga xxx liikluskindlustuspoliis ja registreerimistunnistus (pakend 12L kriminaalasja materjalide juures) edastada koos konfiskeeritud sõidukiga xxxx. Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris asuvad S.S elukohast läbiotsimisel äravõetud tumesinist värvi sõiduki xxxdetailid

§ 83lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida.

Detailid, milledel puudub väärtus, hävitada. Bensiinimootoriga ketaslõikur xxx S (pakend nr 1L), mis asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris ) ja elektrooniline seade - xxx ( pakend nr 2L kriminaalasja materjalide juures )

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida. E.J kuuluv sõiduk xxx xx reg.märk xxx

VIN koodiga xxx , mis asub Lõuna Politseiprefektuuri xxx, vabastada asitõendi staatusest ning tagastada omanikule E.J Sõiduki xxx reg nr xxx signalisatsioonipult/võti koos nahast võtmehoidjaga, pakend 1A , mis asub xxx ) vabastada asitõendi staatusest ja tagastada E.J Sõiduki xxx reg nr xxx registreerimistunnistus xxx ja liikluskindlustuspoliis xxx ( pakend 8A, mis asub kriminaalasja materjalide juures, vabastada asitõendi staatusest ja tagastada E.J I.T tagastatud murutraktor xxx, YYY tagastatud murutrimmer xxx , U.A tagastatud järelhaagis xxx reg.märgiga xxx, A.P tagastatud 2 puidust ust ja 2 akent, YYY esindajale üle antud sularahaautomaadi seifi osa ja rahakassetid, YYY Sularahakeskus esindajale üle antud sularahaautomaadis olnud sularaha kokku 399 200.- krooni; V.P tagastatud murutraktor xxx, YYY esindajale tagastatud võti koos võtmehoidjaga ja varastatud seifis olnud esemed (kaustikud, kiirloterii piletid), Aleksandr Jerotski elukaaslasele tagastatud Aleksandr Jerotski mobiiltelefon abonentnumbriga xxx, K.K tagastatud jalatsid, vabastada asitõendi staatusest. YYY valveseadme kast ja valveseadme vahekast (pakend 1K) ning xxx varastatud seif 6

(50)(asitõend nr 1J), mis asuvad xxx, tagastada YYY xxx hoiuruumis asuvad asitõendid: sõiduki xxx reg nr xxx detailid numbritega xxx, 4 metallist trossi/trossijuppi ( pakendid nr 3F-6F ), metallist sõrgkang ( pakend nr 7F), kirves ( pakend nr 9F), xxxt varastatud sularahaautomaadi seifiosa ( asitõend nr 1 G), xxx varastatud sularahaautomaadi seifiosa uks ( asitõend nr 2G), xxx varastatud plekist korpusega sularahaautomaadi detailid ( asitõendid nr 4G, 5G), xxxt varastatud sularahaautomaadi ekraaniosa ( asitõend nr 6G ), xxx varastatud sularahaautomaadi korpus, mille sees elektrooniline seade ( asitõend nr 8G ), YYY varastatud seif ( asitõend nr 1H ) KrMS § 123 lg 3 p 4 alusel hävitada Kriminaalasja materjalide juures asuvad asitõendid: volikiri mootorsõiduki kasutamiseks ( pakend 3A), halli värvi teibiga kaetud fooliumkott (pakend nr 5A), kaks paari heledast nahast ja sinisest tekstiilist töökindaid ( pakend nr 6A) , 2 kruvi (pakend nr 1F), 9 mm pikkune, kollaka värvusega kruvi (pakend nr 1 N ), 13 mm pikkune, kollaka värvusega kruvi (pakend nr 2 N), 9 mm pikkune kruvi (pakend nr 3G), 1,3 cm pikkune kruvi ( pakend nr 7G), lõikeketas Metabo (pakend nr 2F), juhtmejupp, valgest plastikust väike detail, valgele paberile trükitud arve (pakend nr 3N ), musta värvi želatiinkile jalatsijälje fragmendiga (pakend nr 4N ), sündmuskohajälgede kaart nr 8/9 (pakend nr 5N ), elektrijuhe ja musta värvi juhtmekate (pakend nr 9G ), CD plaat (pakend nr l 0G ), 13 mm pikkune metallist kruvi (pakend nr 1B ), 6 lõikeketast SG-Elastic (pakend nr 2C), 3 paari töökindaid ( pakendid 3C,4C), 1 paar kaitseprille ja 2 respiraatorit (pakend nr 5C), 1 paar valget värvi tekstiilist töökindaid (pakend nr 6C) , taskulamp ( pakend nr 9C ), dressipluus ja püksid (pakend 8C), lõikeketas SG-Elastic ( pakend nr lÖ), kirju tekk (pakend nr 14L ), Fiskars kirve tootesilt jalatsijälje fragmendiga (pakend nr 1Z ), želatiinkile, millele on kopeeritud Fiskars kirve tootesildil olev jalatsijälje fragment (pakend nr 2Z ), kruvikeeraja ( pakend nr 3Z), sündmuskoha vaatluse käigus murdmisriista poolt jäetud jälgedest tehtud kaks tõmmist (pakend nr 4Z), sündmuskohajälgede kaart xxx sularahaautomaadi varguse sündmuskohalt võetud jälgedega ( suures ümbrikus), xxxt varastatud sularahaautomaadilt võetud värviproovid (pakend 1.3), järelhaagiselt võetud värvkatteladestus (pakend 4), eksperdi poolt tagastatud voolujuhtmed ja kaabel (pakendid 1,2), järelhaagiselt reg nr 030GF võetud värviproovid (pakend 1), xxx silla alt jõest leitud sularahaautomaadi osadelt võetud värviproovid (pakendid nr 1.1; 1.2; 2.1; 3.1 ), 13.08.2008 sündmuskoha vaatluse käigus YYY põrandalt ja laua pealt leitud ja želatiinkilele võetud jalatsijälje fragmendid , sündmuskoha vaatluse käigus S.S elukoha prügikastist võetud jalatsid (pakend nr 1.6) , asitõendi vaatluse käigus sõidukis xxx asunud sularahaautomaadi seifilt želatiinkilele võetud jalatsijälje fragmendid (pakend nr 1.2), kannatanu ülekuulamise käigus üleantud xxxreg nr xxx varuvõti (pakend nr 1 S) KrMS § 123 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kriminaalasja materjalide juures olevad 5 võtit (ära eraldati võti kirjega xxx – (pakend nr 8L), musta värvi plastikust kattega võti (pakend nr l0L), kahest võtmest ja taskulamp/võtmehoidjast koosnev võtmekimp (pakend nr 11L ) ja läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon xxx koos selles oleva SIM kaartiga ( pakend nr 15L) ning Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad sõidukist xxx registreerimismärgiga nr xxx ära võetud aku (pakend 7C ) ja kolm radiaatorit mõõtmetega 50x100 cm vabastada asitõendi staatusest ja tagastada S.S Kolm metallist võtit (pakend nr 2A ), tabalukk kirjega xxx ( pakend 7A), EMT liitumisleping xxx A. Jerotski nimele (pakend nr 9A), Aleksandr Jerotski jalatsid (pakend 1) vabastada asitõendi staatusest ja tagastada Aleksandr Jerotskile 7
(50)YYY esinduse arve nr xxx ( pakend nr l0F ) ja saateleht nr xxxkatusematerjalide tellimise kohta (pakend nr 13L ) , DVD plaat kahtlustatava K.K ütluste ja olustiku seostamisega, DVD plaat xxx asuva sularahaautomaadi turvakaamerate salvestisega ja jälitusprotokolli lisa CD plaat salvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule (Võru kohtumaja) kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14.jaanuarist 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis alates 28.jaanuarist 2010.a.. kell 15. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 29.jaanuarist 2010.a. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED S.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - 08.07.2007 tungis sisse xxx asuvasse garaaži ja varastas I.T kuuluva murutraktori xxx väärtusega 23000.- krooni, mootorsae xxx maksumusega 3000 krooni, ehitussaepingi xxx maksumusega 5000 krooni ja nurklihvija xxx maksumusega 2500 krooni, s.o vara kokku väärtusega 33500 krooni; - 13.08.2007 varastas xxx aadressilt xxx T.T kuuluva valge plastikkattega xxx haagise reg nr xxx väärtusega 15000 krooni; - 13.08.2007 kella 03:32 paiku tungis grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega sisse xxx asuvasse YYY ja varastas 2 seifi väärtusega 5000 krooni, milledest üks seif oli tühi ja teises seifis oli sularaha summas 104449,40 krooni ja loteriipiletid maksumusega kokku 22872,60 krooni, s.o vara kokku 132 322.- krooni väärtuses; - 19.11.2007 tungis grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega sisse xxx asuvasse YYY ja varastas arvuti monitori Ordi maksumusega 3000 krooni, 64 pakki teed maksumusega 1084,20 krooni, 39 pakki kohvi maksumusega 1412,50 krooni, 117 komplekti pürotehnikat maksumusega 16 305.- krooni, 46 tk/komplekti raseerimisvahendeid maksumusega 4270,20 krooni, 1100 pakki tubakatooteid maksumusega 21 230.- krooni, 145 pudelit kanget alkoholi maksumusega 14 423.- krooni, metallist rahakapi maksumusega 7000.- krooni, milles sularaha summas 214 260,4 krooni ja Eesti Loto lotopiletid ja võidud väärtusega 22 072.krooni, s.o vara kokku 305 057,30 krooni väärtuses; - 14.12.2007 kella 01:20-01:30 paiku varastas xxx I.O kuuluva sõiduauto xxx reg nr xxx väärtusega 80 000.- krooni ning sõidukis olnud esemed: sinise valgekirju kiivri väärtusega 4000.- krooni; ~1,2 m pikkuse loodi väärtusega 500 krooni; garaaži projektid (ehitusprojektid, geoaluse projektid, linnavalitsuse kooskõlastus) 2 eksemplaris väärtusega kokku 6000.krooni; korteri võtme, 2 garaaži võtit, 2 kuuri võtit ja 5 suvila võtit väärtusega kokku 3000.krooni; mootorratta võtme väärtusega 250.- krooni, mootorratta tehnilise passi väärtusega 200.- krooni, sõiduki xxx tagumised piduritrumlid väärtusega 2000.- krooni; automaki Alppine väärtusega 3200.- krooni; võimendi Inbakt HP 150,2 väärtusega 7200.- krooni; Alppine bassikõlari väärtusega 2400 krooni, s.o kokku vara 108 750.- krooni väärtuses; 8
(50)- ajavahemikul 30.01.2008 kell 20:00 kuni 31.01.2008 kell 08:30 tungis sisse xxx asuvasse ehitusjärgus majja ja varastas A.P kuuluvad 5 puidust akent väärtusega 15 100.- krooni; 2 puidust ust väärtusega 23 000.- krooni, 3 radiaatorit väärtusega 3800.- krooni; 6 pakki Isover rullvilla väärtusega 2280.- krooni; 6 pakki Isover plaatvilla väärtusega 2520.- krooni; kasti erinevate toruühendustega väärtusega 10 100.- krooni; J.L kuuluva kohvri kolme komplekti torutangidega väärtusega 3500.- krooni; 2 teemantfreesi väärtusega 4800.- krooni ja Alupex presstangid väärtusega 3500.- krooni; M.N kuuluva alumiiniumredeli väärtusega 1700.krooni ja klambripüstoli Rapid väärtusega 750 krooni. Seega varastas vara kokku 71 050.krooni väärtuses; - 14.02.2008 varastas grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega xxx juures asuvast vanast katlamajast U.A kuuluva xxx reg nr xxx väärtusega 154 000.- krooni ja sõiduki järelhaagise xxx reg nr xxx väärtusega 11 000.- krooni, s.o vara kokku 165 000.- krooni väärtuses; - 14.02.2008 kella 03:58 paiku grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega varastas xxx YYY tuulekojas olnud xxx sularahaautomaadi väärtusega 98 783,50 krooni koos selles olnud sularahaga summas 327 225.- krooni, s.o vara kokku 426 008,50 krooni väärtuses; - ajavahemikul 16.09-19.09.2008 tungis sisse xxx asuvasse kõrvalhoonesse ja varastas V.P kuuluva murutraktori xxx (seerianumber xxx väärtusega 26 500.- krooni; - ööl vastu 22.10.2008.a isikute grupis koos K.K varastas xxx maja juurest T.I kuuluva auto järelhaagise xxx reg nr xxx väärtusega on 25 000.- krooni ning järelhaagises olnud esemed – koormarihmad väärtusega 80.- krooni, mootorratta rehvi Michelin väärtusega 800.- krooni, vineerist pealesõidualuse väärtusega 100.- krooni, s.o vara kokku 26 060.- krooni väärtuses; - 23.10.2008 kella 03:49 paiku isikute grupis koos K.K ja Aleksandr Jerotskiga tungis sisse xxx asuvasse YYY ja varastas YYY kuuluva sularahaautomaadi seifiosa koos selles olnud sularahaga summas 388 200.- krooni. Seega pani S.S toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. S.S süüdistatakse selles, et ta - 18.09.2008 xxx turustas 10.09.2008.a. Aleksandr Jerotski ja K.K poolt xxx asuvast YYY varastatud murutrimmeri xxx väärtusega 6290.-krooni M.U vahendusel I.U. Seega pani S.S toime

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise. S.S süüdistatakse ka selles, et tema eesmärgiga varjata ajavahemikul 08.07.2007 kuni 14.02.2008 enda poolt toimepandud varguste tulemusel saadud vara ebaseaduslikku päritolu ning selle tegelikku omanikku, ehitas kuritegelikul teel saadud vara eest xxx A.S kuulevale xxx kinnistule palksauna koos lisaruumidega. Koos lisaruumidega palksauna ehitamisega teisele isikule kuuluvale kinnistule muundas S.S kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning selle püstitamisega A.S kuuluvale kinnistule püüdis saladuses hoida lisaruumidega palksauna rajamiseks kasutatud vahendite päritolu. Lisaruumidega palksauna ehitamisel kasutas S.S kuritegelikul teel saadud tulu summas 411 999.- krooni. Ajavahemikul 08.07.2007 kuni 14.02.2008 S.S poolt kuritegeliku tegevuse, s.o varguste tulemusel saadud vara kogumaksumus on 1 421 687,80 krooni. Seega pani S.S toime

§ 394lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara ebaseadusliku päritolu varjamise ning 9

(50)kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara kasutamise ja muundamise, eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu. Aleksandr Jerotskit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - 10.09.2008 kella 02:15 paiku isikute grupis koos K.K tungis ukselukustuse lõhkumise teel sisse xxx asuvasse YYY ja üritas varastada võsalõikurit xxx, võsalõikurit xxx võsalõikurit xxx ning varastas võsalõikuri xxx väärtusega 11 990.- krooni, võsalõikuri xxx väärtusega 7490.- krooni ja võsalõikuri xxx väärtusega 6290.- krooni, s.o varastas võõrast vara kokku 25 770.- krooni väärtuses, tekitades sissetungimise ja lõhkumisega kahju kokku 32 380.krooni suuruses summas; - 23.10.2008 kella 03:49 paiku isikute grupis koos S.S ja K.K tungis sisse xxx asuvasse YYY ning varastas YYY kuuluva sularahaautomaadi seifiosa koos selles olnud sularahaga summas 388200 krooni. Seega pani Aleksandr Jerotski toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. K.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - 10.09.2008 kella 02:15 paiku isikute grupis koos Aleksandr Jerotskiga tungis ukselukustuse lõhkumise teel sisse xxx asuvasse YYY ja üritas varastada võsalõikurit xxx võsalõikurit xxx, võsalõikurit xxx ning varastas võsalõikuri xxx väärtusega 11 990.- krooni, võsalõikuri xxx väärtusega 7490.- krooni ja võsalõikuri xxx väärtusega 6290.- krooni, s.o vara kokku 25 770.krooni väärtuses, tekitades sissetungimise ja lõhkumisega kahju kokku 32 380.- krooni suuruses summas; - ööl vastu 22.10.2008 isikute grupis koos S.S varastas xxx maja juurest T.I kuuluva auto järelhaagise xxx reg nr xxxväärtusega on 25 000.- krooni ning järelhaagises olnud esemed – koormarihmad väärtusega 80.- krooni, mootorratta rehvi Michelin väärtusega 800.- krooni, vineerist pealesõidualuse väärtusega 100.- krooni, s.o võõrast vara kokku 26 060.- krooni väärtuses; - 23.10.2008 kella 03:49 paiku isikute grupis koos S.S ja Aleksandr Jerotskiga tungis sisse xxxasuvasse YYY ning varastas YYY kuuluva sularahaautomaadi koos selles olnud sularahaga summas 388200 krooni. Seega pani K.K toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. M.U süüdistatakse selles, et tema - ajavahemikul august kuni oktoober 2007 turustas M.U xxx I.U kuriteo toimepanemise tulemusel saadud murutraktori xxx väärtusega 23 000.- krooni. Antud murutraktor kuulus I.T ja oli varastatud 08.07.2007 xxx - alates juuni-juuli 2008 kuni 23.10.2008 hoidis xxx kuriteo toimepanemise tulemusel saadud kahte puidust ust väärtusega 23 000.- krooni ja kahte puidust akent väärtusega 7600.- krooni, kokku vara 30 600.- krooni väärtuses. 2 puidust ust ja 2 puidust akent kuulusid A.P ja olid varastatud 30-31.01.2008 xxx - alates septembrist-oktoobrist 2008 kuni 13.10.2008 hoidis xxx kuriteo toimepanemise tulemusena saadud murutraktori xxx väärtusega 26 500.- krooni ning 13.10.2008 turustas antud murutraktori xxx elavale A.K. Antud murutraktor kuulus V.P ja oli varastatud ajavahemikul 16-19.09.2008 xxx 10

(50)- 18.09.2008 hoidis enda elukohas xxx kuriteo toimepanemise tulemusena saadud murutrimmeri xxx väärtusega 6290.- krooni ning samal päeval, s.o 18.09.2008 turustas antud murutrimmeri xxx elavale I.U. Murutrimmer kuulus YYY ning oli varastatud 10.09.2008 xxx asuvast YYY Seega pani M.U toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise vähemalt teist korda. Süüdistatav K.K tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi, süüdistatav S.S tunnistas end süüdi osaliselt T.I kuulunud järelhaagise varguses xxx ja YYY sularahaautomaadi varguses xxx süüdistatavad Aleksandr Jerotski ja M.U endit neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohus leiab, et K.K ja Aleksandr Jerotski süü 10.09.2008 kella 02:15 paiku ukselukustuse lõhkumise teel xxx asuvasse YYY sissetungimises ning kauplusest võsalõikuri xxx, võsalõikuri xxx, võsalõikuri xxx varguse katses ning võsalõikuri xxx väärtusega 11 990.krooni, võsalõikuri xxx väärtusega 7490.- krooni ja võsalõikuri xxx väärtusega 6290.- krooni varguses on tõendatud süüdistatava K.K ütlustega , millest nähtub, et kui Aleksandr Jerotski oli käinud idee välja, leppisid temaga kokku xxx asuvast YYY saagide ja trimmerite varguses, et varastatud asjad maha müüa ja raha saada. Koos Aleksandr Jerotskiga, kes võttis K enda kasutuses olnud hallika pikap-xxx peale , sõitsid öösel xxx ja jätsid auto kaupluse uksest paremale, umbes 300-400 m kaugusele kauplusest. Pärast kaupluse ukse lahti murdmist hakkas signalisatsioon tööle, aga kuna kedagi ei tulnud, hakkasid rabistama, et asjad kähku kätte saada. Mõlemad lõhkusid kaupluses olnud kirvestega trosse, millega trimmerid kinnitatud olid. Ühe trossi said lahti ja jooksid trimmeritega ära. Kolm trimmerit said auto peale panna, kõiki ei saanud ära viia, sest omanik või xxx töötaja tuli kohale. Poes sees oli üks uks, mida A.Jerotski peksis aga lahti ei saanud. Endal otseselt poodi midagi maha ei jäänud, A.Jerotski ütles, et kruvikeeraja jäi maha. Põhimõtteliselt on nii, et see, kelle kätte asjad jäävad, müüb need maha või annab osa talle ja ta peab ise maha müüma. Tookord jäid trimmerid Jerotski kätte, kes pidi vaatama, mis nendega hiljem saab; YYY esindaja P.R ütlustega, et 2008.a. septembris murti öösel sisse xxx asuvasse YYY ja viidi ära kolm lõikurit, mis olid kettidega kinnitatud, kuid kett oli kirvestega puruks löödud. Kaupluse uks oli rikutud, siseust üritatud kohapealt võetud kirvega lahti murda; tunnistaja U.A ütlustega, mille kohaselt 10.septembril 2008 pärast südaööd, saanud juhtimiskeskusest teate häirest YYY, sõitis objektile ja maanteelt kaupluse juurde pöörates nägi, et kaupluse ust hoidis pärani lahti ukse ette tõstetud prügikast. Nägi paremalt poolt kaupluse ukse juurde jooksmas tumedates riietes suusamaskiga meest, kes jõudnud kaupluse ukseni, pööras tagasi ja jooksis sinna, kust tuli. Seejärel hüppas kauplusest välja teine suusamaski kandev mees ja jooksis esimesele mehele järele. Pärast politseisse helistamist läks selles suunas, kuhu mehed jooksnud olid ja leidis erinevates kohtades kolm maha visatud murutrimmerit. Kaupluses oli riiulitelt asju maha tõmmatud ja püütud lõhkuda tagaruumi viivat ust; YYY avalduse ja kahju kalkulatsiooniga ( III kd tl 100-102) mille kohaselt 10.03.2009.a. öösel tungiti ukselukustuse lõhkumise teel xxx asuvasse YYY, kust üritati varastada võsalõikureid xxx, xxx ja xxx , mis olid kauplusest välja kantud ja varastati lõikur xxx 130 müügihinnaga 11 990 krooni, lõikur xxx müügihinnaga 7490 krooni ja lõikur xxx müügihinnaga 6290 krooni, varguse käigus rikuti ja lõhuti ära välisuks, vaheuks, Kirves xxx ja kirves xxx 10.09.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja 11

(50)fototabelite ning sündmuskoha skeemiga ( III kd tl 109-110, 111-136, 137), millest nähtub, et on tõendatud, et xxx asuva YYY metallist välisuks oli avatud asendis, ukse lahtihoidmiseks tõstetud ette prügikast. Kaupluse välisukse vasakpoolse ukse serval olid murdmisriista poolt jäetud jäljed, välisukse juures seespool maas xxx silt, millel lõikurit iseloomustavad andmed ja müügihind 6290.-, paremal pool ukse kõrval maas võsalõikur xxx. Riiuli juures põrandal maas oli kaks kirve tootesilti, põrandal maas oli ka Fiskarsi firma kirves, mille teral sälgud. Riiulil oli üleval vasakpoolne osa lõhutud, keskosas asub metallist toru, millel sildid Stihl võsalõikaja xxx,11990.-, xxx7490.-. toru vasakpoolses osas näha metallil 7 sälku, millede juures kinnises asendis tabalukk katkilöödud trossi otsaga. Kaupluse tagaruumi viiva ukse luku kohalt oli puit lõhutud, ukse juures paremal pool alumise riiuli peal Fiskars kirves, mille teral sälgud. Kirve juures oli musta värvi plastmassist peaga kruvikeeraja. Riiuli kõrvale jääva puidust ukse luku kohal ja ümber oli ust lõhutud, puidutükid põrandal maas. Ukse juures põrandal maas sildid xxx 8990.-; xxx 9490.-; xxx, 8490.-. Liikudes kauplusest välja umbes 40 m kaugusel kauplusest eemal paremal pool maas oli kaks xxx ja xxx labori töölehega ( III kd tl 138-139) millest nähtub, et sündmuskohalt leitud ja pakendatud kruvikeeraja käepidemelt ja metallvarrelt käepidemelt võeti DNA proovid. Sündmuskohalt kaasavõetud ja pakendatud tootesildi pinnalt , mida töödeldi punase rauapulbriga, avastatud jalatsijälje fragmendid kopeeriti valgele želatiinkilele ja kaupluse välisukse serval murdmisriista poolt jäetud jäljed, millest tehti pruuni Mikrosil pastaga kaks tõmmist, kinnitati klambritega sündmuskohajälgede kaardile; ekspertiisimaterjali võtmise protokolli ja selle lisadega ( III kd tl 154-158) millest nähtub, et 23.10.2008.a. fikseeriti K.K jalas olnud jalatsid ja võeti nendelt tallajäljend võrdluseks kuriteopaikade sündmuskohtadelt leitud ja fikseeritud jalatsite jäljenditele ning asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga ( III kd tl 146-152) millest nähtub, et kirve tootesildilt leitud jalatsijälje fragment on analoogne K.K kinnipidamisel ära võetud jalatsi tallamustriga. Sündmuskohalt leitud kruvikeeraja otsa jäljend kattub mõõtmetelt kaupluse uksel tuvastatud muukriista jälgedega. Süüdistatava Aleksandr Jerotski ütluste kohaselt on ta K.K põgusalt näinud, aga K on talle võõras inimene ja temaga koos kuritegusid toime pannud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava K.K poolt YYY xxxasuvast kauplusest trimmerite varguse kohta antud ütluste usaldusvääruses puudub alus kahelda. K.K on esimesest ülekuulamisest peale võtnud omaks sissetungimise xxx asuvasse YYY ja sealt varguse toimepanemise ning andnud adekvaatseid ütlusi varguse toimepanemise asjaolude kohta, ütlused haakuvad olulistes detailides kõigi teiste kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega välja arvatud süüdistatava Aleksandr Jerotski ütlused. Kriminaalasja kohtumenetluses ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, mis annaks aluse kahelda K.K ütlustes, sh selles, et kuriteo pani ta toime koos Aleksandr Jerotskiga. Lisaks K.K ütlustele kinnitab Aleksandr Jerotski osalemist varguse toimepanemisel kaudne tõend. Süüdistatava Aleksandr Jerotski ütlustega selles, et ta on paljudel kordadel kasutanud oma õe E.J sõidukit xxx ja kolmanda isiku E.J ütlustega selles, et tema poolt 2007.a. suvel ostetud hõbehalli sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx kasutas vahepeal vend Aleksandr Jerotski, kellel autot ei olnud, xxx regmärgiga xxx hooldusdokumentide (V kd tl 134-152), andmebaasi väljatrükiga Aleksandr Jerotski liiklusalaste õiguserikkumiste kohta , millest nähtub, et rikkumised on A.Jerotski toime pannud sõidukiga xxx (V kd tl 153,155), YYY vastustega ning E.K pangakonto väljavõttega (V kd tl 179,181-198, 199-211), millest nähtub, et E.J on ajavahemikus 01.01.2008 kuni 09.01.2009 tankinud vaid sõidukile xxx sobivat kütust – bensiini A 95, registreerimistunnistuse koopiaga, millest nähtub, et hõbedast värvi sõiduki xxx registrimärgiga xxx omanikuna on registrisse kantud E.J, kasutajana 12
(50)Aleksandr Jerotski, nähtub, et kuigi registreeritud on sõiduk E.J nimele, on nimetatud sõiduk valdavalt olnud Aleksandr Jerotski kasutuses. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga ( III kd tl 110, 136) on tõendatud, et sündmuskoha lähistel xxx juures asuva ausamba kõrval oleva tee ääres fotografeeriti sõiduki rehvimustri jälge. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( V kd tl 64-69) on tõendatud, et Aleksandr Jerotski kasutuses olnud sõiduauto xxx reg märgiga xxx rehvimuster on analoogne rehvimustrile, mis fikseeriti ja fotografeeriti 10.09.2008 xxx asuva YYY varguse sündmuskoha vaatluse käigus, sündmuskohast ca 500 meetrit eemal, xxx juures asuva ausamba kõrval oleval teel. Antud asjaolu haakub sündmuskoha skeemi ( III kd tl 137), süüdistatava K.K ütlustega selles, et xxx sõideti A.Jerotski kasutuses olnud halli pikap-xxx mis jäeti kauplusest kaugemale, kaupluse uksest paremale, samuti tunnistaja U.A ütlustega selles, et paremalt poolt jooksis kaupluse ukse juurde maskis mees , kellele järgnes samasse suunda kauplusest väljunud isik. Asjaolu, et nähtuvalt ekspertiisiaktist ( III kd tl 142-144) DNA analüüsiks võetud proovidest ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi ning ka kruvikeeraja käepidemelt ja kruvikeeraja metallvarrelt DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele ning saadud tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, ei välista Aleksandr Jerotski osalemist varguse toimepanemisel ning viitab kohtu arvates varguse toimepanijate teadlikkusele vältimaks DNA sattumist esemetele, mida nad puudutasid ning kinnitab K.K ütlusi selle kohta, et vargusi toime pannes olid kindad käes, et sõrmejälgi ei saaks vaadata. YYY on esitanud hagiavalduse seoses 10.09.2008.a. ukselukustuse lõhkumise teel xxx asuvasse YYY sissetungimise ja sealt lõikurite vargusega YYY tekitatud kindlustuse poolt hüvitamata kahju 606 7, 50 krooni hüvitamiseks ( VII kd tl 96-97). Hagiavalduses märgitakse, et kauplusest varastatud võsalõikuri xxx müügihinnaga 11 990.- krooni ostuhind oli 7620,30 krooni võsalõikuri xxx müügihinnaga 7490.- krooni ostuhind oli 4760,60 krooni ja võsalõikuri xxx müügihinnaga 6290.- krooni ostuhind oli 3935,60 krooni, rikutud kirveste ostuhinnad kokku 726,80 krooni, koos käibemaksuga varastati ja rikuti kaupu kokku 20111,10 krooni väärtuses. Varguse käigus rikuti ja lõhuti ära välisuks, mille väljavahetamine maksis 29670 krooni, vaheukse remondiks ja koristustöödeks kulus kokku 1050 krooni. Seega tekitati sissetungimise ja vargusega YYY varaline kahju kokku 51 221,10 krooni. YYY maksis YYY välja 44763,3 krooni ( 47763,3 – omavastutus 3000 krooni). Esitatud tsiviilhagi 6067,80 krooni moodustab vahe esemete varguse/rikkumisega tekkinud reaalse kahju ja kindlustuse poolt hüvitatu vahe. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud , kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud, kuulub rahuldamisele. Süüdistatava K.K ütlustega selles, et sularahaautomaadi varastamiseks oli vaja auto järelhaagist, mistõttu sõitsid S.S ringi ja otsisid järelhaagiseid. Näinud xxx lähedal ühe kortermaja juures järelhaagist, millel suur kate peal, kinnitasid käru S xxx külge ja sõitsid minema. Järelhaagises sees olnud kummi ja mingid lauajupid viskasid ära metsa alla, pärast sularahaautomaadi vargust viisid S.S järelhaagise mingite majade juurde; süüdistatava S.S ütlustega , et koos K.K sai käru järgi vaadatud et sularahaautomaat sinna peale panna ja 22.oktoobril 2008 xxx järelkäru võetud, pärast sularahaautomaadi vargust viisid järelhaagise kuskile xxx kanti; kannatanu T.I ütlustega selles, et ööl vastu 22.10.2008.a. varastati xxx maja juurest tema halli värvi sinist värvi plastikust kattega üheteljeline järelhaagis xxx registreerimismärgiga xxx väärtusega 25 000 krooni koos haagises olnud varuratta, kollast värvi koormarihmade, krossimootorratta rehvi Michelin ja vineerist pealesõidu alusega; 13
(50)tehnilise passi koopiaga ( IV kd tl 4) , millest nähtub, et T.I on halli värvi xxx, mille registreerimismärk on xxx, VIN-kood xxx, omanik; K.K ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ( VI kd tl 8-11), kus K.K on selgitanud, kuidas nemad S.S olid viinud käru mööda kõrvalteid kuskile xxx 23.10.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (IV kd tl 8-10), millest nähtub, et xxx maja kõrvale pargitud helehall järelhaagis registreerimisnumber xxx millel puudus tagaluuk, haagise mõlemal küljel oli sinist värvi kleebis kirjega xxx. Haagise pruuni värvi vineerist põhjal olid kraapimis- ja libisemisjäljed; kannatanu T.I ütlustega selles, et ta sai varastatud järelhaagise politseist kätte ning tema allkirjaga järelhaagise kättesaamise kohta (IV kd tl 11 ); on tõendatud, et ööl vastu 22.oktoobrit 2008.a. varastasid S.S ja K.K xxx juurest T.I auto järelhaagise xxx reg nr xxx väärtusega on 25 000.- krooni ning järelhaagises olnud esemed – koormarihmad väärtusega 80.- krooni, mootorratta rehvi Michelin väärtusega 800.- krooni, vineerist pealesõidualuse väärtusega 100.- krooni, s.o vara kokku 26 060.- krooni., kusjuures järelhaagise varguse panid K.K ja S.S toime selleks, et haagist kasutada kavandatava sularahaautomaadi vargusel. Kannatanu T.I on esitanud hagiavalduse (VII kd tl 39), milles palub tema kasuks välja mõista talle xxx vargusega tekitatud kahju kokku 14 279 krooni. Kannatanu selgitab, et temalt varastatud xxx , mis oli kõige suurem järelhaagis, piduritega, soetamisväärtus oli 25 000 krooni. Kui politseist oma järelhaagise kätte sai , puudus sellel plastkaas väärtusega 9415 krooni, luugi kõrgend väärtusega 554 krooni, tugiratas väärtusega 421 krooni, varuratas väärtusega 2024 krooni, tagaporte väärtusega 593 krooni ning haagisel oli katki gabariidituli väärtusega 212 krooni. Hinnad on xxx esinduse hinnad. Seega kulub haagise endisesse seisukorda viimiseks kokku 13 219 krooni. Süüdistatava K.K ütlused kinnitavad, et varastatud järelhaagisel oli peal suur kate ja haagises sees T.I poolt nimetatud esemed. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega on tõendatud, et xxx leitud järelhaagisel katet peal ei olnud, haagisel puudus tagaluuk, haagises mingeid esemeid ei olnud. Kohtuistungil süüdistatavad S.S ja K.K ega nende kaitsjad tsiviilhagi vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi on kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistatava K.K ütlustest nähtub, et varasemalt proovisid koos S.S ja Aleksandr Jerotskiga varastada sularahaautomaati xxx, kuhu sõitsid S või tema ema autodega. Seal läksid A.Jerotskiga, maskid peas, sinna ruumi, kus oli sularahaautomaat, sisse ja viskasid automaadile nartsu peale, et äkki on seal kaamera, sest selle kohta oli silt. Mõtlesid sularahaautomaadi lahti kangutada, aga kuulsid auto häält ja vargusest ei tulnud midagi välja. Umbes kuu aja pärast otsustasid uuesti proovida ja läksid teise kohta xxx välja sõita, kus kõik toimus enam-vähem samamoodi nagu xxx S.S tuli talle xxx järele ning sõitsid sularahaautomaadi juurde, mis oli suhteliselt kõrvalises kohas, poes sees. Aleksandr Jerotski oli bussiga ees ära läinud. Kõigil olid kaasas maskid, millel silmaaugud sees. Kas S.S või A.Jerotski lõi kaupluse välisukse xxx olnud plastmassist varrega kirve või kiviga katki, misjärel läksid A.Jerotskiga kahekesi sisse, panid nartsu sularahaautomaadi peale ja sularahaautomaadile trossi ümber, et sularahaautomaat xxx bussiga, mille S.S poe ette ajas, välja tõmmata. Seina küljest sularahaautomaat vist tervikuna lahti ei tulnud, igatahes kui see maas oli, siis ülemine osa oli lahti, ainult juhtmetega kinni. Kuidagi said sularahaautomaadi lahti ja xxx järel olnud xxx varastatud käru peale lükatud ning sõitsid kohe ära. Sularahaautomaadi varguse ajal oli S.S xxx peal ketaslõikur, mida kasutati. Arvasid, et sularahaautomaadil on mingi jälitusasi peal. xxxtagaistmel oli mingi jublakas, aga mida see pidi tegema, tema ei tea. Hiljem järeldas, et mingi asi oli, aga ilmselt see ei töötanud. 14
(50)Sündmuskohalt lahkus Aleksandr Jerotski bussiga, nemad xxx kõrvalteid pidi hakkasid S poole sõitma. Teel tegid peatuse ja lükkasid kolmekesi sularahaautomaadi järelkäru pealt bussi. Siis sõitsid S juurde xxx, kus parkisid bussi ära ja A.Jerotski sõitis enda xxx sellesamaga millega xxxl käisid trimmereid varastamas, minema. Pidid järgmisel päeval kokku saama ja S pool sularahaautomaadi lahti lõikama. Ketaslõikur ja sobivad kettad olid olemas. Siis viisid S.S järelkäru ära. Mis A.Jerotski maskist sai, ei tea, aga nemad S.S viskasid oma maskid minema, tema viskas ka enda jalanõud tee peal mingisse jõkke. Varguse toimepanemisel olid töökindad käes, et sõrmejälgi ei jääks. Ise neid kaasa ei võtnud, need olid xxx peal olemas. S.S ütluste kohaselt oli teada, et xxx on sularahaautomaat ja mõtlesid selle vasakule ajada. Rääkis K.K, kes oli nõus. Algul sai ühe tuttavaga räägitud, kes oli nõus ja aitas plaani välja mõelda, mis teha. Kes see isik oli, ei taha öelda. See oli see mees, kes oli sularahaautomaati varastades oli kaasas, aga see ei olnud Aleksandr Jerotski. S.S võttis kaasa trossi, ketaslõikuri, mingi kangi, varguse kohale sõitsid tema ema autode - xxx bussiga, mida juhtis kolmas isik. Tema võttis K.K kodunt xxx peale ja seejärel sõitsid bussile järele. Said platsil kokku, läksid poe juurde, kohapeal lõi tema maas vedelenud kiviga akna puruks, siis panid sularahaautomaadile trossi taha ja tema tõmbas selle bussiga välja. Mingi asi sularahaautomaadist jäi sinna maha Kolmekesi kantisid sularahaautomaadi järelkäru peale ja sõitsid minema – nemad K xxx, mille taga järelhaagis, kolmas isik bussiga. Metsa juures tegid peatuse ja tema tahtis seifi lahti lõigata , aga see ei õnnestunud ja siis tõstsid sularahaautomaadi ära bussi. Mingi maa enne käru äraviimist metsavahel pidasid korraks kinni, panid relaka ja asjad bussile, et see kolmas isik viib bussi ära ja viskab need asjad tema poole kuuri. Hiljem pidid tema pool kokku saama, kui kõik õige on. Siis viisid K käru ära xxx kanti ühe maja juurde. Metsa vahel politseiautot nähes viskas ta enda telefoni, maski ja kindad autoaknast välja. K.K ütlusi selles, et koos S.S ja Aleksandr Jerotskiga olid nad varem püüdnud varastada sularahaautomaati xxx, kus vargusest ei tulnud midagi välja ning S.S ütlusi selles, et algul valisid nad välja xxx, aga see ei kõlvanud, sest auto sõitis mööda, kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd tl 67-79) - xxx asuva sularahaautomaadi turvakaameratelt on näha, kuidas 24.09.2008.a. kell 01:49:29 liigub sularahaautomaadi ruumi viiva ukse juurde musta värvi suusamaskiga kindaid kandev tumedas dressipluusis isik, kes asetab käe kohta, kus asub ukse lukustus ja siis lahkub kaamera vaateväljast. Kell 02:32:40 kuni 02:32:43 sõidab kaamera vaateväljast vasakult paremale läbi tumedat värvi sõiduauto koos heledat värvi üheteljelise järelhaagisega. Seejärel liigub vasakult poolt kaamera vaatevälja valget värvi kaubik, mis väliste tunnuste järgi on sarnane S.S kasutuses olnud kaubikuga xxx, mida vaadeldi asitõendina 23.10.2008.a. (IV kd tl 127) Kui kaubik on kaamera vaateväljast väljunud, liiguvad kaamera vaatevälja kaks tumedates riietes ja musta värvi suusamaskidega isikut ja sisenevad ruumi, kus asub sularahaautomaat. Kell 02:37:16 ilmuvad vasakult poolt kaamera vaatevälja sõiduki tuled, misjärel ruumist, kus asub sularahaautomaat, väljub tumeda tressipluusiga isik, kellel suusamask näo eest ära on võetud ja vahetult pärast esimest isikut ka teine isik. Kell 02:38:29 -02:38:42 siseneb tumeda tressipluusiga isik uuesti ruumi, kus asub sularahaautomaat ja seejärel väljub ruumist, hoides käes kirjut tekki. Sularahaautomaadi ruumis, sularahaautomaadile suunatud turvakaamera salvestuselt on näha kuidas kell 02:37:03-02:37:09 liigub kaamera vaatevälja tumedas nahkjakis musta värvi suusamaskiga kindaid kandev isik, laotab kirju teki sularahaautomaadi peale ja seejärel tõmbab selle sularahaautomaadi pealt maha. Seejärel liigub kaamera vaatevälja ka teine isik, kellel on must suusamask peas. Tumeda nahkjakiga isik paneb kirju teki sularahaautomaadi taha, mõlemad isikud tõmbavad suusamaskid peast ja liiguvad sularahaautomaadi ruumist 15
(50)välja. Kell 02:38:31 – 02:38:40 liigub kaamera vaatevälja tumeda tressipluusiga isik, kellel on peas musta värvi suusamask, käes valge-sinisekirjud kindad, kes võtab sularahaautomaadi tagant kirju teki ja liigub koos sellega kaamera vaateväljast välja. Kaamerate salvestuselt on näha kaubikut, mis tagurdab ukse poole, mõni aeg hiljem on läbi klaasukse näha, et ukse ees seisev kaubik sõidab ära , samal ajal möödub sularahaautomaadi ruumi eest sõiduk ja liigub paremalt vasakule - näha on sõiduki tuled. Kohus leiab, et S.S, K.K ning nendega kaasas olnud kolmanda isiku, kes süüdistatava K.K ütluste kohaselt oli Aleksandr Jerotski, S.S ütluste kohaselt isik, kelle nime ta ei soovi öelda, kuid see polnud A. Jerotski, poolt 23.10.2008 kella 03:49 paiku isikute grupis xxx asuvasse YYY sissetungimine ja YYY kuuluva sularahaautomaadi koos selles olnud sularahaga summas 388 200.- krooni vargus, on tõendatud ka süüdistatavate S.S ja K.K ütlustega haakuvate alljärgnevate tõenditega: K.K ütluste olustikuga seostamise protokolli ja kaardiga (VI kd tl 8-11), millest nähtub, et K.K on 24.10.2008.a. s.o järgmisel päeval pärast varguse toimepanemist selgitanud , seistes xxx asuva YYY ees, et nad tulid autodega siia, näidanud kohti kus seisid sõiduauto ja buss ning selgitanud, kuidas kaupluse suhtes sõidukid seisid. Liikunud kaupluse ukse juurde seletab K.K, et kui ukseklaas oli katki löödud, siis seespool asuva „lõkatsi“ abil tegid nad ukse lahti ja kahekesi S jooksis ta kauplusse. Osutades kaupluses sees asuva betoonsamba suunas seletab K.K, et seal asus aparaat, mille ümber nad panid trossi ning trossi teise otsa panid kaupluse trepi ees seisnud bussi konksu peale. K. K seletab, et algul proovisid nad aparaati bussi peale panna, aga see oli liiga raske ja ei jõudnud peale ajada. Siis tõid nad auto käruga sinna ja lükkasid kolmekesi käru peale. Ära sõites istus tema xxx peale ja xxx läks xxxpeale. K.K on osutanud käega xxx ja seletanud, et edasi liikusid nad sinna poole minema.K.K on rääkinud ja näidanud kustkaudu sõit kulges ja kus sularahaautomaat järelkäru pealt kaubiku peale lükati, kuidas nemad S.S olid viinud käru mööda kõrvalteid kuskile xxx , enne seda viskasid käru pealt porte ära, sest see oli käru peal lahtiselt. Kui käru oli maha jäetud , tulid nad xxx poole, teepeal viskasid maskid minema; YYY esindaja L.K ütluste ja YYY avaldusega ((IV kd tl 15,16), millest nähtub, et 23.10.2008.a. kell 0:53 laekus YYY valveseadmete paanikahäire xxx YYY asuvalt YYY sularahaautomaadilt. Kell 04.07 teatati xxx juhtimiskeskusest nende patrulli poolt kohapealt edastatud esmasest infost, et YYY on sisse murtud, xxx sularahaautomaat pikali tõmmatud ja selle seifiosa varastatud. YYY tekitati pangaautomaadi lõhkumisega 231 736 krooni kahju, 388 200 krooni väärtuses oli selles sularahaautomaadis sularaha, mille pank sai tagasi; YYY esindaja T.S ütluste ja YYY avaldusega ( IV kd tl 24-25mille kohaselt 23. oktoobril 2008.a. varahommikul kell 03:49 murti sisse xxx asuvasse xxx sissemurdmisega tekitatud kahju koos remondikuludega on 26 680 krooni; 23.10.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (IV kd tl 26-38) millest nähtub, et xxx , kus asub YYY kuuluv YYY, on kaupluse xxx poolse välisukse klaas on lõhutud, ust hoiab avatuna lillepott. Välisukse uksepiit, samuti uksepiida juures asuv sein on vigastatud, välisuksest sisenedes kaupluses otse asuva posti ees on põrandaplaadid lahtised ning katki. Kaupluse ees kollast värvi kividega piiratud alal on sõiduki rehvijäljed, xxx vastastänaval ülekäiguraja juures asub sõiduki rehvijälg, mille suund on risti YYY sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega ( IV kd tl 80-87), millega on tõendatud, et 23.10.2008.a. kell 06:15 seisis xxx garaaži ees lukustatud ustega valget värvi kaubik xxx reg.nr xxx, milles keegi ei viibinud. Kell 06:30 sõitis kinnistu hoovile musta värvi universaalkerega sõiduauto xxx reg nr xxx, mille roolis oli S.S, kõrvalistmel K.K Kella 09:05 paiku sõitis xxx kinnistule hõbedast värvi universaalkerega sõiduauto xxx reg.märgiga xxx, mille roolis oli Aleksandr Jerotski; Läbiotsimisprotokolli ja selle lisadega ( IV kd tl 91-103), millest nähtub, et kui enne läbiotsimist xxx kinnistul S.S elukohas ja abiruumides ning S.S kasutuses olnud sõidukites 16
(50)xxx reg.märgiga xxx ja xxx reg.märgiga xxx tehti S.S ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid ( nähtuvalt läbiotsimise määrusest (IV kd tl 90) – xxx varastatud sularahaautomaadi detailid, sularaha), siis S.S vaikis, küsimusele ei vastanud. Läbiotsimisel leiti muu hulgas lauda kõrval asuvast kuurist bensiinimootoriga ketaslõikur, GSM levi segaja, metalltross, nöör. Sõiduautost xxx reg nr xxx pakiruumist katte alt leiti lõiketangid, garaaži ees seisvast kaubikust xxx reg märgiga xxx leiti sularahaautomaadi rahakapp, metallist tross, kirju kattetekk; 23.10.2008.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega (IV kd tl 105-131), millega on tõendatud, et valges kaubikus xxx reg märgiga xxx oli kasutamata lõikeketas xxx, sõitjatesalongis kahe istme vahel sõrgkang. Kaubiku pakiruumis oli 60 cm pikkune plastikust varrega kirves, mille tera oli nüri ja täketega, pakiruumis, vahetult tagumiste uste lähedal, asus vasaku külje sularahaautomaadi metallist seifiosa, ka olid põrandal erineva pikkusega trossijupid. YYY tehnilise personali abiga avati sularahaautomaadi seifiosa lukustatud uks ja seifist võeti välja 4 ristkülikukujulist sularaha sisaldavat kassetti, milledest 3 kassetti oli pitseeritud, 1 pitseerimata. Plommitud kassettides kirjetega YYY olid vastavalt 25 kroonised, 100 kroonised ja 500 kroonised rahakupüürid, ilma kirjeta plommimata kassetis oli üks 25 kroonine , üks 100 kroonine ja üks 500 kroonine kupüür. Kassetides olnud kupüürid loeti üle rahalugemisaparaadi abil. Kokku oli kassettides 388 200 krooni sularaha, mis anti akti alusel üle YYY kassiirile; YYY kassa revideerimise aktiga ( IV kd tl 132.), millest nähtub, et sularahaautomaadi seifis oli 388 200 krooni sularaha; asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga ( IV kd tl 195, 209) , millest nähtub, et 23.10.2008.a. S.S elukohas läbiotsimise käigus S.S kasutuses olnud kaubikust registreerimismärgiga xxx leitud kirju teki muster oli identne selle teki, millega kaeti 24.09.2008.a. lõpule viimata varguskatse käigus xxx asuva YYY sularahaautomaat, mustriga; asitõendi vaatlusprotokolliga ( V kd tl 1-3) , millest nähtub, et S.S kasutuses olnud valget värvi kaubiku xxx reg.märgiga xxx rehvide muster on analoogne rehvijälje fragmendiga, mis fikseeriti ja fotografeeriti 23.10.2008.a. xxx asuva YYY juures YYY sularahaautomaadi varguse sündmuskohal; ekspertiisiaktiga (V kd tl 17-18), millest nähtub, et S.S elukohast läbiotsimise käigus ära võetud . pakendisse 2 L pakendatud ese kujutas endast elektroonilist seadet ( GSM levi segaja koos antennidega), mida eksperdiarvamuse kohaselt saab kasutada raadiovastuvõtu segamiseks, selle seadme abil on võimalik segada GSM levi. Elektroonilist seadet on võimalik toita komplektis olevaid toitemuundeid kasutades kas 220V vahelduvpinge võrgust või 12V alalispinge allikast, mis suudab tagada koormusvoolu 3,6 A ja sealhulgas ka 12V autoakust; asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega ( IV kd tl 169-188), millest nähtub, et sõiduki xxx reg nr-ga xxx vaatluse käigus tuvastati, et sõidukil on taga kärukonks, mille peamine osa on puhas, viidates konksu kasutamisele, samas kui sõiduki tagumine osa on kaetud tolmu ja poriga, sõiduki juhiistme kõrval on 2 paari valget värvi tekstiilist töökindaid, kusjuures kindad on kahe kaupa keeratud rulli selliselt, et kinnaste sisemine pool on peal pool (IV kd tl 183), sõiduki juhi kõrvalistuja istme tagumisel küljel oleva võrktasku sees on üks paar samasuguseid töökindaid (IV kd tl 184,185), ning ka need kindad on rulli keeratud selliselt, et kinnaste sisemine pool on peal pool. Kohtu arvates töökinnaste ülaltoodud viisil rulli keeratult hoidmine viitab sellele, et kindaid kasutasid isikud, kes ei soovinud jätta kuriteopaika sõrmejälgi ega DNA-d ning haakub K.K ütlustega selles, et S.S xxx olid kindad, mida tema sularahaautomaadi varguse ajal kandis selleks, et sõrmejälgi ei jääks. Kohus leiab, et S.S ( kes kriminaalasja kohtueelses menetluses on väitnud, et ühtegi kuritegu, 17
(50)milles teda kahtlustatakse , ei ole ta toime pannud ) ütlused selle kohta, et xxx toime pandud sularahaautomaadi varguse toimepanemisest koos tema ja K.K ei võtnud osa mitte Aleksandr Jerotski, vaid keegi isik, kelle nime ta ei soovi nimetada, kusjuures see isik plaani mõtles välja ka xxx sularahaautomaadi varguse plaani, ei ole usutavad ja on antud eesmärgiga toetada sõbra – Aleksandr Jerotski kaitseversiooni. Ristküsitlusel kinnitab S.S, et sularahaautomaadi varastamise mõte tekkis 2008.a. oktoobris. Samas K.K ja S.S enda ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga (IV kd tl 67-79) tõendatud, et xxx asuva sularahaautomaadi juures toimetas ta juba 24.septembril 2008.a.. Rääkides esmalt, et sularahaautomaadi kohta luges kõike netist, siis rääkis tuttavaga, kes aitas plaani välja mõelda , väidab S.S hiljem, et seal ei olnud midagi erilist – tross ümber ja kõik. Prokuröri küsimusele, mis see nn aju siis välja mõtles, jättis S.S vastamata, ja seletas, et ise ka tekkis huvi, nii palju siit ja sealt varastati, rääkis K.K ka ( VI kd tl ). Selgusetuks jääb, miks xxx kavandatava varguse jaoks oli tarvis kolmanda isiku plaani, kui xxx plaanitud vargus jäi lõpetamata katse staadiumisse vaid seoses sellega, et sularahaautomaadi juurde sõitis kellegi auto. Põhiseaduse § 22 lg 3 näeb ette, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu, mis tähendab igaühe üldist õigust mitte olla sunnitud aitama aktiivselt kaasa enda või oma lähedase toime pandud süüteo tõendamisele. Kohus peab mõistetavaks, et süüdistataval ei ole vähematki kohustust enda süüditunnistamisele kaasa aidata ja süüdistatav ei pea oma süütust tõendama. Kuid antud olukorras, kus S.S enda süüd tunnistab, aga on asunud toetama Aleksandr Jerotski väidetavat alibit, tuleks kohtu arvates S.S luua ka võimalus enda sellesisulise väite kontrollimiseks. S.S, kes talle esitatud süüdistuse kohta on andnud ütlused, mis haakuvad teiste kogutud ja uuritud tõenditega, välja arvatud selles, kas kolmas varguses osaleja oli Aleksandr Jerotski, poolt selle isiku mittenimetamist, kes väidetavalt pole Jerotski , ei saa kohtu arvates käsitada enese mittesüüstamise privileegina. Kohus on tuvastanud, et sularahaautomaadi varguse pani S.S toime isikute grupis, seega ei mõjuta kolmanda isiku nimetamine S.S poolt toime pandud kuriteo kvalifitseerimist. Kohus leiab, et kuna S.S, kes on asunud toetama Aleksandr Jerotski väidetavat alibit, ei võimalda enda ütlusi kontrollida, tuleb tema ütlused selle kohta, et vargusest ei võtnud osa Aleksandr Jerotski, lugeda mitteusaldusväärseteks. Süüdistatava Aleksandr Jerotski ütlustesse , mille kohaselt ei ole tema süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud ega mingil viisil osalenud selle toimepanemises ja 23.oktoobri 2008.a. öösel oli ta koos perega kodus, suhtub kohus kriitiliselt. Aleksandr Jerotski on enda S.S poole sõitmise kohta 23.10.2008.a. s.o sama päeva hommikul kui öösel varastati YYY xxx asunud sularahaautomaat, andnud erinevaid ütlusi. Ristküsitlusel räägib Aleksandr Jerotski, et xxx otsustas ta käia seetõttu, et töötab puidukaitseõlide firmas, ta on S.S tellimisel neid õlisid ka S.S viinud ja seepärast satub tihedamini sinna. S poole jõudes nägi ta seal politseibussi, aga et midagi halba ei osanud arvata, läks kohale ja siis vahistati. Viimases sõnas väidab A. Jerotski, et teab täpselt, et sel hommikul ta ärkas, pani riidesse, sõi, tõi pliidipuid ja vett ja siis otsustas käia xxx mesiniku pool mett otsimas. Oli jõudnud juba xxx maanteele kui mõtles, et helistab S, et tuleb läbi, aga siis avastas, et on telefoni koju unustanud. Kõrvalteelt nägi S.S hoovis politseiautosid, soovis teada, mis on juhtunud ja sõitis hoovi. Seega kui esmalt on A.Jerotski väitnud, et nägi S.S hoovis politseibussi, siis hiljem väidab, et politseiautosid, kusjuures K.K ütluste kohaselt S.S õue sõites politseiautot näha ei olnud, sest see oli nurga taha ära peidetud ( VIkd tl ) Ka on A.Jerotskile hiljem meelde tulnud, et ta läks xxx mett tooma ja põikas S.S poolt läbi, varasemalt aga on seostanud hommikul S.S poole sõitmise puidukaitseõlidega. 18
(50)Aleksandr Jerotski ütluste kohaselt ärkab ta hommikuti kell kuus ja oma elukaaslast ei ärata, hakates tegema majapidamistöid. Eeltoodust järeldub, et kui A.Jerotski ärkab, siis elukaaslane seda ei kuule ja magab edasi, kui teda ei äratata. Tunnistaja, A.Jerotski elukaaslane M.K seletab, et ta ei pannud tähele, et vahistamise eelsel ööl A.Jerotski oleks kuskil ära käinud. Öösel käib lapse pärast mitu korda üleval ja oleks märganud kui Jerotskit kodus poleks olnud. Kuupäeva, mil A.Jerotski vahistati, tunnistaja ei mäleta, ka ei nähtu tunnistaja ütlustest, mille järgi ta mäletab just seda konkreetset ööd ja mitu korda ta lapse pärast just sellel öösel üleval käis. Hinnates ühelt poolt süüdistatava A.Jerotski ja tunnistaja M.K ütlusi ja teiselt poolt kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis on , on kohus veendunud, et isikuks, kes koos K.K ja S.S varastas 23.oktoobril 2008.a. YYY sularahaautomaadi xxx asuvast YYY on Aleksandr Jerotski. Kohust ei veennud vastupidises ka Aleksandr Jerotski ettevalmistatud ja paberilt maha loetud viimane sõna, milles ta kirjeldab detailselt väidetavalt K.K poolt toime pandud kunagist laptopi vargust ja seda, kuidas K.K kunagi S.S õues pidulisi ründas, nii et kohale kutsutud politsei ta sealt minema viis ning kinnitab, et nimetatud teod on temale nii vastuvõtmatud, et tema selgitas ka S.S et K.K ta näha ei soovi, mistõttu on täiesti jabur, kui selline inimene ütleb, et nad koos varguse toime panid. Kohus märgib, et nähtuvalt karistusregistri väljavõttest ja jõustunud kohtuotsustest ( VI kd tl 150) ei ole K.K karistatud sülearvuti varguse, isikuvastase kuriteo ega avaliku korra rikkumise eest, mis oleks pidanud järgnema noaga piduliste tagaajamisele politsei sekkumise korral. Väärteokorras on K.K karistatud vaid ühel korral - Tubakaseaduse § 21 1 alusel, mis ei haaku S.S viimases sõnas väidetuga, et kui tema ei joo ega suitseta ja hoiab raha kokku, siis K.K pidevalt joob ja on pohmellis. Kohus ei pea usutavaks, et S.S ja K.K koos xxx asuva YYY sularahaautomaadi vargusel osalenud kolmandal isikul, kes ei olnud S.S sõnul A.Jerotski, oli S.S saadud xxx kaubikuga xxx sõites kogu aja mask peas ning ta ei vahetanud teistega mitte ühtki sõna ega võtnud maski korrakski ära kogu ühise tegutsemise vältel xxx parkimisplatsil tegutsemise üle kokkuleppides, sularahaautomaati välja tõmmates ja järelkärule tõstes, hiljem metsavahel peatudes ja sularahaautomaati kolmekesi järelkärust kaubikusse kantides jne, nagu püüdsid oma viimases sõnas väita nii Aleksandr Jerotski kui S.S, kes avaldasid arvamust, et K.K võis arvata, et see kolmas isik on Jerotski, aga tegelikult ta ei näinud, sest sellel isikul oli mask oli peas. Kohus ei nõustu Aleksandr Jerotski kaitsja seisukohaga selles, et K.K ütlusi Aleksandr Jerotski kohta tuleks käsitada rõõnana. K.K, kes nähtuvalt S.S K.K ütlustest ja kinnipidamisprotokollidest ( tl V tl 213-214,VI kd tl 1-2) üheaegselt S.S kinni peeti, ei pidanud teadma, et S.S ütlusi ei anna. Mõlemad peeti kinni S.S elukohas, kus seisis ka eelnevalt sinna toimetatud kaubik sularahaautomaadi ja selles oleva rahaga ning K.K oli alus arvata, et nii nagu tema, räägib ka S.S uurijale, kuidas asi oli. K.K on kaitsja juuresolekul esimesest ülekuulamisest peale puhtsüdamlikult tunnistanud eelkõige enda osa varguse toimepanemisel ning sealjuures selgitanud varguse toimepanemise asjaolusid sh seda, et varguse pani ta toime S.S ja S nagu K.K ka kohtuistungil Aleksandr Jerotskit nimetas. Kohtuistungil andis K.K ütlusi, mis haakuvad täies mahus sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendite vaatlusprotokollidega. S.S kinnitab, et xxx toimus kõik enamvähem nii nagu rääkis, ka annab S.S xxx toime pandud varguse kohta K.K ütlustega haakuvaid ütlusi, välja arvatud kolmas varguse toimepanemisel osalenud isik. Kriminaalasja kohtumenetluses ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda K.K ütluste tõepärasuses. K.K ei ole karistuse mõistmisel oluline, kas ta pani toime kuriteo koos S ja Jerotskiga, ainult koos S või S ja kellegi kolmandaga. Tegutseti ikkagi gupis ja seega on kuriteo kvalifikatsioon sama. Kohus ei tuvastanud mingit K.K võimalikku motiivi andmaks Aleksandr Jerotski kohta valeütlusi. 19
(50)Läbiotsimisprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja volikirjaga ( V kd tl 45-46, 47-49, 50) on tõendatud, et Aleksandr Jerotski kasutuses olnud sõiduauto xxx reg.märgiga xxx läbiotsimisel 23.oktoobril 2008.a. leiti juhiukse sahtlis olnud musta värvi rahakotist 09.07.2008.a. koostatud volikiri selle kohta, et mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx omanik K.S volitab nimetatud sõidukit kasutama Aleksandr Jerotskit , isikukood xxx ajavahemikul 07.07.2008 kuni 01.12.
  1. Eeltoodust nähtub, et volikirjas märgitud perioodi sisse jääb ka xxx toime pandud sularahaautomaadi vargus, kusjuures visuaalsel vaatlusel, võrreldes volikirjal olevat K.S allkirja allkirjaga tunnistajalehel (VIIkd tl 145) on ilmne, et nimetatud volikirjale ei ole alla kirjutanud K.S. Seega on volikirja A.Jerotskile teinud S.S, kelle ütluste kohaselt on selle bussiga sõitnud ainult isa, tema ja sõber T.T, kes on ka passis kasutajana sees ning paar korda I.A Läbiotsimisprotokollist nähtub ka, et sõiduki xxx reg.märgiga xxx juhiukse sahtlist leiti kaks paari töökindaid, mis pakendati pakendisse nr 2 Asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest (V kd tl 47-49, 54,55) nähtub, et A.Jerotski kasutuses olevast xxx reg.märgiga xxx 23.10.2008.a. sõiduki läbiotsimisel leitud ja äravõetud sinist värvi venivast tekstiilist krõpskinnitusega , millel kirje SIZE10 kindad on analoogsed kinnastele, mida kandis 24.09.2008.a. lõpule viimata varguskatse käigus xxx asuva YYY sularahaautomaadi juures olev isik Tehnilise uuringu protokolliga ( IV kd tl 137-139) on tõendatud, et S.S elukohas seisnud kaubik xxx xxx reg.märgiga xxx tagumises salongis olnud sularahaautomaadi korpuselt ja kaubikus olevalt trossilt võeti labori töölehel märgitud numbritega tähistatud kohtadest DNA proovid, tehnilise uuringu protokolliga ( IV kd tl 140-144) on tõendatud, et visuaalsel vaatlusel avastati sularahaautomaadi korpuselt kaks jalatsijälje fragmenti, mis võeti želatiinkilele. Ekspertiisimaterjali võtmise protokollist ( IV kd tl 145) nähtub, et 07.11.2008.a. andis Aleksandr Jerotski välja temale kuulunud ühe paari pruuni-beeži värvi vabaajajalatseid, mis pakendati paberkotti pakend nr
  2. Ekspertiisimäärusest ( IV kd tl 146-148) nähtub, et kriminaalasjas korraldati jäljeekspertiis, selgitamaks muu hulgas seda, kas 23.10.2008.a. YYY sularahaautomaadi seifiosalt avastatud jalatsijälje fragmendid pärinevad Aleksandr Jerotski poolt üle antud ja pakendisse nr 1 pakendatud jalatsitelt. Nähtuvalt ekspertiisiaktis ( IV kd tl 149-159) toodud eksperdi arvamusest tuvastati, et želatiinkilele talletunud jäljefragmentid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega. Seega ekspertiis ei kinnitanud , kuid ka ei välistanud võimalust et jalatsijäljed olid jäetud A.Jerotski jalatsitega. Ekspertiisimäärusest ( IV kd tl 161-162) nähtub, et kriminaalasjas korraldati ekspertiis selgitamaks, kas S.S kasutuses olnud kaubikust leitud YYY sularahaautomaadi seifiosalt ja trossilt võetud proovidest määratletavad DNA profiilid on kokkulangevad S.S Aleksandr Jerotski või K.K DNA profiiliga. Ekspertiisiaktis GE 2032-08/5738 ( IV kd tl 50-63) antud eksperdi arvamuse P 7 kohaselt kaubikus olevalt sularahaautomaadilt ( tampoon 2 karp 6 pakend 1, II määrus proov J3311) võetud proovist saadi täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Aleksandr Jerotskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Teiste proovide tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi S.S Aleksandr Jerotskilt ja/või K.K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides, osadelt proovidelt saadi DNA analüüsi täielikud segaprofiilid väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei olnud need DNA profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et eelloetletud kaudsed tõendid kogumis teiste uuritud tõenditega pigem 20
(50)kinnitavad kui lükkavad ümber Aleksandr Jerotski osalemise sularahaautomaadi varguse toimepanemisel. YYY on esitanud hagiavalduse YYY 23. oktoobril 2008.a xxx asuvasse YYY paigutatud sularahaautomaadi lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (IV kd tl 17-18). Nähtuvalt YYY esindaja L.K ütlustest ja esitatud tsiviilhagist YYY tekitati sularahaautomaadi lõhkumisega kahju 231 736 krooni, mis koosneb sularahaautomaadi väärtusest summas 219 894 krooni , paigaldamise maksumusest – ADSL modemist summas 1180 krooni, VPN seadmest maksumusega 8243 krooni ning seifi lahtipuurimise kuludest 2419 krooni. Et YYY on hüvitanud tekitatud kahjust 180 000 krooni, mida tõendab ka YYY teade ( IV kd tl 23), on hüvitamata 51 736 krooni. Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud tõendite ja esitatud dokumentidega on YYY tsiviilhagi tõendatud ja kuulub süüdlastelt välja mõistmisele. Süüdistatavad S.S ja K.K tsiviilhagi vastu ei vaielnud. YYY on esitanud hagiavalduse xxx asuvasse YYY sissetungimise ja lõhkumisega põhjustatud kahju - 17 850,31 krooni hüvitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kriminaalasjas uuritud tõendite ja tsiviilhagi lisadega ( VII kd tl 95), millest nähtub, et sissemurdmise tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimiseks tehtud töötasudeks kulus 2880 krooni, sõidukuludeks 488 krooni, remondimaterjali maksumus oli 441,05 krooni, ukseklaasi maksumus 541,86 krooni, ukse maksumus koos paigaldamisega 22 103,40 krooni, valvesignalisatsiooni remont 600 krooni ja täiendava valveteenuse kulu 944 krooni, seega kokku 27 998,31 krooni. Et YYY poolt hüvitati 10 148 krooni, jäi YYY lõplikuks kahjunõudeks 17 850,31 krooni. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. . Kannatanu esindaja T.T ütlustega, mille kohaselt 13.augusti 2007.a. hommikul kella 7 ajal avastas ta, et eelmisel õhtul tema poolt xxx värava ette pargitud firmale YYY kuuluv järelhaagis xxx oli kadunud, millest teatas politseile ning tehnilise passi koopiaga ( VII kd tl 165), millest nähtub, et YYY on ARK-is registreeritud helehalli registreerimismärgiga xxx omanik, on tõendatud, et 13.augusti 2007.a. öösel varastati xxx maja juurest YYY kuulunud helehall xxx Tunnistaja H.M ütlustega, mille kohaselt nägi ta 13.augustil 2007.a. öösel kella 3:35 ajal oma elukohast, mis asub xxx, YYY vastas, pärast seda kui oli kuulnud kaupluse poolt mingit puiduraginat või müra ja akna peale vaatama jäi, YYY nurga tagant välja sõitmas vanemat tüüpi musta või tumesinist värvi sõidukit xxx, millel taga hele, metallist, pealt kinnine lahtise tagaluugiga järelhaagis, milles oli midagi rasket, sest haagise ots oli ülespoole; YYY avaldusega (I kd tl 91) selle kohta, et 13.augusti 2007.a. varahommikul kella 3.20 paiku murti aknatrellide ja seejärel aknaklaasi lõhkumise teel sisse xxx asuva kaupluse YYY juhataja tööruumi ning läbi lõhutud akna viidi minema kaks seifi koos ühes seifis olnud raha ja loteriipiletitega. Varastatud rahasumma oli 104 449,40 krooni ja loteriipiletite maksumus 22872,60 krooni, kahe seifi väärtus kokku oli 5000 krooni, purustatud akna ja trellide taastamishind 4000 krooni, kokku kahju 136 322 krooni; tunnistaja I.L ütlustega , mille kohaselt 13.08.2007.a. öösel kella 3-4 vahel, sai teada häirest kauplusest YYY ja käis kohapeal, aga kuna kaupluse ees oli kõik korras, sõitis koju tagasi. Kella 5 ajal, kui koristaja helistas, kohale minnes nägi, et kaupluse juhataja ruumi aknal olid trellid jõuga ära tõmmatud ja ruumis olnud kaks veneaegset seifi välja lükatud. Üks äraviidud seifidest oli tühi , teises oli sularaha ja Eesti Loto kiirloteriipiletid; 13.augustil 2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( I kd tl 96120), millest nähtub, et kaupluse YYY taha viivate metallväravate vahel maas oli lukuaas, 21
(50)natuke eemal maas lukukett. Juhataja kabineti akna eest olid väljastpoolt trellid paremale poole lahti tõmmatud, trelliotsad ja trellide ääres olev vinkelraud kõverad. Kaheosaline pakettaken oli väljastpoolt alläärest mõlemast nurgast kinnituskohalt lahti murtud, vasakpoolne aknaklaas katki. Juhataja kabineti põrandal olid näha mustad vedamise jäljed, seina ääres oli näha seifi koht - põrand oli heledam; on tõendatud, et 13.08.2007 kella 03:32 ajal tungiti sisse xxx asuvasse YYY ja varastati 2 seifi kogumaksumusega 5000 krooni , ühes seifis olnud 104 449,40 krooni sularaha ja kiirloteriipiletid väärtusega 22872,60 krooni . Seifid viidi ära mootorsõiduki taha ühendatud helehalli värvi järelhaagisega, mille tunnistaja H.M poolt antud kirjeldus langeb kokku samal öösel xxx maja juurest YYY kuulunud helehalli xxx tehnilises passis antud tunnustega. YYY esindaja K.L ütlustega selles, et 19.11.2007.a. tööle minnes oli xxx asuva YYY kuuluva kaupluse YYY uks lõhutud , kaupluses olev signalisatsiooniseade rikutud, telefonijuhe katki lõigatud ning juhataja ruumist ära viidud arvuti monitor, seif , milles oli 214260,40 krooni sularaha, loteriivõidud ja Eesti Loto piletid. Kauplusest oli ära viidud pürotehnikat, teepakke, kohvi, raseerimisvahendeid ja tubakatooteid; tunnistaja S.L ütlustega selles, et 2007.a.
  1. novembri hommikul ei saanud ta võtmega avada kaupluse YYY töötajate jaoks mõeldud ust. Kui appi tulnud autojuht ust tõmbas, tuli see eest ära, sest hinged olid läbi lõigatud. Kaupluse signalisatsioonipult oli katki löödud, juhtmed läbi lõigatud, juhataja kabinetist oli kadunud arvutimonitor ja seif, milles oli sularaha, kiirloterii piletid, kiirloterii võidud, kassavihikud koos kassajääkidega, võti, signalisatsiooni juhend. Kallite jookidega alkoholiriiul ja tubakatoodete riiul oli tühi, kauplusest oli võetud ka kohvi, teed, pürotehnika täiesti tühjaks tehtud, sein oli lõhutud; YYY 20.11.2007.a. avaldusega ( I kd tl 166) , mille kohaselt 18.11.2007.a. öösel vastu 19.11.2007.a. tungiti tagaukse lõhkumise teel YYY kuuluvasse kauplusse YYY asukohaga xxx ja varastati seif koos rahaga, arvuti, alkoholi, tubakatooteid ja muud kaupa; Teatise ja teatise lisaga ( I kd tl 167, 168,169-172), millest nähtub, et seoses sissemurdmisega YYY öösel vastu
  2. novembrit 2007 on YYY tekitatud kahju kokku 334852,30 krooni; tunnistaja O.V ütlustega selles, et häirekeskusse signaali seoses sissemurdmisega YYY xxx asuvasse YYY ei saabunud. Kohapeal selgus, et kauplusse oli sisenetud uksest, millest keskseade asus 4-5 m kaugusel ning keskseade oli terava raudriistaga rikutud, mistõttu ei jõudnud keskseade teadet keskusele edastada; sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja fotode ning asitõendi vaatlusprotokolliga ( I kd tl 179-208, 209-212), millest nähtub, et xxx asuva kaupluse YYY tagauks, millest pääseb ametiruumidesse, oli hingedelt maha võetud, ukse alumine hing läbi lõigatud, metallist ukse sisemisel poolel oli mitmes kohas rikutud ukse metallprofiil, seina sisse oli lõhutud auk ja näha katkised juhtmed, maas oli keskseade (lõhutud signalisatsiooni kast). Laoruumi põrandaplaatidel oli näha mitu erineva pikkusega tumedat värvi lohisemisjälge. Kontoriruumi laua peal oli printer ja laua all arvutisüsteem, kuid puudus monitor. Müügisaali põrandal alkoholiriiulite juures oli terve pudel alkoholiga ja üks katkiläinud pudel. Alkoholi-, pürotehnika- ,tubakatoodete ja raseerimisvahendite riiulitel ning külmikus, kus asub viin, tühimikud, on tõendatud, et 19.11.2007 tungiti sisse xxx asuvasse YYY kauplusesse YYY ja varastati arvuti monitor, tee- ja kohvipakke, pürotehnikat, raseerimisvahendeid, tubakatooteid , alkoholi ning metallist raudkapp/seif , milles sularaha, Eesti Loto lotopiletid ja võidud. Kannatanu I.O ütlustega selles, et 14.detsembril 2007.a. kella ühe ajal öösel varastati xxx kümne minuti vältel, mil ta ise garaažis oli, tema tumesinist värvi sõiduauto xxx 22
(50)registreerimismärgiga xxx, mille uksed ei olnud lukustatud ja mootor käis. Autos olid autopesula ehitusprojektid, linnavalitsusest saadud ehitusload, kimp võtmeid, milles garaaži-, suvila- ja korterivõtmed, tehniline pass, mootorratta võti, kiiver, lood, xxx tagumised piduritrumlid, makk, võimendi, bassikõlar; väljatrükiga ARK andmebaasist ( II kd tl 19), millest nähtub, et I.O on ARK-is registreeritud tumesinist värvi universaal tüüpi kerega, automaatkäigukastiga xxx reg.märgiga xxx, VIN xxx omanik, on tõendatud, et 14.12.2007 kella 01:20-01:30 paiku varastati xxx I.O kuuluv sõiduauto xxx reg nr xxx koos sõidukis olnud süüdistuses loetletud esemetega. Kannatanu U.A ütlustega, mille kohaselt 2008.a. veebruaris varastati xxx tema elukoha maja nr xxx kõrval olevast vanast katlamajast temale kuuluv xxxi numbriga xxx ja üheteljeline järelhaagis xxx registreerimisnumbriga xxx, järelhaagises olnud pealesõiduteed olid maha tõstetud; tunnistaja M.K ütlustega, millest nähtub, et 14.02.2008.a. öösel kella kahe ajal kuulis tunnistaja xxx taga kolksatust ning automootori käivitamist ning nägi aknast võõrast tumedat autot, millel järelkäru taga, xxx suunas minema sõitmas. Seejärel sõitis auto bussijaama kaudu majade juurde tagasi ja jäi seisma teisele poole maja, misjärel käis kolksatus ja auto sõitis uuesti minema. Hommikul vanas katlamajas seisnud ATV-d ja järelkäru seal enam ei olnud; U.A ja tunnistaja M.K ütlustega haakuva 14.02.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja fototabelitega (II kd tl 57, 58-67), millest nähtub, et xxx vasakut kätt kõrgendikul asub vana katlamaja, mis koosneb seitsmest omavahel vaba ligipääsuga boksist. Majast nr xxx lugedes katlamaja esimese ja teise boksi vahel katlamaja põrandal olid metallikvärvi metallist alused käru pealesõiduks, katlamajast suunaga maja nr xxx poole lumel olid sõiduauto rehvimustri jäljed, ATV rehvimustri jälg ja jalatsijälg, ARK andmebaasi väljatrükiga ( II kd tl 56) , millest nähtub, et U.A on halli värvi xxx järelhaagise xxx reg.märk xxx, VIN xxx omanik;. ostu-müügilepinguga (VIII kd tl 8), millest nähtub, et YYY on 14.01.2008.a. müünud U.A ATV xxx reg.märgiga xxx, VIN kood xxx on tõendatud, et 14.02.2008 kella 2 paiku varastati xxx juures asuvast vanast katlamajast U.A kuuluv sõiduki järelhaagis xxx reg nr xxx ja ATV Kawasaki xxx YYY esindaja K.T ütlustega selles, et seoses 14.veebruaril 2008.a. xxx asuva panga sularahaautomaadi vargusega kandis pank kokku 534680 krooni kahju pangaautomaadis olnud 327 850 krooni sularaha ja uue pangaautomaadi soetamis- ja paigaldamismaksumuse 206 830 krooni näol; YYY 14.02.2008.a. avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks (II kd tl 95), milles märgitakse, et öösel vastu 14.veebruari kell 03:53 kadus side xxx YYY hoone tuulekojas asuva YYY sularahaautomaadiga. Kell 03:55 registreeris häire G4S juhtimiskeskus, sündmuskohale saadeti kontrollima G4S patrull, kes tuvastas, et hoones olnud sularahaautomaat on ära viidud; tunnistaja U.M ütlustega selles, et ta elab xxx sama maja, kus asub YYY, teisel korrusel. 2008.a. veebruaris kuskil kella 4 ajal öösel kuulis läbi une mütsatusi, aknast välja vaadates nägi maja ees tumedat, ilma numbrita vanemat tüüpi universaalkerega sõidukit xxx millele taha oli ühendatud 1-teljeline lahtine haagis ja nägi kolme tumedas riietuses meest väljas toimetamas. Alt poe juurest kuulis mingit peksmise ja kangutamise häält. Auto tagurdati trepile lähemale ja kuulis kolksatusi. Kui akna lahti tegi ja politsei kutsuda lubas, kuulis 23
(50)öeldavat , et teeme kähku, mendid tulevad. Et jooksis ühe akna juurest teise juurde, nägi järgmisena momenti kui rahaautomaat oli juba käru peal ja üks meestest läks rooli, teine juhi kõrvalistmele, kolmas hüppas sõidu pealt auto tagaistmele; tunnistaja T.M ütlustega, mille kohaselt ärkas ta 14.veebruaril 2008.a. kella 3-4 vahel üles mingi kolksu peale. Magamistoa aknast nägi tumedat autot, mille taga olevale heledamale lahtisele haagisele hakati sikutama pangaautomaati. Kolm tumedas riietuses meest algul tirisid ja vaidlesid, siis üks läks haagise peale ja tõmbas, kaks meest lükkasid rahaautomaati treileri peale; väljasõiduaktiga ( II kd tl 138), millest nähtub, et 14.veebruaril 2008.a. saabus YYY ekipaaž kell 04:10 objektile YYY; 14.veebruaril 2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja fototabelitega ( II kd tl 109-123), millest nähtub, et xxx majas asuva kaupluse YYY ukse ees trepil on olnud pistikuga juhtmetükk, trepiastmel plastiku tükk ja asfaldil kollasest metallist kruvi. Uksest sisenedes oli põrandal tsemendipuru ja plaaditükkide vahel maas kollasest metallist kruvi ja konto väljavõtte tšekk. Tsemendipuru eemaldamisel olid põrandas nähtavad poldiotsad, poltide kõrval 5 cm kaugusel kaks auku, on tõendatud, et 14.veebruari kella 4 paiku öösel varastati xxx YYY hoone tuulekojas asuv YYY sularahaautomaat koos selles oleva sularahaga. Sularahaautomaat tõsteti universaalkerega tumedat värvi sõiduki xxx taga olnud heledale järelhaagisele. 17.02.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( II kd tl 72-86) on tõendatud, et xxx ääres jääl oli näha riideesemega ülepühitud jäljed, mis suundusid järve kaldalt lahtise vee poole. Järve jääs oleva augu ääres on näha õlile iseloomulikke laike, läbi vee oli näha haagise kastile iseloomulikku äärt. Järvest tõmmati välja xxx, millel kinnitus deformeerunud, puudus registreerimismärk, haagise elektrisüsteemi juhtmed olid ilma ühenduspistikuta, üks juhtmetest katki. Haagise paremas esinurgas oleval kleebisel olid rebimisjäljed, kleebisel näha VIN kood xxx ,haagise raamil paremal pool esiotsas on sisse pressitud numbrikombinatsioon xxx Haagise esimene vasakpoolne suunatule kate puudub, parempoolne rehv on tühi; ARK andmebaasi väljatrükiga ( II kd tl 56) , millest nähtub, et halli värvi xxx järelhaagise xxx reg.märk xxx VIN xxxomanik on U.A,. on tõendatud, et U.A 14.02.2008 samaaegselt ATV-ga varastatud järelhaagis xxx leiti 17.02.2008.a. xxx 08.05.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, kaardi ja fotodega ( II kd tl 158165)on tõendatud, et sündmuskohal, mis asub xxx, on xxx poolt tulles paremal silla piirdetorul ja sillapiirdel teega ristisuunalised kriimustused. Sillapiirete all asfaldil on kolm plasttükki ja deformeerunud kondensaator, silla all ca 1 m sügavuses voolavas vees on osaliselt liivaga täitunud kaks metallist kasti. Ühe metallist kasti serval on neljakandiline sisselõige, kasti külge kinnitunud kolm juhet, teine metallist kast on seif, millel osaliselt koordunud halli värvi alt paistab kollane värv. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( II kd tl 181-184) on tõendatud et 08.05.2008.a. xxx silla alt jõest leitud hallika värvusega osaliselt roostes raudkapi, millel värvkate osaliselt maha koorunud ja paistis alumine värv, uksest on välja lõigatud tükk, väljalõike juures asub lukustusmehhanismi avamiseks mõeldud, deformeerunud keerdlink. Eraldi asetseb raudkapi tugevalt roostes lukustusmehhanism. Seifile omistati number xxx ja seif jäeti hoiule Lõuna Politseiprefektuuri lattu. Tunnistaja I.L ütlustest nähtub, et xxx politseis käis ta vaatamas seife ja seal oli seif, mis oli samamoodi üle värvitud nagu kauplusest YYY ära võetud halli värviga üle värvitud seif. Tunnistaja kinnitab, et kriminaalasja I kd tl 146 oleval fotol on üks seifidest, mis kauplusest 24
(50)ära võeti. Et kriminaalasja I kd tl 146 oleval fotol ja II kd tl 182 oleval fotol on sama seif, järeldub eeltoodust, et 08.05.2008.a. leiti xxx silla alt jõest kauplusest YYY varastatud seif ( raudkapp). Tehnilise uuringu protokollist ( II kd tl 176-178) nähtub, et 08.05.2008.a. xxx silla alt leitud teine metallkast, millesse kinnitusid elektrivoolujuhtmed, oli sularahaautomaadi korpus. 23.05.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelite ja tehnilise uuringu protokolliga ( II kd tl 186-197) on tõendatud, et 23.05.2008.a. tõsteti xxx silla kõrvalt veest välja veel metallesemeid, mis väljatõstes osutusid sularahaautomaadi osadeks – ülaosa, millel küljes monitor, nupustik ja elektrikaablid, tõstmise käigus kukkus seadmest välja CD plaat ja metallkapp, milles arvuti ja elektrikaablid. Ekspertiisimaterjali võtmise protokollist ( II kd tl 198-204) nähtub, et 21.11.2008.a. võeti 08.05.2008.a.xxxsilla alt jõest leitud sularahaautomaadi seifiosalt ning 23.05.2008.a. xxx silla alt jõest leitud sularahaautomaadi korpuselt ja ekraaniosalt värviproovid. Asitõendi vaatlusprotokolli ja tehnilise uuringu protokolliga ( II kd tl 87,88-89) on tõendatud, et xxx välja tõstetud U.A kuuluva hõbedast värvi järelhaagise põhjal oli tagant vaadates parempoolsest küljest 10 cm kaugusel 3 cm laiune katkendlik rohekat värvi muljumislohistamisjälg, parempoolsest äärest 77 cm kaugusel samasugune jälg. Haagise põhja küljest lõigati lahti osakesi, millel oli näha jälje struktuur ja värv. Osakesed ja haagisest leitud kruvi pakiti minigrip kilekottidesse (pakend1 ja pakend2). Ekspertiisimäärusest ( II kd tl 205-206) nähtub, et 23.12.2008.a. määrati keemiaekspertiis, tuvastamaks , kas xxx silla kõrvalt veest leitud sularahaautomaadi osadelt võetud värviproovid on pärit samalt objektilt kui pakendis 1 sisalduv värviproov, mis oli võetud xxx leitud, U.A kuuluvalt sõiduki järelhaagiselt xxx reg.märgiga xxx Ekspertiisiaktis ( II kd tl 207-209) antud eksperdi arvamusest nähtub, et järelhaagise xxx registreerimismärgiga xxx põhjalt väljalõigatud osadel leiduv võõrladestus on värvkate, mis on samaliigiline YYY sularahaautomaadi seifiosa värvkattest võetud värvkatteprooviga värvi, struktuuri ja koostise poolest. Seega võib järelhaagise xxx reg nr xxx põhjalt välja lõigatud osadel leiduv värvkatte võõrladestus pärineda YYY sularahaautomaadi seifiosa värvkattelt. Tunnistaja M.L ütlustest nähtub, et ta omab xxx mille lähedusest voolab mööda xxx 2008.a. kevadel kui vesi alanema hakkas, märkas, et midagi on nagu valesti - vesi silla all käitus imelikult. Jõkke ujuma minnes avastas, et sinna on midagi sisse loobitud. Esimesena sikutas välja eseme, mis hiljem osutus rahaautomaadi mingiks sisemiseks osaks. Vees oli ka seifiuks ja mingi kollast värvi seif. Helistas politseisse ja edasi toimetas kohapeal politsei, kes tõi veest välja seifi ja autoosad. Käisid seal mööda jõge ja leiti katki lõigatud tumesinist värvi xxx metallosad – tiib ja põhi, xxx oli jões juppidena Kui 2007.a. ujumas käis, tavaliselt ujub sügiseni välja, siis neid asju veel jões ei olnud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite, tehnilise uuringu protokolliga ( II kd tl 211233, 234) on tõendatud, et 08.06.2008.a. on xxxx vahetus läheduses xxx maantesilla betoonäärisel olnud nähtavad kahjustused ja sillapiirde metallosal olid täkked. Silla läheduses oli jões näha erineva kujuga esemeid. Jõest toodi välja metallist neljakandiline kast, mille ülemises paremas nurgas 2 metallplaati kirjadega xxx, xxxx xxxx selle eseme kõrvalt 90cm kauguselt sillale lähemal, kalda peal asus plekist kast, millel kaks lahtist külge ja üks külg osaliselt lahtine, eset ringi pöörates näha erinevad mehhanismid, seifi tüüpi raudkapp, mille avamisel leiti sellest võti koos võtmehoidjaga, erinevate loteriide piletid ( Talveloos, Summ, Toyota jt) 2 vihikut käsitsikirjutatud märkmetega, kohe vahetult silla all oli näha kahte 25
(50)erineva kujuga autoosa, mis ulatusid osaliselt veest välja ja jõest avastati töö käigus veel sõiduauto osasid, mis toimetati kaldale ja fotografeeriti. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( III kd tl 27-39) on tõendatud, et 08.06.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus xxx maanteesilla alt jõest leitud raudkapp/seifi pealmine värv oli suures osas maha koordunud, alumine värv kollane. Raudkapi ukse keskel ümmargune keerdlink ja selle kohal luku võtmeauk. Luku võtmeaugu ja keerdlingi vahel 32 cm pikkune ja ca 3 mm laiune lõikejälg. Raudkapile omistati number xxx. Raudkapis asunud ja 08.06.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus pakenditesse 1-7 pakendatud esemeteks olid avatud mänguväljaga 33 kiirloterii piletit „Miniloos“ maksumusega 5 krooni tk, 7 kiirloterii Reisiloto“ piletit maksumusega 20 krooni tk, millede mänguväli avatud, mänguväljadel võidud vahemikus 5-50 krooni, 17 kiirloterii piletit „Summ“ maksumusega 10 krooni tk;2 kiirloteriipiletit „Väike Vanker“ maksumusega 10 krooni tk. Loteriipiletite mänguväljad olid avatud, piletid olid veekahjustusega, loetamatud osaliselt kokku kleepunud ja üksteise küljest eemaldamisel osaliselt kattekiht rebenenud. Raudkapis olid ka kiirloteriipiletite Talveloos, Autoloos rebenenud tükid, jooneline kaustik ilma kaaneta, kaustikus käsikirjalised tekstid kuupäevaliselt müügi arvete kohta, kaustiku lehed veekahjustusega; määrdunud ümbrik, millel kirje YYY, xxx, omavahel kokku kleepunud paberid, peal näha käsikirjaline kirje YYY.., osaliselt kokkukleepunud lehtedega kaustik, milles käsikirjalised tekstid kuupäevaliselt müügiarvete kohta, 2 tk kokku kleepunud ümbrikku pealt kirjega YYY, 1 kroonine münt, sinise-kollase kirju kleeppilt, plastikkaart, võti koos võtmehoidjaga, millel kiri Red & White. Kannatanu esindaja K.L ütlustega selles, et ta käis politseis vaatamas mitmeid raudkappe ja tundis ära YYY poest varastatud seifi ning kohtu poolt avaldatud fototabelil ( I kd tl 178) on YYY varastatud seif , fototabelitel (III kd tl 29-39) on kaupluses YYY müügis olnud kiirloterii „Miniloos“,“Reisiloto“, „Summ“, „Talveloos“, „Väike Vanker“, „Autoloos“ kahjustatud piletid, fotodel kujutatud tükk kassavihikust, kirjaümbrik ja teised paberid on samuti pärit YYY kauplusest YYY ning tunnistaja S.L ütlustega , et päris palju aega hiljem sai ta uurija käest kätte vettinud kiirloto võidupiletid, kassa kaustiku, võtme, on tõendatud, et 08.06.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus xxx maanteesilla alt jõest leitud raudkapp/seif oli varastatud 19.11.2007.a. xxx asuvast YYY. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( III kd tl 1-25) on tõendatud, et 08.06.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus xxx maanteesilla alt jõe äärest leitud metallist ese oli halliks värvitud sularahaautomaadi seifiuks, mille üks kinnitushing oli küljest lõigatud, teine kinnitushing poolik. Seifiukse ääres oli deformeerunud ja poolik kinnitushing, mis kinnitatud ristpea kruvidega. Üks kinnituskruvi keerati lahti. Kruvil oli peal ristikujuline süvend kruvikeeraja otsiku jaoks, ristikujulisel süvendil pindmine X kujuga sisselõige, kruvipea oli kuuekandiline pea alumises ääres oleva ümara randiga, kruvipea laius kandi pealt 7 mm. Kruvipea alumine pool oli sakiline, kruvi keerme ots tömp. Sularahaautomaadi seifiuksele omistati number xxx Suuruselt ja kujult sobis seifiuks 08.05.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus xxx alt jõest leitud seifiga, millele omistati number xxx. Seifil nr xx olevad sisselõiked olid sama laialt kui laialt paiknesid seifiuksel ümarast metallist lukustusvardad. Seifiukse äärel oli 2-3 mm laiune sisselõige. Kui paigutati seifiuks seifi nr xxx ette, oli sisselõige seifiuksel kohakuti seifil nr xxx oleva lõikega. 23.05.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus samast kohast silla alt leitud sularahaautomaadi detailideks oli määrdunud ja kuivanud poriga kaetud sularahaautomaadi ekraaniosa koos raamiga, millel ees paremal küljel silt kirjega YYY, xxx ning sularahaautomaadi korpus koos elektroonilise seadmega, millele omistati number 8G. Sularahaautomaadi ekraaniosale omistati number 6G, ekraaniosa tagumisest küljest väljakeeratud kruvi pakendati pakendisse 7G 26
(50)Tunnistaja A.P ütlustest nähtub, et ta töötab YYY, kus haldab sularahaautomaate ja pangatehnikat ning seoses 14.02.2008.a. xxx varastatud sularahaautomaadiga politsei poolt tehtud kirjaliku järelepärimisega andis ta lisatud fototabelite alusel järelepärimisele kirjaliku vastuse. Tegu oli NCR Corporation toodanguga, mida YYY kasutab, mudel xxx. Tunnistaja selgitab, et temale tutvumiseks ja hinnangu andmiseks esitati politsei poolt kohtu poolt avaldatud fototabelid ( III kd tl 4-25), millede alusel ta kinnitab, et see sularahaautomaat kuulus YYY Sellise seerianumbriga sularahaautomaat on võetud arvele ja see oli paigaldatud xxx alevikku. Fotol 44 ( III kd tl 25) on selle sularahaautomaadi sees asetsenud CD plaat, mis pannakse kaasa kõikidele NCR tüüpi sularahaautomaatidele. Kohus märgib, et tunnistaja A.P ütlused ja Lõuna Politseiprefektuuri päringule 23.03.2009.a. koostatud YYY IT teeninduse osakonna vastus ( ( II kd tl 154-155) on adekvaatsed. Tunnistaja , YYY esinduse juhataja, J.V ütlustega on tõendatud, et nende andmebaasis on numeratsioon, mille alusel identifitseeritakse seadme paiknemise asukoht. Teda kutsuti identifitseerima rahaautomaati, mis oli veest välja toodud , juppideks lagunenud ja suhteliselt amortiseerunud. Tuvastas seadme seerianumbri järgi asukoha, tüübi ja seadme komplekti ning selle, et seade on komplektis. Selle mudeli sisu, seadme osad, sobisid selle konkreetse seerianumbriga mudeliga. Korpuse osal oli number xxx ( II kd tl 147) , antud number on fikseeritud YYY andmebaasides ja sellise numbriga sularahaautomaat asus xxx Tunnistaja kinnitab, et kõik detailid, mis on kujutatud fotodel 1-5 (II kd tl 148-150) on ühe ja sama sularahaautomaadi komplekt. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( II kd tl 124-125) on tõendatud, et 14.02.2008.a. sündmuskoha ( xxx asuva hoone tuulekojas asunud YYY sularahaautomaadi varguse kohas) vaatluse käigus pakendatud pakend nr 3 sisaldab 9 mm pikkust kollaka värvusega metallist kruvi, mille peal risti kujuline süvend kruvikeeraja otsiku jaoks, risti kujulisel süvendil pindmine X kujuga sisselõige. Kruvipea on kuuekandiline ja selle alumises ääres ümar rant, kruvipea laius kandi pealt 7 mm. Kruvipea alumine pool on sakiline, kruvi keerme ots on tömp. Kruvi pakendati pakendisse 1 N. Sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud pakend nr 4 sisaldab 13 mm pikkust kollaka värvusega metallist kruvi, mille peal risti kujuline süvend kruvikeeraja otsiku jaoks, risti kujulisel süvendil pindmine X kujuga sissselõige. Kruvipea on kuuekandiline ja selle alumises ääres ümar rant, kruvipea laius kandi pealt on 10 mm. Kruvipea alumine pool on sakiline, kruvi keerme ots on tömp. Kruvi pakendati pakendisse nr 2 N. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( II kd tl 90-93) on tõendatud, et 17.02.2008.a. xxx olnud järelhaagisest leitud kruviga pakend 2 sisaldas 13 mm pikkust kollaka värvusega metallist kruvi, mille peal risti kujuline süvend kruvikeeraja otsiku jaoks, risti kujulisel süvendil pindmine X kujuga sisselõige. Kruvipea oli kuuekandiline ja selle alumises ääres ümar rant, kruvipea laius 7 mm. Kruvipea alumine pool oli sakiline, kruvi keerme ots tömp. Kruvi pakendati pakendisse 1B. Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitest ( V kd tl 12-13,14-15) nähtub, et 14.02.2008 xxx asuvast YYY tuulekojast YYY sularahaautomaadi varguse sündmuskohalt kaasa võetud ja 03.06.2009 vaatluse käigus pakendisse nr 1N pakendatud kruvi, pakendisse 2 N pakendatud kruvi, 14.02.2008 xxx varastatud järelhaagiselt xxx reg nr xxx 21.02.2008 toimunud vaatluse käigus kaasa võetud ning 07.03.2009 vaatluse käigus pakendisse 1B pakendatud kruvi, 08.06.2008 sündmuskoha vaatluse käigus xxx maanteesilla alt jõe äärest leitud seifiukse küljest võetud, 12.01.2009 asitõendi vaatluse käigus pakendisse nr 3G pakendatud kruvi, 23.05.2008 sündmuskoha vaatluse käigus xxxsilla alt jõest leitud sularahaautomaadi ekraaniosa küljest võetud, 12.01.2009 asitõendi vaatluse käigus pakendisse nr 7G pakendatud kruvid on ühiste väliste tunnustega , kruvide xxx, pead on ühesuguste 27
(50)mõõtmetega, kruvid xxx on ühesuguste mõõtmetega, kruvid on ühesuguse värvusega, millest järeldub, et kõik vaadeldud kruvid on pärit sularahaautomaadi osade küljest.. Kohus leiab, et eespool käsitatud tõenditega on tõendatud, et 08.05.2008.a. ja 23.05.2008.a. sündmuskohtade vaatluste käigus xxx sillalt ja silla alt jõest ning 08.06.2008.a. xxx maanteesilla alt jõest leiti ühe ja sama s.o 14.02.2008.a. xxx alevikust varastatud YYY kuulunud sularahaautomaadi tükeldatud osad. 14.02.2008 öösel kella 2 paiku xxx külast varastatud U.A järelhaagist xxx reg nr xxx, mis leiti 17.02.2008.a. xxx järvest, kasutati samal öösel kella 4 ajal toime pandud xxx asunud YYY kuulunud sularahaautomaadi varguse toimepanemisel. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( III kd tl 41-50) on tõendatud, et 08.06.2008.a. leiti xxx maanteesilla alt jõest ja jõe äärest metallist, tumesinist värvi sõiduki esimese parempoolse külje keredetailid, millele kinnitusid erinevad juhtmed, trossid ja mehhaanilised osad, keredetailil näha esimene osa VIN koodist xxx, tumesinist värvi sõiduki kere küljest lahti lõigatud esimese vasakpoolse külje keredetail, millele kinnitusid tumesinist värvi plekist tiivaosa, erinevad juhtmed, trossid ja mehhaanilised osad, tumesinist värvi sõiduki tagumise parempoolse külje keredetail ( lahti lõigatud sõiduki kere küljest) , millele kinnitus kütusepaagi kork, tumesinist värvi sõiduki katuseosa ( sõiduki kere küljest lahti lõigatud), tumesinist värvi sõiduki tagumise vasakpoolse külje keredetail, millele kinnitub katkine tuli, tumesinist värvi sõiduki esimene parempoolne tiivaosa, metallist sõiduki kaks põhjadetaili ( kere küljest lahtilõigatud), tumesinist värvi sõiduki keredetail, millel kleebis , neli väikesemõõdulist detaili ja määrdunud polstriosa, mis eraldusid kuivamise ja transpordi käigus, määrdunud plastikust sõiduki logar.Detailidele omistati numbrid xxx Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega( IV kd tl 169, 172-178) on tõendatud, et 23.10.2008.a. S.S elukohast ära võetud sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx on universaaltüüpi kerega, tumehalli värvi ja toonitud tagumiste akendega. Sõidukil on all neli ühesugust 5 kodaraga valuvelge, milledel Continental suverehvid. Mootori katte all on mootori kere külge needitud plekist tahvel, millel muuhulgas sõiduki VIN kood xxx Sõiduki esimesed istmed on nahkkattega, tagumised istmed tekstiilkattega. Sõidukil on peal Alppine magnetofon/raadio. Esimeste uste polstritel on puitimitatsiooniga iluliist ja tekstiili osa on otse ülevalt alla triibuga, tagumiste uste polstritel iluliiste pole ja tekstiili osa on nurga all oleva triibuga. Läbiotsimisprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga ( V kd tl 25-27, 28-38) on tõendatud, et 27.10.2008.a toimunud läbiotsimisel xxx leiti garaaži lae pealsest ruumist ja võeti ära sõidukile xxx kuuluvad 2 tumesinist tagumist ust, 2 tumesinist esimest ust, 2 esimese ukse polstrit, 4 radiaatorit, 1 punast värvi tagatuli, 1 kaheosaline filtrikorpus, kliimaseade, ventilatsiooni jagamiskast, katki lõigatud plastmassist kanister, mille sees on: lülitite juhtplokk, ABS aju, airbag'i aju, sigaretisüütaja, 12 releed, 2 esilaternat (vasak- ja parempoolne) näidikuteplokk; ukse summutusmatid; sinist värvi juhiiste, 2 kummist lõdvikut; esistange nurk; pagasiruumi põhja kate; pagasruumi pealmine kate; 2 tagumist jalamatti; käigukast nr xxxx Ekspertiisimäärusega ( III kd tl 52-53) määrati tehniline ekspertiis tegemaks kindlaks: 1) kas 08.06.2008.a. xxxx maanteesilla all toimunud sündmuskoha vaatluse käigus xxx leitud sõiduki detailid on pärit sõidukilt on xxx registreerimismärgiga xxx (VIN kood xxx , s.oxxx varastatud I.O sõidukilt ; 2) Kas 27.10.2008.a. S.S elukoha läbiotsimise käigus aadressil xxx leitud 48 sõiduki 28
(50)detaili on pärit sõidukilt xxx registreerimismärgiga xxx (VIN kood xxx Kas 08.06.2008.a. xxx silla all toimunud sündmuskoha vaatluse käigus xxx leitud sõiduki detailid xxx ja 27.10.2008.a. S.S elukoha läbiotsimise käigus leitud 48 sõiduki detaili moodustavad tervikuna ühe sõiduki? 4) Kas sõiduki xxx regmärgiga xxx xxx (VIN- xxx) s.o. S.S kasutuses olnud sõiduki peal olev mootor või mõni muu detail on pärit sõidukilt xxx registreerimismärgiga xxx ( VIN kood xxx) s.o xxx varastatud I.O sõidukilt ; 5) Kas pakendis nr 1S oleva võtme näol on tegemist selle sõiduki võtmega, mille detailid nr xxx leiti 08.06.2008.a. xxx silla all toimunud sündmuskoha vaatluse käigus 6) Kas pakendis nr 1S oleva võtme näol on tegemist selle sõiduki võtmega, mille 48 detaili leiti 27.10.2008.a. S.S elukoha läbiotsimise käigus aadressil xxx Ekspertiisiaktis ( III kd tl 55-78) antud eksperdi arvamusest nähtub, et
  1. akti uurimuslikus osas toodud põhjendustest saab järeldada, et kõik olulised kereosad (1R9R) pärinevad sõiduautolt xxx registreerimismärgiga xxx tehasetähis xxx). 2.Akti uurimuslikus osas käsitletud kereosad, agregaadid ja detailid (mis on ära võetud 27.10.2008.a. S.S elukoha läbiotsimise käigus xxx) pärinevad üld- ja/või eritunnuste alusel sõiduautolt xxx tehasetähisega xxx (registreerimismärgiga xxx). Sõidukiosade hulgas olev diiselmootor pärineb sõiduautolt xxx tehasetähisega VIN- xxx(regmärgiga xxx) ning ilmselt pärineb samalt autolt ka näidikute plokk ja esiuste polstrid.
  2. Punktides 1 ja 2 on teineteisest sõltumatutest asjaoludest lähtuvalt tuvastatud, et mõlemal juhul on peamises ulatuses tegemist sõiduauto xxx tehasetähisega xxx registreerimismärgiga xxx) osadega. 4.Sõiduautol xxx regmärgiga xxx olev mootor numbriga xxx on tehase poolt paigaldatud sõiduautole xxx tehasetähisega xxx(registreerimismärgiga xxx). 5.
  3. Pakendis 1S olev xxx-logoga võti, mille vastavalt ekspertiisimäärusele esitas sõiduauto xxx reg.märgiga xxx (VIN-kood xxx) kasutaja/omanik, keerab takistuseta hoiuruumis oleva parempoolse esiukse lukku. Parempoolne esiuks pärineb akti uurimuslikus osas toodud põhjendustest lähtuvalt sõiduautolt xxx tehasetähisega xxx(registreerimismärgiga xxx). 3) Eeltoodust nähtub, et S.S oli paigaldanud enda kasutuses olnud sõidukile xxx regmärgiga xxx I.O varastatud sõiduki mootori, näidikute ploki ja esiuste polstrid, ning nii jõest kui S.S elukohast leitud ja ära võetud kereosad, agregaadid ja detailid pärinesid valdavalt I.O varastatud sõidukilt xxx registreerimismärgiga xxx I.O ütluste ning fototabelitega ( II kd tl 9-12) on tõendatud, et politseis nägi ta enda auto juppideks lõigatud keredetaile. Oli terve auto, ei olnud katust ja tagaluuki, uksed olid olemas, tema käes olnud vana võti keeras ukse lahti. Võõrale xxx oli paigaldatud tema sõiduki käigukast, mootor, autos oli temale kuuluv CD makk, lae käepidemed olid tema xxx omad, suunatuli pärines tema autolt, automaatkäigukasti tabloo oli tema oma, xxx olid sees kummimatid, mis olid tema vanast xxx pärit ja mida ta kasutas enda xxx. Sellele xxx oli paigaldatud tema auto xxx pagasiruumi põhjakate, veel tundis ta ära enda auto tagaluugi juhtmestiku, sest juhtmeid oli ise teibiga kinnitanud. Ka tundis ära enda sõiduki uksed värvuse ja polstri järgi. Oli pildistanud enne kui auto ära varastati, oma sõidukit xxx ja ka sõiduki velge. Ülekuulamisprotokolli lisaga ( II kd tl 6) on tõendatud, et kannatanu I.O on uurijale andnud foto temalt varastatud xxxi veljest, millel kuupäev
  4. november 2007 ja fotodel ( II kd tl 18) on I.O varastatud xxx , mida on pildistatud 29.novembril
  5. Asitõendi vaatlusprotokollist ( IV kd tl 191, 202) nähtub, et 23.10.2008.a. S.S elukohas xxx toimunud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud bensiinimootoriga punast värvi 29
(50)ketaslõikurile xxx on kinnitatud musta värvi lõikeketas kirjetega xxx xxx, tera on kulunud, mis viitab lõikeketta kasutamisele. Ketaslõikur pakendati pakendisse 1L. Asitõendi vaatlusprotokolliga ( IV kd tl 170,181-182) on tõendatud, et S.S kasutuses olnud sõidukist xxx reg,märgiga xxx pakiruumis olnud 6 lõikeketast SG-Elastic pakendati pakendisse 2C. Ekspertiisiaktist ( III kd tl 87-97,98) nähtub, et ekspertiisiks esitati pakend 1G – 09.05.2008.a. xxx silla alt jõest leitud sularahaautomaadi seifiosa, pakend 1H – samal ajal samast kohast silla alt leitud seif, pakend 1-J – 08.06.2008 xxx silla alt jõest leitud seif, pakend nr 2G – 08.06.2008.a. samast kohast silla alt jõest leitud sularahaautomaadi seifiosa uks, 06.06.2008 xxx leitud sõidukidetailid, millest osadel lõikejäljed. Võrdlusmaterjalina esitati eksperdile 23.10.2008.a. läbiotsimise käigus S.S elukohas leitud bensiinimootoriga ketaslõikur Dolmar koos lõikekettaga ( pakend 1L), pakend nr 2 , milles 24.10.2008 S.S kasutuses olnud sõiduki xxx reg.märgiga xxx vaatluse käigus leitud 6 lõikeketast ja pakend nr 2F, milles 23.10.2008 S.S kasutuses olnud sõidukist xxx reg.märgiga xxx vaatluse käigus leitud 1 lõikeketas. Eksperdi arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud sularahaautomaadi seifil nr xxx seifi uksel nr xxx seifil nr xxx, seifil nr xxx ja sõiduki detailidel olevad lõikejäljed võidi tekitada eskpertiisiks esitatud lõikeketaste SG-Elastic analoogsete ketastega, mis sobivad ekspertiisiks esitatud ketaslõikurile DOLMAR. Ekspertiisiks esitatud sularahaautomaadi seifiosa uks xxx oli lõikejälgede tekitamise ajal sularahaautomaadi seifiosa nr xxx küljes. Ekspertiisiks esitatud seifiosal nr xxx oleva lõike tekitamise tagajärjel osutus võimalikuks avada seif ilma kõrvalise esemeta. Eeltoodust nähtub, et ekspertiis ei välista, et xxxsilla juurest veest ja samas vallas xxx xxx silla juurest veest leitud esemete tükeldamiseks võib olla kasutatud S.S elukohast leitud ketaslõikurit ja lõikekettaid. Ekspertiis kinnitab, et xxx jõest leitud sularahaautomaadi seifiosa uks oli ketaslõikuriga lahti lõigatud xxx jõest leitud sularahaautomaadi seifiosalt. Eeltoodust järeldub, et esemed visati xxx ( s.o sündmuskoha skeemist ( II kd tl 168 ) nähtuvalt lähestikku asuvate) xxx sildade juures jõkke samade isikute poolt. S.S ütluste kohaselt on tema kätte jõudnud autojuppe seoses sellega, et tema kasutuses olnud ema xxx turbodiisel mootor läks katki ja oli varuosasid vaja, sest mootori kordategemine oleks kalliks läinud. Helistas tuttavad läbi ja pakuti mootorit ja veel midagi nipet-näpet, midagi erilist ei olnud. Käigukast oli, see hakkas ema autol ka ära minema, tuledevärk oli ka, need olid esituled, defektiga. Tartust tuttavalt, kelle nime mainima ei hakka, ostis. Jupid toodi koju ära, äralõigatud vrakk, et võta endale ka. Ütles, et hea küll. Autokere viskas märtsikuus suvalise xxx tee ääres jõkke. Temale süüks arvatud vargustest ei tea midagi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.09.2005.a. otsuse nr 3-1-1-74-05 punktis 15 on kolleegium märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega. Oluline on muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus leiab, et S.S ütlused ei ole usutavad. Tuttava nime, kellelt väidetavalt autoosad ostis, S.S ei nimeta. Kohus ei pea usutavaks, et keegi, kellelt tahetakse osta vaid mootorit või mootori varuosasid, tarib kohale terve tükkideks lõigatud sõiduki kere, aga sellele lisaks ka vanad porimatid. S.S ütluste kohaselt otsis ta enda kasutuses olnud sõidukile mootori varuosasid, siis seletab, et talle müüdi xxxjupid ja mittevajalikud jupid tulid kaasa, kuid nähtuvalt eelpoolkirjeldatud asitõendite vaatlusprotokollidest on I.O sõiduk tükeldatud osadeks just nii, nagu S.S vaja oli, s.o selliselt, et oleks võimalik kõike, mis vähegi sobis, paigaldada S.S kasutuses olevale xxx või hiljem 30
(50)selle juures ära kasutada, mida tõendab asjaolu, et palju sõiduki detaile oli S.S jätnud enda elukohta. Kohus märgib, et S.S, kes eeluurimisel väitis, et ei ole temale esitatud kahtlustuses toodud kuritegusid toime pannud ning kellel pärast prokuröri süüdistuskõnet oli ilmselgelt raskusi vastamaks kohtu küsimusele, millistes süüdistuse episoodides ta enda süüd tunnistab ( VII kd tl 56-57), on kohtuliku uurimise käigus ütlusi andes olnud kalkuleeriv ja rääkinud ainult sellistest süüdistuses toodud episoodidest ja nende episoodidega seonduvatest asjaoludest, mille eitamisel pole olnud mõtet seoses neid asjaolusid kinnitavate otseste tõendite olemasoluga. Kohus märgib, et visuaalsel vaatlusel on I.O kuulunud xxx reg.märgiga xxx ( II kd tl 18) ja S.S kasutuses olnud xxx reg.märgiga xxx ( IV kd tl 172) välimuselt väga sarnased, mistõttu kohtueelses menetluses on uurija esmasel vaatlusel S.S kasutuses olnud sõiduki margiks märkinud xxx ( IV kd tl 90,91-94) . Nähtuvalt sõidukite registreerimistunnistustest oli I.O varastatud universaalkerega xxx tumesinine (II kd tl 19), S.S kasutuses olnud universaalkerega xxx tumehall (IVkd tl 189) , seega pimedas võivad autod tunduda sama värvi. I.O ütluste kohaselt tema sõiduauto, mille mootor töötas , varastati xxx loetud minutite jooksul kella ühe ajal öösel, millest järeldub kohtu arvates, et I.O sõiduki vargus oli toime pandud pigem hetkeajendil kui ettekavatsetult ja selle auto varastanud isik oli huvitatud just sellist marki sõidukist. Kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtub, et S.S oli kombeks öösiti ringi sõites talle vajaminevat otsida (xxx sularahaautomaadi varastamiseks vajaliku järelkäru varguse episood ), kusjuures S.S ei olnud võõras ka xxx ( xxx kavandatud sularahaautomaadi vargus). S.S, kes enda ütluste kohaselt muretses ketaslõikuri Dolmar selle tõttu, et tegeles vanarauaga, ei viinud metallist auto kere osasid mitte vanaraua kokkuostu, vaid pidas vajalikuks need jõkke visata. Kohtu arvates kuriteo jälgede peitmisest on huvitatud eelkõige kuriteo täideviinud isikud. Eeltoodud tõendeid kogumis ja siseveendumuse järgi hinnates loeb kohus tõendatuks, et I.O sõiduki xxx reg.märgiga xxx varastas 14.12.2007.a. xxx S.S. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtulahendi nr 3-1-1-12-07 p-s 8 märkinud, et Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Tunnistaja U.M kinnitas, et talle ülekuulamisel näidatud fotodel ( II kd tl 143) kujutatud autot nähes pidas ta seda autot samaks autoks, millega pandi toime sularahaautomaadi vargus xxx. Auto oli samasugust tumedat värvi, tumedate klaasidega. Arvas, et auto võis olla xxx täpselt ei osanud öelda. Arvestades sõidukite sarnasust, võis kohtu arvates selleks autoks olla ka S.S kasutuses olnud xxx. Kohtu poolt uuritud tõenditega on tuvastatud, et kõiki S.S süüks arvatud eelpoolkirjeldatud vargusi iseloomustavad ühesugused võtted ja viisid. Varasemalt on välja valitud kuriteo toimepanemise kohad, varastatud ja hiljem tarbetuks osutunud esemed on visatud xxx lähestikku asetsevate xxx sildade juures xxx, kusjuures S.S enda ütluste ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et I.O varastatud sõiduki osad viskas S.S jõkke xxx silla juures. xxx varastatud sularahaautomaadi osad leiti nii xxx külas asuvate sildade juures veest. Tõendatud on, et kõik esemed visati samasse kohta ajavahemikus 2007.a. september-oktoober kuni 2008.a. mai. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et erinevad kurjategijad, pannes kuritegusid toime erinevates kohtades xxx viskaksid varastatud esemete 31
(50)ebavajalikke detaile just samasse kohta xxx, olles esemed eelnevalt identsel viisil tükeldanud. Kohtuistungil esitas S.S kaitsja kohtule ketaslõikuri Dolmar tootekaardi ( VII kd tl 220), tõendamaks S.S ütlusi selles, et ketaslõikuri ostis ta alles 2007.a. oktoobris. Kohus märgib, et nimetatud tootekaart ei oma tõenduslikku tähendust , kuna sellest ei nähtu, kes ja millal ketaslõikuri Dolmar ostis. Kriminaalasja materjalide juures on tootekaart (III kd tl 176) , millel on märgitud toote müüja ja võetud ostja allkiri. S.S kaitsja poolt esitatud tootekaardil on esialgne kuupäev 21.05.2007 maha tõmmatud ja kirjutatud käsitsi kuupäev 09.10.2007, puudub ostja allkiri, mille kauplus enne tootekaardi väljastamist ostjalt võtab, sest tootekaart väljastatakse selleks, et teavitada ostjat käitumisest võimalike pretensioonide esitamise korral. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole oluline kas ketaslõikuri Dolmar soetas S.S 2007.a. mais või oktoobris , sest esemeid tükeldada ja jõkke visata oli võimalik ka 2007.a. oktoobris, kuna tunnistaja M.L ütlustega on tõendatud, et kuni sügiseni jões mingeid esemeid ei olnud ning on üldteada, et 2007.a. sügis oli pikk ja suhteliselt soe. YYY on esitanud hagiavalduse T.T kasutuses olnud xxx varastatud järelhaagise xxx maksumuse 15 000 krooni hüvitamiseks ( VII kd tl 164). Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kriminaalasjas uuritud tõendite ning hagiavalduse lisadega ( VII kd tl 165-169), millest nähtub, et YYY on registreeritud ARK-is xxx regmärgiga xxx omanikuna, xxx on ostetud YYY 31.07.2006.a. hinnaga 8474,58 krooni, 07.09.2006 ja 27.10.2006 on YYY tasunud haakekonksu ja selle paigaldamise ning mitmesuguste parendustööde eest kokku 7292, 45 krooni, millega on tõendatud, et xxx väärtus oli varastamise hetkel 15 767,03 krooni. YYY on esitanud hagiavalduse 13.08.2007.a. kauplusest YYY kahe raudkapi ja ühes raudkapis olnud sularaha ja loteriipiletite vargusega tekitatud kahju kokku 136 322 krooni hüvitamiseks ( I kd tl 91, VII kd tl 207-211), sh kahe seifi maksumuse kokku 5000 krooni, purustatud akna ja trellide taastamismaksumuse 4000 krooni, seifis olnud sularaha 104 449,40 krooni ja loteriipiletite väärtusega kokku 22 872,60 krooni hüvitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagi on kassaaruande, loteriipiletite aruande, kriminaalasjas uuritud tõendite sh tunnistaja I.L ütlustega selles, et eeluurimisel käis saatelehega politseis ning andis politseile kõikide seifis olnud loteriipiletite seerianumbrid, tegi müügi ja jäägi aruande ning need olid politseis kaasas, I.L kohtuistungil avaldatud eeluurimisel antud ütlustega selles, et varastati kokku 270 piletit Summ6 ( 70 piletit 4870 , 100 piletit, seeriast 4871 ja 100 piletit seeriast 4872. Pileteid Väike vanker varastati kokku 280 ( 100 piletit seeriast 28535, 100 piletit seeriast 28537, 80 piletit seeriast 28562). Pileteid Miniloos varastati kokku 340 ( seeriast 20650 100 piletit, 100 piletit seeriast 20652, 40 piletit seeriast 20653, 100 piletit seeriast 20654). Veel varastati 100 Autoloosi piletit seerianumbriga 10876 ning kokku 170 Miljonär lotopiletit ( 100 piletit seerianumbriga 12539 ja 70 piletit seerianumbriga 011439) ( I kd tl 141) tõendatud ja kuulub rahuldamisele. YYY on esitanud hagiavalduse YYY kauplusse YYY asukohaga xxx xxx sissemurdmise ja vargusega tekitatud kahju kokku 334852,30 krooni hüvitamiseks. YYY teatiste ja teatiste lisaga ( I kd tl 167, 168,169-172 on tõendatud, et varastatud monitori maksumus oli 3000 krooni, lõhutud alumiiniumukse maksumus 15 000 krooni, lõhutud seina remont 3000 krooni, telefoniühenduse taastamine 325 krooni, signalisatsiooni taastamine 11200 krooni, Eesti Loto piletid ja võidusummad kokku 22072 krooni, seifis olnud sularaha 214260,40 krooni, varastatud teepakid kokku 1084,20 krooni, kohvipakid kokku 1412,50 krooni, pürotehnika kokku 16305 krooni, raseerimisvahendid kokku 4270,20 krooni, tubakatooted kokku 21230 krooni, alkohol kokku 14423 krooni Kohus leiab, et ilmselgelt on üle hinnatud kauplusest Kukemarket varastatud raudkapi/seifi väärtus, milleks on avaldatud 7000 krooni. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollidest on tegemist samasuguse seifiga, mille väärtuseks YYY on avaldanud 2500 krooni, kusjuures seda, et YYY varastatud seif ei olnud uus tõendab seifi ülevärvimine. Vastuseks kohtu küsimusele, kas YYY on kauplusest YYY varastatud seifi 32
(50)asemele soetanud uue seifi vastas osaühingu esindaja, et seal on asendusseif. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et YYY tsiviilhagi seifi maksumuse – 7000 krooni nõudes ei ole põhjendatud ning rahuldab YYY poolt esitatud tsiviilhagi 327 852, 30 krooni ulatuses. Kohus selgitab YYY, et tsiviilhagi seifi maksumuse hüvitamiseks võib esitada uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Kannatanu I.O on esitanud tsiviilhagi temalt 14.12.2007.a. xxx varastatud sõiduki xxxturuväärtuse varguse hetkel - 80 000 krooni, autos olnud kiivri maksumusega 4000 krooni, loodi väärtusega 500 krooni, autos olnud ehitusprojektide taastamiseks kulunud 6000 krooni, võtmete (2 garaaži, 5 suvila-, 2 kuuri ja korterivõti,) koos lukkude vahetuseks kulunud 3000 krooni, uue mootorrattavõtme valmistamiseks kulunud 250 krooni, mootorratta tehnilise passi maksumuse 200 krooni, xxx tagumiste piduritrumlite maksumusega 2000 krooni, automaki Alppine maksumusega 3200 krooni, võimendi Inbakt HP 150,2 maksumusega 7200 krooni, Alppine basskõlari maksumusega 2400 krooni s.o kokku 108 750 krooni hüvitamiseks. Kuigi I.O ei ole esitanud temalt varastatud esemete maksumust tõendavaid dokumente, leiab kohus, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb süüdlaselt välja mõista. Kohus on seisukohal, et isik, soetades endale esemeid, ei pea nägema ette seda, et talt need ära varastatakse, tal ei ole kohustust hoida alles ostutšekke. Kohus leiab et I.O poolt nimetatud hinnad on kooskõlas 2007.a. lõpus kehtinud turuhindadega ning I.O tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Kannatanu U.A on esitanud hagiavalduse temalt 14.02.2008.a. varastatud xxx maksumuse 154 000 krooni ja järelhaagise xxx, mis leiti xxx järvest, aga mis oli rikutud - kinnitusosa tagurdamise tagajärjel kõveraks sõidetud, juhtmed ära rebitud, number küljest võetud, üks kumm tühi taastamiseks kulunud, ARK-ist tuli uus number võtta s.o 2600 krooni , kokku 156 600 krooni hüvitamiseks. U.A selgitas, et ATV oli ostetud Tallinna Motocentrist ja hind ostmisel oli üle 180 000 krooni. ATV oli kaks aastat vana, aga vähe sõitnud. Umbes arvestas kulumise maha. Kohus märgib, et järelhaagisel esinenud vigastused on tõendatud kriminaalasjas uuritud tõenditega , sh E.A allkirjaga ( II kd tl 93) , millest nähtub, et U.A isa E.A sai 17.02.2008.a. kätte sõiduauto kerghaagise xxx tehasetähisega xxx millel olid nähtavad kahjustused: vigastatud haakeseade, kadunud elektripistik, kadunud registreerimismärk, kadunud tugijalg, parempoolne rehv torkeauguga. Kohus leiab, et U.A tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. YYY on esitanud hagiavalduse ( II kd tl 98) 14.02.2008.a. xxx asunud panga sularahaautomaadi vargusega tekitatud kindlustuse poolt hüvitamata kahju 150 000 krooni hüvitamiseks. Kannatanule tekitatud kahju koosnes pangaautomaadis olnud sularahast – 327 850 ja uue pangaautomaadi soetusmaksumusest koos paigaldamiskuludega summas 206 830 krooni. Seesam kindlustus hüvitas kindlustuslepingu alusel tekitatud kahjust 384 680 krooni, 150 000 krooni oli omavastutus. Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kriminaalasjas uuritud tõendite, sh YYY 14.02.2008.a. avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks (I

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.