S) § 19 lg 2 p 2 alusel rahatrahv suuruses 150 eurot. 1.1 Otsusest nähtuvad järgmised asjaolud: „Tartu Maakohus teatas, et 17.01.2017 toimunud kohtuistungil määras kohus järgmise istungi ajaks 20.02.2017 algusega kell 10.30. Toimuvaks istungiks oli kavandatud poolte tunnistajate ülekuulamine ja poolte ärakuulamine. 17.02.2017 esitas vandeadvokaat R.S. taotluse istungi edasilükkamiseks ja tõendite esitamiseks. Kohus küsis pooltelt seisukohta esitatud taotluse osas. Samal kuupäeval, s.o 17.02.2017, teatas kohus e-kirja teel pooltele, et jätab esitatud taotluse rahuldamata ja märkis, et istung toimub 20.02.2017 kell 10.30 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas. 20.02.2017 kell 10.30 toimunud kohtuistungile vandeadvokaat R.S. ega tema esindatav ei ilmunud ega teatanud ka ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Kohtuistungile ilmusid kohaliku omavalitsuse esindaja, lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja, teine lapsevanem ja tema lepinguline esindaja ning tunnistajad. Kohus võttis telefoni teel ühendust vandeadvokaat R.S.e advokaadibürooga. Saadud selgituste kohaselt oli vandeadvokaat R.S. hetkel hõivatud ning tema kohtuistungile mitteilmumist ei osatud selgitada. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Arvestades kohal viibinud poolte seisukohti, määras kohus järgmiseks istungi ajaks 17.04.2017“ (tl 6). 1.2 Otsuse põhjendus: „Kohtu poolt esitatud teatest nähtuvalt jättis advokaat, sõltumata asjaolust, et kohus ei rahuldanud advokaadi taotlust istungi edasi lükkamiseks, kohtuistungile ilmumata. Advokaat põhjendas istungile ilmumata jätmist asjaoluga, et seoses tema kliendi elukoha muutumisega on muutunud ka kliendi elukorraldus ning kliendi hinnangul võib see muuta tema laste seisukohta selles osas, millise vanema juures nad soovivad elada. Laste seisukoht võib aga mõjutada kohtu lõplikku otsust, mistõttu soovisid advokaat ja tema klient lisaaega, et lastel oleks võimalik enne kohtuotsuse tegemist ema uue elukorraldusega tutvuda. Kui advokaat ja tema klient oleks kohtu poolt määratud istungile läinud, oleks kohus ilma uusi asjaolusid arvestamata suure tõenäosusega otsuse ära teinud ja seda advokaadi kliendile ebasoodsas suunas.
lõike 2 kohaselt on advokaadil keelatud tahtlikult viia kohut eksitusse, esitada kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet, esitada kohtule tõendeid, mis advokaadile teadvalt on võltsitud või muul moel tahtlikult takistada asja õiget ja kiiret läbivaatamist. TsMS § 345 kohaselt peab kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk kohtule õigel ajal teatama, kui ta ei saa kohtusse ilmuda, ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Aukohtule esitatud materjalidest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid kohtuistungil mitteosalemiseks. Samuti ei ole sellistest asjaoludest teavitatud kohut. Seega on advokaat rikkunud TsMS §-st 345 ning
Advokaat peab kliendi huvide kaitsmisel lähtuma seadusest ning kutse-eetika nõuetest, mida advokaat aukohtu hinnangul käesoleval juhul teinud ei ole. Protsessinormide rikkumist ei vabanda aukohtu hinnangul asjaolu, et istungile mitte ilmumine oli kliendi huvides või klient andis advokaadile sellise suunise.
lõike 3 kohaselt võib advokaat õigusabi andmisel täita üksnes neid kliendi ülesandeid, mis ei ole õigusvastased ega kahjusta advokaadi au ja väärikust. Kui advokaat leidis, et tema kliendile positiivse kohtulahendi jaoks on vajalik leida täiendav aeg, et lastel oleks võimalik ema uue elukorraldusega tutvuda, oleks advokaat pidanud kohut selles kohtuistungil veenma, mitte jätma kohtusse põhjuseta ilmumata. Kohtu nõuete eiramine, sh põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmine, kahjustab advokaadi au ning võib seeläbi kahjustada ka tema kliendi huve. Kuna advokaat omab varasemast ajast sama tegevuse eest kehtivat karistust, määrab aukohus vandeadvokaat R.S.ele AdvS § 19 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi summas 150.00 eurot. Tulenevalt asjaolust, et advokaat on lühikese aja jooksul korduvalt eiranud kohtu korraldusi, on aukohtul tekkinud kahtlus, et advokaat ei ole saanud aru advokaadi rollist olukorras, kus kliendi huvid lähevad vastuollu seaduse nõuetega, ega oma teadmisi protsessinormidest ja kutseeetikast. Seetõttu teeb aukohus advokatuuri juhatusele ettepaneku suunata advokaat kutsesobivuse hindamisele, kontrollimaks advokaadi teadmisi kutse-eetikast ja protsessinormidest“ (tl 6p-7).
lg-t 3 ja § 21 lg-t 2, kui leidis, et selle sätte alusel tekib advokaadil kohustus eirata kliendi juhist istungile ilmumiseks ning ilmuda istungile sõltumata kliendi juhisest. Kõige olulisem on, et aukohtu otsusest ei nähtu, milles kliendi juhise õigusvastasus seisneb, kui kliendil ei olnud kohustust istungile ilmuda ning asja arutamisest osa võtmine on kliendi õigus. Seega ei olnud kliendi käitumine tsiviilasja menetluses obstruktiivne, vaid teadlikult vastu võetud otsus. Samuti ei nähtu, milles rikub kaebaja advokaadikutse au ja väärikust, kui ta ei ilmu kliendi juhise alusel istungile. 3.3 Kohtuistungist osavõtmine on menetlusosalise õigus (vt TsMS § 199 lg 1 p-d 4 ja 5), mitte kohustus. Kehtivas õiguses puudub õigusnorm, mis kohustab advokaati istungile ilmuma. Aukohus ei ole sellisele õigusnormile ka viidanud. Kohus ei ole kohustanud kaebajat (ega klienti) istungile ilmuma. Seega saab klient ise valida enda menetlusliku positsiooni ning advokaati ei saa selle eest karistada. Kohtukutse ei ole kehtiva õiguse tähenduses kohtu nõue ilmuda istungile. Kohustus istungile ilmumiseks tekib TsMS § 346 alusel. Seega on väär aukohtu järeldus, et kohtu nõude eiramine rikub advokaadi au ja väärikust, sest kohtu poolt pandud kohustust, mille vastu eksida, ei ole olemas. 3.4 Arvestades asjaolu, et laste riigi õigusabi korras määratud esindaja jättis ilma mõjuvat põhjust esitamata 17.01.2017 istungile ilmumata ja asja sai ilma tema osavõtuta arutada, nähtub kohtu tehtud teatisest isiklik põhjendamatu solvumine. Antud istungil pidas kohus võimalikuks ilma laste esindajata asja arutada. Kohtunik ei ole hea menetlustava kohaselt kaebajaga ühendust võtnud ega soovinud asja pooltevahelise normaalse suhtluse teel ära lahendada. See kinnitab üksnes, et kohtuniku teatise tegemise eesmärk pole olukorra lahendamine, vaid kaebajale ebamugavuste ja mõttetu ajakulu põhjustamine. 4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 45 lg. 4 kohaselt võib kohus menetlusosalist või tema esindajat või nõustajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist 3 või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse ööpäeva. Seega ei saa lugeda õiguspäraseks advokaadi tegevust, millega ta paneb ennast ja klienti olukorda, mis võib tuua kaasa kohtu poolt sanktsioonide rakendamise. 4.2
lõike 3 kohaselt võib advokaat õigusabi andmisel täita üksnes neid kliendi ülesandeid, mis ei ole õigusvastased ega kahjusta advokaadi au ja väärikust. Juhul kui kliendi soovid on vastuolus kliendi tegelike huvidega, seadusega või advokaadi au ja väärikusega, selgitab advokaat kliendile oma seisukohti ja kliendi seadusevastastest või põhjendamatutest nõudmistest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Kui klient ei loobu oma nõudmistest, on advokaadil õigus õigusteenuse leping üles öelda. Käesoleval juhul oli advokaadi käitumine selges vastuolus eeltoodud TsMS sätetega. 4.3 Õige ei ole ka kaebaja etteheide, et aukohtu otsusest ei nähtu, milles rikub kaebaja advokaadikutse au ja väärikust, kui ta ei ilmu kliendi juhise alusel istungile. Aukohus on oma otsuses märkinud, et kohtu nõuete eiramine, sh põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmine, kahjustab advokaadi au ning võib seeläbi kahjustada ka tema kliendi huve. Kaebaja väide, et kaebaja ja tema kliendi kohtuistungile ilmumine ei takistanud asja õiget ja kiiret läbivaatamist, ei ole õige. 20.02.2017 kohtuistungi protokollist ning kohtu 21.02.2017 pöördumisest nähtuvalt lükkas kohus asja arutamise edasi, seega on advokaadi istungile mitteilmumine tinginud asja arutamise edasi lükkamise. 4.4 Kaebaja väide, et kaebajat ei ole sama tegevuse eest varasemalt distsiplinaarkorras karistatud, on ebaõige ning kohut eksitav. Aukohus on oma 26.05.2016 otsuses tuvastanud R.S.e poolt
lõike 2 rikkumise, kuivõrd advokaat jättis tähtaegselt esitamata kaitseaktid ning ei ilmunud kohtu poolt määratud eelistungile. Aukohus määras vandeadvokaat Rober Sarvele karistuseks noomituse. Kaebaja ei ole nimetatud aukohtu otsust vaidlustanud, mistõttu on see jõustunud. AdvS § 19 lõikest 7 tulenevalt kustub distsiplinaarkaristus kolme aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest. Seega on tegemist kehtiva karistusega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Eesti Advokatuuri aukohtu 18.05.2017 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsus on piisavalt motiveeritud. Kohus nõustub selle põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). 5.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist. TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Puudub vaidlus, et kohtukutse oli väljastatud nii kaebajale kui ka kaebaja kliendile. Kaebaja väitel oli ta teadlik, et tema klient kohtuistungile ei ilmu. Puudub vaidlus, et kaebaja 4 kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut selle põhjustest. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja on rikkunud TsMS §-st 345 sätestatud kohustust, kuna ta ei teatanud kohtule istungile mitteilmumisest ega põhistanud seda. Kaebuse käsitlused advokaadi seotusest kliendi positsiooniga ja kohtukutse õiguslikust tähendusest, ei puutu seega asjasse.
lg 2 kohaselt on advokaadil keelatud takistada asja õiget ja kiiret läbivaatamist. Puudub vaidlus, et kohus lükkas asja arutamise kaebaja mitteilmumise tõttu edasi. Kaebuses viidatud asjaolu, et istungiprotokollist nähtuvalt pidasid kõik menetlusosalised võimalikuks asja sisuliselt arutada, ei oma määravat tähtsust, sest asja arutamise võimalikkuse üle otsustab kohus. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja rikkus
Kaebuse käsitlused advokaadi seotusest kliendi positsiooniga ja kohtukutse õiguslikust tähendusest, ei puutu ka siinkohal asjasse. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, kuna langetas otsuse kaebaja klienti ära kuulamata ja tsiviilasja toimikuga tutvumata, jättes süvenemata kliendi juhise sisusse ja selle andmise asjaoludesse. Eeltoodust nähtuvalt puudus selleks vajadus. Kohtu hinnangul olid vastustaja kogutud materjalid asja otsustamiseks piisavad. 6. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.