Obsah (7)

§ 663§ 175§ 196§ 207§ 137§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-16611 Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi XX hagi Osaühingu S

) § 137 lg 3). Kostjad ei toiminud kooskõlas seaduses sätestatud eesmärgiga hoida menetlusega seotud kulud võimalikult väikesed. Täiendava riigilõivu jätmine hageja kanda on ebaõiglane. Vastus määruskaebusele

1. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse

662 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja rohkem kui 1537,50 eurot ja kostja II kasuks rohkem kui 1785 eurot. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust ja määrab, et 1320 eurot hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavatest menetluskuludest tuleb hüvitada Rahandusministeeriumi kontole kantud tagatise arvel. 20.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-2-1-134-16 p 56). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ületas käesoleval juhul menetluskulude põhjendatuse hindamisel osaliselt diskretsioonipiire.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et õige ei ole etteheide, nagu ei oleks maakohus kostjate põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid sisuliselt kontrollinud. Määrusest nähtub nii see, milliseid toiminguid esindaja tegi, kui ka see, et maakohus hindas nende vajalikkust ja põhjendatust asja materjali põhjal. Ainuüksi menetlusosalise arvamus, et teiste menetlusosaliste esindajal oleks pidanud kuluma menetluses tehtud toimingutele vähem aega, ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata.
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega siiski selles, et kostjate apellatsioonkaebuste koostamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud maakohtu määratud ulatuses, s.o kokku 4 tundi. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et 2 tundi on eraldivõetuna mõistlik aeg kummagi apellatsioonkaebuse koostamiseks. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et kostjate sama esindaja poolt eraldi esitatud kaebused suures osas kattuvad. Kuna kostja I on 4 vaidlusaluse artikli avaldanud juriidiline isik ja kostja II füüsiline isik, kes kostjale I väidetavad ebaõiged andmed andis, olid kostjate vastuväited osaliselt erinevad, kuid dokumentide võrdlusest nähtuvalt siiski suures osas kattuvad. Seetõttu ei saanud mõlema apellatsioonkaebuse koostamisele kuluda 2 tundi. Ringkonnakohus loeb eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonkaebuste koostamisele kokku 2 tundi ja 30 minutit, s.o ühe kostja kaebuse koostamise ajakuluks 2 tundi ja teise kostja kaebuse koostamise ajakuluks 30 minutit.
3. Kostjate kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitist tuleb eeltoodu tõttu vähendada 1 tunni ja 30 minuti, s.o 165 euro (110×1,5) võrra, arvestades kostjate esindaja põhjendatud tunnihinnana 110 eurot. Kostjate taotluse kohaselt jagunevad advokaadibüroo ja kostjate vahel sõlmitud õigusteenuse lepingute alusel käesoleva asjaga seotud õigusabikulud kostjate vahel võrdselt. Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohus mõlema kostja ringkonnakohtus kantud põhjendatud ja vajalikku kulu 82,50 euro võrra. Kostja II kantud õigusabikuludele lisandub käibemaks. Kostja I maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud kulud on kokku seega (962,50+275+300) 1537,50 eurot ja kostja II kulud ((962,50+275)×1,2+300) 1785 eurot.
4. Vastuseks määruskaebuse muudele väidetele märgib kohus järgmist. Hageja heidab ebaõigesti maakohtule ette ringkonnakohtu 12.01.2018 määruses esitatud seisukohtadega arvestamata jätmist. Nimetatud määruses hindas ringkonnakohus

§ 196

alusel kostjate eeldatavate menetluskulude suurust, s.t toimingutele tõenäoliselt kuluvat aega enne nende tegemist. Selline hinnang ei olnud maakohtule ega kostjate esindajale siduv. Menetluskulude lõplik suurus määratakse kindlaks lähtudes toimingutele tegelikult kulunud ajast. 25. Samuti heidab hageja kostjatele ebaõigesti ette eraldi apellatsioonkaebuste esitamist põhjendusega, et see tõi kaasa riigilõivu eraldi tasumise ja seega ka suurema kohustuse hagejale. Kuna

§ 207

lg 2 kohaselt osaleb iga kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt, tuli kostjatel eristada kummagi kostja suhtes esitatud nõudeid ja vastuväited nendele. Tegemist ei ole ka vältimatute kaaskostjatega (

§ 207lg 3).

Hageja viidatud

§ 137

lg 3 ei kohusta ühes menetluses osalevaid kostjaid esitama ühiseid menetlusdokumente ja seetõttu ei ole tegemist enammakstud riigilõivuga, mis kuuluks kostjatele

§ 150alusel tagastamisele.

Kuna menetluskulud jäid tervikuna hageja kanda, tuleb hagejal kostjatele hüvitada ka nende tasutud riigilõivud. 26. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis ilmselt ekslikult tähelepanuta, et hageja tasus Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 määruse alusel kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1320 eurot. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni ja määrab, et kummalegi kostjale hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest tuleb (1320÷2) 660 eurot välja maksta Rahandusministeeriumi kontole kantud tagatise arvel. 27.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5