lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Krediidiandjatele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Kostja viide KAS § 83 lg-le 3 on kohtu ette toodud põhjusel, et osundada hageja positsiooni ebaloogilisusele. Nimelt miks peaks tegelik laenusaaja, mis tänaseni ettevõtjana tegutseb, jääma käesoleval juhul kõrvale ja miks hageja eeldab, et E M tarbijana peaks olema eelistatum kohustuse täitja. 26.01.2017.a käendusleping on oma olemuselt tarbijakäendusleping ja selles on määratud ka käendaja suurim võimalik vastutuse määr
alusel ja/või sellele toetuvalt, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Laenuandja (hageja) ei ole käenduslepingut sõlmides arvestanud kostja huvide ja õigustega, surudes kostjale peale kohustusi, mille täitmiseks pole ta tegelikult 3 võimeline. Hageja esindajad käenduslepingu sõlmimisel teatasid, et see on formaalsus, kuna kohustused tuleb täita ikka laenusaajal. Kostja teatas käenduslepingu sõlmimisel hagejale, et temale käib käendaja vastutuse määr üle jõu, esitades sellega hageja esindajatele käenduslepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus tõeseid andmeid. Kostja teatas kõigist asjaoludest, mille vastu hagejal oli lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Eluliselt on usutav, et vaatamata kostja teavitusele oma madala maksevõime kohta, rahuldas see informatsioon hagejat, kuna käendusleping sõlmiti. Hageja eksib, kui väidab, et “kuna kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega
Hageja väide, et
lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, on õige, kuid sellel alusel ei saa nõuda kohustuse täitmist E M’ilt, kes ei ole laenulepingut rikkunud. Hageja oli hagiavalduses märkinud vale viivise määra, laenulepingu tegelik viivise määr on 0,5% päevas. Hageja ei ole kostjale nõuet esitanud – kuidas pidi kostja teadma, et tal on tekkinud väidetava laenusaajana kohustus hageja ees. Hageja ei ole esitanud kostja vastu käenduslepingust tulenevat nõuet, vaid väidab, et kostja on laenulepingust tulenevate kohustuste täitja. Kostja ei saanud rikkuda laenulepingut. Lisaks ei ole hageja esitanud kostjale nõuet ega üritanud asja kohtueelselt lahendada. III Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tuvastamist on leidnud, et 26.01.2017.a. sõlmisid Ege Group OÜ ja Xxxx OÜ laenulepingu nr 26012017-1, millega laenuandja andis laenusaajale laenu 5000.- eurot ja laenusaaja kohustus selle koos intressidega hiljemalt 26.03.2017.a. tagastama (tl 7). Laenuandja Ege Group OÜ ja E M sõlmisid 26.01.2017.a. käenduslepingu, mille kohaselt käendaja kohustus solidaarselt laenusaajaga tagama laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise. Käendatavaks summaks ehk suurimaks võimalikuks vastutuseks laenuandja ees oli 10 000 eurot (tl 13). Poolte vahel puudub vaidlus, et E M on käenduslepingu allkirjastanud. Käendaja on käenduslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et on laenulepinguga tutvunud ning on selle sisust ja endale võetud kohustustest täielikult aru saanud. Lisaks võttis käendaja kohustuse informeerida laenuandjat muu hulgas sellest, kui vähenevad tema igakuised sissetulekud või ilmnevad asjaolud, mis võivad põhjustada käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on OÜ Xxxx tasunud OÜle Ege Group 1400.- eurot laenulepingu nr 26012017-1 alusel (tl 62). 4
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et ükski kostja vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätta. Kostja E M on käenduslepinguga võtnud kohustuse laenulepingust tulenevaid kohustusi käendada. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestus on põhjendatud ja tõendatud. Asjaolu, et osaliselt on võlgnevuse tasunud põhivõlgnik, ei oma võlgnevuse arvestamisel tähtsust. Käendaja kohustus laenuandja ees tagama kohustust laenusaaja poolt täitmata jäänud osas. Kohus märgib, et kostja oli lisaks käendajaks olemisele ka põhivõlgniku juhatuse liige, allkirjastades OÜ Xxxx nimel laenulepingu. Seega pidi kostja olema teadlik põhivõlgnikule laenulepingust tulenevatest kohustustest ning nende täitmata jäämisest. Seetõttu ei ole asjakohased ka kostja väited selle kohta, et hageja on käenduslepingut sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenusaajaks oli osaühing ning käendajaks osaühingu juhatuse liige. Kohus leiab, et kostjat ei saa pidada tavapäraseks tarbijat käendajaks. Juhatuse liikme puhul on kõrgendatud ootus, et ta mõistab äriühingu nimel või huvides sõlmitavate lepingute sisu ja nendest tulenevaid kohustusi. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on käenduslepingut sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud 30.04.2019.a. menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 450.- eurot ning õigusabikulud 100.- eurot kahe tunni eest, s.o dokumentide kokku kogumine, kaasaarvatud arhiivist otsimine 20 minutit; seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine 20 minutit; hagi koostamine ja sisestamine e-toimikusse 1 tund ja 20 minutit. Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale vastamiseks. Kostja hageja menetluskuludele vastu ei vaielnud. 5 TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja esindaja poolt tehtud toimingud vajalikud ning õigusabikulude suurus mõistlik ja põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 550.- eurot, s.h riigilõiv 450.- eurot ja õigusabikulud 100.- eurot. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.