Obsah (5)

§ 223§ 16§ 236§ 169§ 2

Väärteoasi 4-18-3688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoobril 2018.a. Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär

§ 223

lg 1;§ 236 lg 1 alusel Kaebuse esitanud isik Vitali Solovjov, isikukood 39501190227, e-post x Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vitali Solovjov Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitxüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju. LÕPPOSA Edasikaebamise kord Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitxüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.07.2018.a. otsus nr: 2302,18,003829 Vitali Solovjov karistamises

§ 223lg 1;§ 236 lg 1 alusel Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 alusel.

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 24.10.2018.a.

1. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja menetluse käik 1.1 Kaevatav otsus 09.07.
2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitxüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl otsuse väärteoasjas 230218003829, selle kohta, et Vitali Solovjov (sünd. 19.01.1985) juhtis 03.04.2018 kell 17:04 mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsa sulguvatele väravatele. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ’le X ja AS X Liisingule. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Isik rikkus

§ 16

lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega sh videosalvestisega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Selle rikkumise eest, juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3 oli määratud Vitali Solovjovile

§ 223

lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200.00 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot.

1.2 Taotlus Kohtule esitatud kaebuses nõustus Vitali Solovjov asjaoluga, et sõitis oma kaubikuga vastu väravat viidates ka asjaolule, et värava andur ei reageerinud piisavalt kiiresti. Kaebuse kohaselt toob isik välja, et tal ei olnud mõtteski sündmuskohalt lahkuda, peale seda kui ta väravale otsa sõitis oli ta veendunud, et värav töötab ning väliselt ühtegi vigastust väraval ei olnud. Ta teavitas kohapeal olevat laomeest, et ta sõitis väravale kogemata otsa aga värav töötab. Kaebuse kohaselt oli see värav järgmisel päeval avatud olekus, kui kaebaja uuesti territooriumile sõitis, samuti ei näinud ta tol korral väraval ühtegi vigastust. Sama väitis kaebaja ka oma ütlusi andes. Menetleja X I olevat kaebajale öelnud, et on arusaamatus ning väärtegu tühistatakse kuid siis saabus kaebajale otsus. Otsuses on kirjas, et vastulauset ei ole esitatud kuid kaebaja leiab, et on. Kaebaja leiab, et talle on määratud liiga suur trahv viidates, et kindlustus on kõik kahjud juba kompenseerinud. Kaebaja leiab, et on süüdi selles osas, et sõitis väravale pihta kuid trahvi suurus pole talle vastuvõetav. 1.3 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja esitas väärteootsuses seisukoha, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud Liiklusseaduse nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h videosalvestisega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude iseloomu, leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid menetlusalusele isikule Liiklusseaduse § 169 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2

1. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Ning Vitali Solovjov taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele ning hindab tõendeid nende kogumis. Kohus hindab väärteootsuses loetletud tõendeid järgmiselt: Menetlusaluse isiku ütlused – 13.06.2018 on menetlusalune isik Vitali Solovjov andnud ütlused, mille kohaselt ta sõitis oma sõidukiga 03.04.2018 ning värav riivas sõidukit. Kokkupõrke põhjuseks nimetab menetlusalune isik värava andurit, viidates, et selle tõttu värav ei avanenud õigeaegselt. Menetlusalune isik kinnitab, et teatas sellest firma laotöötajat öeldes, et meelega pole ta kusagilt ära sõitnud kuna värav töötas peale juhtunut päeva või mitu. Seega ei osanud menetlusalune isik arvata, et on meelega sündmuskohalt lahkunud või milles iganes teda süüdistatakse. Menetlusalune isik toob välja asjaolu, et kahju sai rohkem tema firma kaubik rõhutades veelkord, et peale tema kokkupõrget väravaga töötas värav kindlasti nõuetekohaselt sest menetlusalune isik sõidab sellest väravast läbi 3-4 korda päevas. Kohus hinnanud menetlusaluse isiku ütlusi, mis on kirjutatud omakäeliselt annavad piisava aluse selleks, et enne kui teha otsus selle kohta, tuleb koguda rohkem informatsiooni toimunu kohta. Kohtul ei ole põhjust kahelda menetlusaluse isiku ütlustes kuna kirjeldatu on loogiline ning eluliselt usutav. Eeltoodu tõttu hindab kohus seda tõendit usaldusväärseks. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik on teinud omalt poolt kõik selleks, et kohtuväline menetleja pidanuks kontrollima tõendamiseseme asjaolusid täpsemalt enne, kui asus väärteootsust tegema. Oma kaebuses, mis V. Solovjov on kohtule esitanud leiab ta, et esitas vastulause, mida otsuses arvestatud ei ole. Kohtul on tekkinud kahtlus, kas kaebaja on piisavalt mõistnud oma õigusi ja kohustusi ning neist ka aru saanud. Kuigi allkiri on õiguste ja kohustuste all olemas ei ole kohus antud olukorras veendunud, et neid isikule tutvustati või lahti selgetati ja seda peamiselt järgmistel põhjustel. Ütlustest nähtuvalt tekib kohtul kahtlus, kas isik on saanud aru milles teda süüdistatakse. Isik rõhutab, et ta pole meelega sõitnud kusagilt ära, ehk et isik ei saanud arugi, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, kuna kahju saajaid vahetult sündmuse lõppedes oli vaid üks ja see oli tema ise, millest ta oma sõnade kohaselt laomeestele ju ka rääkis. Samuti vastulause olemuse kohta, isik ei ole olnud algusest peale nõus, et teda süüdistatakse avarii põhjustamises ja sündmuskohalt lahkumises, andes selle kohta omapoolsed ütlused ning kaebuses ta nimetab, et andis vastulause. Kohtul tekib kahtlus, kas isikule on ikka põhjendatud mistõttu taoline väärteoprotokoll ja otsus talle koostati ning millistest tõenditest lähtuvalt on järeldatud, et just kaebaja värava lõhkus. Samuti vastulause olemust ja selle esitamise korda tundub, et isikule ei ole piisavalt tutvustatud. Kuna menetlustoimingute koostamise juures ei ole osalenud tõlk ei tea kohus hinnata, kas nimetatud põhjused on võinud tekkinud sel põhjusel või mitte. Videosalvestis - Videosalvestise pikkus on 16 sekundit. Kohus, olles vaadanud korduvalt esitatud videosalvestist tõdeb, et sellest nähtub, et sõiduk reg nr x sõidab väravast sisse nii, et sõiduki parempoolne külg riivab väravat. Hetkeks peatub sõiduk, kuid sõidab siis edasi. Võib eeldada, et sõiduki juht hindas värava ava liiga suureks ning sõitis väravast sisse eeldusel, et ta läbib teekonna ilma kokkupõrketa väravaga. Seejärel videosalvestis lõpeb, ei ole näha, kas isik väljub sõidukist, et vigastusi oma sõidukile või väravale vaadata. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et värav oleks saanud kahjustada. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik 3 väidab, et värav töötas peale tema kokkupõrget väravaga veel samal päeval ning järgmiselgi, siis ei saa kindlalt väita, et just see kokkupõrge värava automaatikat kahjustas nõnda, et see värav lakkas töötamast. Samuti ei nähtu videosalvestisest kas see värav töötas enne kui sõiduk sinna sisse sõitis või pärast, salvestuse pikkus on ebamääraselt lühike - 16 sekundit, alates hetkest, mil sõiduk on juba väravate vahel, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata värava liikumist enne ja pärast kokkupõrget. Sellelt salvestiselt on näha, et värava üks tiib on avatud olekus ja teine liigub, kuid oleks vaja näha kogu värava liikumist. Kohus on seisukohal, et videosalvestis tõendab vaid üht asjaolu, seda, et sõiduk reg nr x riivab väravast sisse sõites väravat. Muid asjaolusid videosalvestiselt ei nähtu, mistõttu ei saa kohus olla veendunud selles, kas värav töötas nii enne kui ka peale kokkupõrget ning millisel viisil oli värav kahjustunud vahetult pärast kokkupõrget. Samuti nähtub videosalvestuselt, et sõiduk sõidab väravast sisse 03.04.2018 kell 15:56, mitte kell 17:04 nii nagu väärteoprotokollis ja otsuses. Arvestades videosalvestuse kui tõendi informatsiivsust, mis on kohtu hinnangul väga vähe tõendamiseseme asjaolusid tõendav, ei ole nimetatud tõend kindlasti piisavaks, et lugeda väärtegu tõendatuks. Probleem, et värav ei tööta avastati väärteoasjas kogutud materjalide kohaselt 04.04.
2. Kokkupõrge väravaga toimus väärteoprotokolli ning otsuse järgi 03.04.2018 kell 17:
3. Videosalvestiselt nähtub, et kokkupõrge toimus teisel kellaajal, kell 15:
4. Vaatamata ajaolule, et sündmuse kellaajad ei klapi, siis ajavahemik, mis jäi värava mittetöötamise ja kokkupõrke vahele, on küllalt suur ning kohus leiab, et põhjuslik seos sõiduki kokkupõrke ning värava kahjustamise vahel ei ole ilmne ning ühegi tõendiga ei leia kinnitust, et värav sai kahjustatud just selle sõiduki riivamisest vastu väravat, rõhutades nii sündmuse toimumise aega kui asjaolu, et ainsa tõsiseltvõetava tõendina saab arvestada menetlusaluse isiku ütlusi, mis kirjeldavad olukorda nii, et koosseisulist tegu ei ole. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et menetlusalune isik pidi aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning kaebaja jättis täitmata temale

§ 169

loetletud kohustused, millega rikkus sama paragrahvi lg 4 p 4, 5 ja lg 5 lisaks

§ 16lg 1 nõuete rikkumisele on põhjendamata.

Viited loetletud paragrahvidele on kohtu hinnangul ennatlikud ning pole leidnud piisavat kinnitust selleks, et koostada isikule otsuses määratud rahatrahv. Kohtule saadetud materjalidest nähtub veel, et on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis on koostatud 17.04.

1. Nimetatud protokolli ei ole lisatud tõendina väärteootsusesse, kuid kuna see on materjalide juures arvestab kohus sellega kui esitatud tõendina. Nimetatud protokoll on koostatud 14 päeva hiljem, 17.04.2018 ning see on liiklusõnnetuse akt, kus loetletakse liiklusõnnetuses osalenuteks juriidilised isikud OÜ X ja OÜ X kui värava omanikud esimese osalejana ja Vitali Solovjov oma sõiduki Citroen Jumper reg nr x teise osalejana ning taaskord on püütud kirjeldada olukorda hoopis teisel kellaajal, mis oli 03.04.18 kell 17:
2. Kui väidetav kokkupõrge toimus 03.04.2018 kell 17:04, tekib kohtul küsimus kuidas sündmuskoha vaatlusprotokoll koostatakse kaks nädalalt peale sündmust, kirjeldades olukorda mis oli enne sündmust. Värava kahjustusena on loetletud metallvärava automaatika, kinnitused ja magnetlukk. Sõiduki kahjustusena on loetletud parempoolne külg. Kohus on seisukohal, et sündmuskoha vaatlus on protokoll, mis koostatakse vahetult sündmuskoha tehiolusid kajastama. Kuna sündmuskoha vaatlus on tehtud 14 päeva hiljem, siis kohus mõistab seda kui tõendit selle kohta, kes on liiklusõnnetuse pooled. Muid tõendamiseseme asjaolusid see vaatlusprotokoll ei tõenda, samuti ei ole kirjas asjaolu, et sündmuskoha vaatlus on teostatud eelpool loetletud üsna puuduliku informatsiooniga videosalvestise põhjal. Tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kohtule esitatud materjalide juures on veel avaldused värava valdajate poolt, mida ei saa 4 arvestada tõendina, kuna neid ei ole protokollitud KrMS § 63 järgi. Samuti ei ole välja selgitatud varalise kahju suurust üheski tõendina võetavas dokumendis. Arvestades kõiki kohtule esitatud materjale ei ole kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendeid piisavalt, et veenduda, kas kaebaja on toime pannud talle inkrimineeritud väärteo, mistõttu on jäänud välja selgitamata väärteo faktilised asjaolud. Õigusriigi üheks peamiseks tunnuseks on isiku kaitse riigivõimu omavoli eest (Eesti Vabariigi põhiseaduses on vastav garantii ette nähtud § 13 teises lõigus). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et seda saab vältida, kui otsus mis tehakse on piisavalt põhistatud. Nimetatud kaebuse lahendamisel ei selgu väärteootsusest miks kohtuväline menetleja pidas konkreetse isiku puhul kohaseks just mõistetavat karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral rõhutanud, et karistust puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ning nende osalinegi puudumine kujutab endast menetlusõiguse olulist rikkumist. Kohus on seisukohal, et põhistamise kohustus laieneb ka kohtuvälisele menetlejale väärteomenetlusi läbi viies, mida antud hetkel tehtud ei ole. Arvestades kõiki kohtule esitatud materjale ei ole kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja põhjendused piisavad, et veenduda isiku süüs. Nii karistuse põhistamise kui selle põhistuse hindamise muudab keeruliseks see, et karistuse mõistmine sõltub alati suuremal või vähemal määral kohtuvälise menetleja äranägemisest, olles ses osas õiguslikult reguleerimata ja teaduslikult tuvastamatu suhteakt kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku vahel ning sõltudes mitte ainult menetlusalusest isikust, vaid ka kohtuvälise menetleja isikust. Teisisõnu, kuigi kohtuväline menetleja peab otsustama, kui suur rahatrahv karistusena mingile teole vastab, ei ole selle jaoks mingeid konkreetseid valemeid, vaid mõõdupuuks on suuresti kohtuvälise menetleja siseveendumus ning praktika. Kohus on seisukohal, et ka väärteootsusest peab olema siiski jälgitav see, et kohtuväline menetleja on pidanud kinni õiguslikest piiridest, mida sätestavad nii seadused kui ka kohtupraktika. Esiteks tuleb igasuguse süüteo puhul järgida karistuse mõistmise loogilist struktuuri, mille kohaselt tuleb esmalt tuvastada karistusraamid, seejärel määrata süüle tuginedes kindlaks karistuse umbkaudne suurus ning lõpuks panna preventiivsetele kaalutlustele tuginedes paika lõplik karistus. Lisaks koosseisu tuvastamisele, tuleb väärteootsuses näidata ära asjaolud, millele kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel tuginenud, ning see, millise tähenduse (kas konkreetne asjaolu räägib isiku kasuks või kahjuks) ja kaalu kohtuväline menetleja mingile asjaolule annab. Seetõttu ei saa kindlasti pidada nõuetekohaseks põhistuseks sisutühjade fraaside kasutamist nii, nagu seda on tehtud kaebajale koostatud väärteootsuses tsiteerides „Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud Liiklusseaduse nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega s.h videosalvestisega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude iseloomu, leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid menetlusalusele isikule Liiklusseaduse § 169 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eelpool loetletu ei anna tegelikult vastust küsimustele, kuidas on täidetud süüteokoosseis ning miks kohtuväline menetleja pidas vajalikuks just mõistetud karistust. Kui kohtuväline menetleja ei kajasta otsuses konkreetseid asjaolusid, mis täidavad süüteokoosseisu ja mis isiku süüd või tema isikut iseloomustavad, ega selgita, kas need asjaolud räägivad isiku kasuks või kahjuks, ei ole tegelikult võimalik kontrollida, kas üldse ja kui, siis milliseid asjaolusid kohtuväline 5 menetleja arvesse võttis. Kaebajale on ette heidetud

§ 16

lg 1 olevate nõuete rikkumist ning karistatud on teda

§ 223

lg 1 järgi.

§ 16

lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 223

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtule esitatud materjalidest ei selgu, et kaebaja oleks käitunud kuidagi ebaviisakalt või mittearvestavalt. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et kaebaja oma käitumisega ei teinud endast olenevalt kõike selleks, et hoiduda kõigest, mis võiks takistada liiklust või ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Ühestki tõendist ei nähtu, et just kaebaja oleks värava automaatika lõhkunud, mille tõttu värav järgmisel päeval lakkas töötamast. Kohus on seisukohal, et põhjuslikku seost väravaga kokkupõrke ning katki minemise vahel ei ole tuvastatud kogutud tõenditega, mistõttu ei saa väita, et kaebaja oleks talle etteheidetud rikkumise toime pannud. Seetõttu ei saa olla ka põhjendatud karistus rahatrahvi näol. Samuti on kaebajale ette heidetud, et ta rikkus

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ja lg 5, mille eest teda karistati

§ 236

lg 1 järgi.

§ 169sätestab juhi tegutsemise juhise liiklusõnnetuse korral.

Sama paragrahvi lg 4 p 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

§ 169

lg 5 sätestab, lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. Kohtuväline menetleja on põhjendanud, et sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude iseloomu, leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid menetlusalusele isikule Liiklusseaduse § 169 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et on täidetud

§ 2

p 32 mis sätestab liiklusõnnetuse mõiste - liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuna kaebaja sõiduk liikus teel ning tekkis varaline kahju on tegemist liiklusõnnetusega. Kohus ei saa aga nõustuda kohtuvälise menetleja põhjendusega, mis heidab ette kaebaja mittepiisavat tähelepanelikkust ja hoolsat suhtumist ja asjaolu, et kaebaja pidi aru saama, et toimus liiklusõnnetus, millega tekkisid talle

§ 169loetletud kohustused ning mille kaebaja jättis täitmata.

Kaebaja on oma ütlustest korduvalt välja toonud, et ta ei saanud aru, et oli kellegile varalise kahju põhjustanud, kuna värav töötas.

§ 169

lg 4 sätestab tingimused, millal ei pea politseile teatama liiklusõnnetusest ning sel hetkel kui õnnetus juhtus ja vahetult peale seda ei olnud kaebajal aimu, et ta tekitas kahju kellegile teisele peale iseenda sõiduki, mistõttu sel hetkel ei olnudki tal kohustust teavitada politseid – värav ju 6 töötas edasi ning väliseid kahjustusi ka väravale ei olnud. Kohus selgitab, et mõistliku inimese seisukohalt ei saa eeldada, et inimene teaks või eeldaks, et ta väravale otsa sõites lõhub ta värava automaatika, mida ei ole silmaga näha ja mille tagajärjel värav töötab võibolla veel ainult ühe ööpäeva. Selge on see, et nimetatu on ebaloogiline ning antud olukorras ei ole kohtul piisavalt alust arvata, et avastatud värava automaatika lõhkumine on põhjuslikult seotud just selle kaebaja sõiduki otsasõidu tagajärjel. Eelpooltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ei ole täidetud ka

§ 236

lg 1 sätestatud liiklusõnnetusest mitteteatamise koosseis, mistõttu on kaebajale selle rikkumise eest koostatud rahatrahv määratud põhjendamatult. Karistusraami siseselt konkreetsele teole vastava karistuse leidmisel annab juhiseid eeskätt KarS § 56 lõige 1. Selle järgi on karistuse mõistmisel esmaseks aluseks isiku süü ehk see, millisel määral on konkreetne tegu isikule etteheidetav. Kohus on seisukohal, et isiku süüd ei ole mõtet hakata analüüsima, sest esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud – puuduvad väärteo tunnused. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb rahuldada Vitali Solovjovi kaebus kohtuvälise menetleja 09.07.2018 otsuse peale ning tühistada väärteoasja nr 230218003829 otsus Vitali Solovjov karistamises

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 alusel Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 3; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7