KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2019, Tallinn Haldusasja number Menetlusosalised ja

) § 29 lg 4 kohaselt esitatakse kandidaadiks registreerimise dokumendid riigi valimisteenistusele. Sama seaduse § 30 lõike 1 alusel peab 3-19-876 riigi valimisteenistus kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust.

§ 17lg 1 kohaselt peetakse valijate arvestust rahvastikuregistris.

Rahvastikuregistri vastutav töötleja (Siseministeerium) korraldab rahvastikuregistri andmete alusel valijate nimekirja koostamise 30. päeval enne valimispäeva, s.o 26.04.2019 (

§ 20

lg 1).

§ 4

lg 3 p 2 kohaselt ei ole hääleõiguslik isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas ning

§ 20

lg 3 alusel ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva

1. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust.
2. XX esitas 08.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Märjamaa Vallavalitsuse 08.04.2019 vastuse nr 20-2.2/1347-2 tühistamist ning tuvastamist, et

§ 4

lg 3 p 2 ja § 4 lg 6 p 2 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 58, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) esimese protokolli artikliga 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 4 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga. Samuti taotles XX selles osas Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist. Siseriiklikust seadusest tulenev vangistusega karistatud isikute absoluutne valimis- ja kandideerimiskeeld on vastuolus Euroopa Liidu õigusega (vt ka EIK 31.05.2018 otsus Ramishvili vs Gruusia). Valimis- ja kandideerimisõigus on üks fundamentaalsemaid põhiõigusi. Seadusandjal on õigus seda põhiõigust piirata, kuid piirangud peavad olema seaduslikud ja proportsionaalsed. Vanglakaristust kandvate isikute hääletamis- ja kandideerimisõigus on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja ebaproportsionaalne. Hääletamisõiguse piirang ei ole enam ka põhjendatud tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu, sest vanglates saavad hääletusest osa võtta isikud, kes on vahistatud. Samuti on kandideerimis- ja hääletamiskeeld diskrimineeriv vanglakaristust kandvate isikute suhtes võrreldes näiteks tingimisi vanglakaristust kandvate isikutega. Riigikohtu üldkogu jättis 01.07.2015 otsuses asjas nr 3-4-1-2-15 tähelepanuta võimude lahususe põhimõtte, sest Justiitsministeerium ja Välisministeerium leidsid, et Riigikogu valimise seaduse (RKVS) sätted sellisel kujul, nagu nad täna kehtivad, lähevad vastuollu EIÕK-ga ja EIK praktikaga. Seadusandja tahte meelevaldne tõlgendamine moonutab rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Vanglakaristust kandvatele isikutele kandideerimisõiguse andmine ei ohustaks ühiskonda. Vangistuses olevatelt isikutelt hääletamis- ja kandideerimisõiguse ära võtmine näitab, et vanglatel on ainult karistuse funktsioon ning isikuid ei soovita ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks tagasi tuua. Kaebaja suhtes kohaldatud kandideerimis- ja valimiskeeld on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. XX-le ei ole määratud kandideerimis- ja valimiskeeldu kohtuotsuse alusel. Valimisja kandideerimisõigusest ilmajätmine on üks inimõigusi, mida ei saa pidada vanglakaristusega kaasnevaks piiranguks (vt täiendavalt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2015 otsus asjas nr 315-403; EIK lahend Hirst vs Ühendkuningriik). 4. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles XX taotles esialgse õiguskaitse korras kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni kandma XX Euroopa Parlamendi 2019. a valimistel kandidaatide nimekirja ning võimaldada tal hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. 5. Tallinna Halduskohtu 09.05.2019 määrusega tagastati kaebus (p 1) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (p 2). 2

§ 24

lg 5 näeb ette, et kui valla- või linnasekretär jätab avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. Seega näeb seadus vallasekretäri otsuse vaidlustamiseks ette erikorra, millest kaebaja ei ole kinni pidanud. XX nõue Euroopa Parlamendi valimistel kandidaatide nimekirja kandmiseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest sellise nõude rahuldamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX palub 29.05.2019 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2019 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Tegemist ei olnud eksimusega, mille proportsionaalne tagajärg oleks kaebuse tagastamine. HKMS võimaldab halduskohtul määrata kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sh isiku abistamiseks oma õiguste kaitsmisel (vt ka EIÕK art 13). Kaebuse tagastamisega rikkus halduskohus XX õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ilma, et oleks määranud kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või oleks suunanud isikut esitama kaebust halduskohtule Märjamaa Vallavalitsuse kaudu. Selline puudus oleks olnud kergesti kõrvaldatav, kui kohus oleks ise pöördunud vallavalitsuse poole ja kohustanud vastama kaebusele. Kaebaja õigusi rikub ka see, et halduskohus edastas määruse ainult kaebajale, mitte tema esindajale. Kaebaja kannab karistust Viru vanglas, mistõttu on tema võimalus kohtudokumentidega tutvumiseks piiratum kui kaebaja esindajal. Valimisõiguste rikkumisel on kaalul palju ja XX-l oli põhjendatud alus eeldada, et kohus suhtub tema õiguste kaitsmisesse kõrgendatud hoolsuse ja tähelepanuga ega tõlgenda seadust kisendavalt ning jäta seeläbi isikut ilma tema põhiõigustest. Märjamaa Vallavalitsuse 08.04.2019 otsuses nr 20-2.2/1347-2 puudub selgitus edasikaebamise korra osas. See annab aluse kahtluseks, et tegemist ei ole haldusaktiga. XX ei oma õigusalast haridust, mistõttu ei saa eeldada, et isik peab sellises olukorras teadma, kuidas haldusakti vaidlustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). 3

§ 4lg 3 p 2 ja § 20 lg 3).

Halduskohus tagastas kaebuse selles osas põhjusel, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 121 lg 1 p 4). Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. 9.

§ 24

lg 2 kohaselt esitab isik valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Sama sätte lõike 5 kohaselt, kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. 10. Märjamaa Vallavalitsuse 08.04.2019 otsusest nähtub, et XX valijate nimekirja registreerimise taotlus on edastatud lahendamiseks Siseministeeriumile. Samas on vallavalitsuse otsus tõlgendatav ka nii, et taotlus on lahendatud sisuliselt (viidetega

§ 4

lg 3 p-le 2 ja § 20 lg-le 3), kuid kokkuvõttes jäetud läbi vaatamata.

§ 24

lg-te 2 ja 5 kohaselt tuli vallavalitsusel valijate nimekirja kandmist puudutavas osas lahendada taotlus ise. Vaidlustatud otsusest ei ole võimalik järeldada, kas vallavalitsus on sedaviisi toimetanud, sest taotlust on selles osas küll hinnatud sisuliselt, kuid samas on taotlus jäetud kokkuvõtvalt läbi vaatamata ning edastatud lahendamiseks Siseministeeriumile. Õige on kaebaja märkus, et vaidlustatud otsuses puudub viide vaidlustamiskorrale (vt

§ 24

lg 5) ning otsuse vormistus ei viita sellele, et tegemist oleks haldusaktiga, millega XX taotlus lahendati. Vallavalitsuse otsus viitab pigem sellele, et tegemist on menetlustoiminguga, millega edastati XX taotlus lahendamiseks pädevale haldusorganile (haldusmenetluse seaduse § 15). Kaebuse esitamise kord võis kaebajale seetõttu jääda ebaselgeks. 11. Halduskohus eksis, kui leidis, et

§ 24lg 5 sätestab kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sätte esimesest lõikest nähtub selgelt, et valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks või selle aluseks olevate andmete muutmiseks rahvastikuregistris esitatud avalduse valla- või linnasekretäri poolt rahuldamata jätmise peale esitatakse kaebus halduskohtule. Sätte teine lause ei näe ette kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtueelse menetlusega on tegemist juhul, kui pädev haldusorgan saab vaidlustuse ise lahendada ja valijate nimekirjas muudatuse teha (vt haldusmenetluse seaduse § 2 lg 1).

§ 24

lg 5 ls 2 sellist võimalust ette ei näe, vaid sätestab üksnes halduskohtule kaebuse esitamise korra. Erikorra eesmärk ei ole mitte anda valla- või linnasekretärile täiendavat võimalust otsustada registriandmete või valijate nimekirja muutmise üle, vaid tagada kohtuasja võimalikult kiire läbivaatamine ilma vajaduseta halduskohtul teha täiendavaid menetlustoiminguid, et saada valla- või linnasekretäri seisukohta 4

§ 4

lg 3 p 2 kohaselt ei ole hääleõiguslik isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. XX viibib kinnipidamisasutuses ning kannab eluaegset vanglakaristust. Seega ei oleks ta saanud osaleda hääleõigusliku isikuna 2019. a Euroopa Parlamendi valimistel ning XX taotluse rahuldamine ei oleks võimalik. Riigikohus hindas nii RKVS § 4 lg 3 kui ka

§ 4

lg 3 p 2 (kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandva isiku hääletamisõiguse piiramine) põhiseaduspärasust ning normide vastavust rahvusvahelisele ja Euroopa Liidu õigusele ja leidis mõlemal juhul, et viidatud piirangud on eesmärgipärased ning proportsionaalsed (vastavalt Riigikohtu 01.07.2015 otsus asjas nr 3-4-1-2-15 ja 09.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-49-15). Riigikohus andis hinnangu hääleõiguse piirangu proportsionaalsusele, arvestades XX-le toime pandud kuritegu ja selle eest määratud karistust. Praeguses asjas ei ole alust asuda varasemast erinevale seisukohale. Riigikohtu 09.11.2015 otsus on tehtud pärast Euroopa Kohtu suurkoja 06.10.2015 otsust asjas nr C-650/13. Viimane ei anna alust kahelda selles, et kaebaja kui eluaegset vanglakaristust kandva isiku hääleõigusest ilmajätmine on EL õigusega kooskõlas. 15. Lisaks eelnevale taotles XX enda kandmist 2019. a Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatide nimekirja. Selles osas on halduskohtu selgitused õiged.

§ 29

lg 4 p-de 1–5 kohaselt esitab üksikkandidaat kandidaadi registreerimisavalduse, kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia ning kandideerimisavalduse riigi valimisteenistusele. Kandidaadid registreerib või jätab registreerimata Vabariigi Valimiskomisjon (

§ 31

). Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks tuli kaebajal esitada kaebus Riigikohtule (

§ 701lg 1 ja PSJKS § 37 lg 1).

Märjamaa Vallavalitsuse 08.04.2019 otsusest nähtub, et osas, mis puudutab XX taotlust kandidaatide nimekirja lisamiseks, on see 06.04.2019 edastatud riigi valimisteenistusele. Vabariigi Valimiskomisjoni 16.04.2019 otsusega nr 103 jäeti XX 26.05.2019 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadiks registreerimata. Kaebajal tuli viidatud otsus soovi korral vaidlustada Riigikohtus. Seega ei ole Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadi registreerimisega seonduvate otsuste vaidlustamine halduskohtu pädevuses ning kaebus on selles osas õigesti tagastatud.

1. Asjaolu, et vaidlustatud halduskohtu määrus toimetati kätte üksnes XX-le, mitte tema esindajale, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kohtumääruse kättetoimetamisel kuuluvad kohaldamisele HKMS
2. ptk sätted menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Sellest tulenevalt kohaldatakse kättetoimetamisele ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 306–315, 317 ja 319–327 (HKMS § 72 lg 4). TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. 5

regulatsioon on selles osas selge. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebaja kandidaadina registreerimata 16.04.20191 ning halduskohtule kaebuse esitamise ajaks oli kaebetähtaeg Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale juba möödunud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu on halduskohus õigesti jätnud esialgse õiguskaitse kohaldamata. Lisaks on praeguseks ära langenud esialgse õiguskaitse vajadus, sest Euroopa Parlamendi valimised toimusid 26.05.
3. XX määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.05.2019 määrus muutmata. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamist puudutavas osas tuleb halduskohtu määruse põhjendused asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-registreeris-euroopa-parlamendi-valimistekandidaadid. 6