KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-10987 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, An

§ 132

lg 1 ning hageja on selles osas õigustatud hüvitisele, mis vastab uute samaväärsete asjade soetamisest tehtavatele mõistlikele kulutustele.

1. Eeltoodu alusel taotleb hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis, mille täpne summa kujuneb kohtumenetluses kogutavate tõendite alusel. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu.
3. Kostja leiab, et hagejal puuduvad õiguslikud alused kostja vastu nõuete esitamiseks. Raasiku vald korteriomanikuna ei ole korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud. Hagis viidatud tulekahju uurimiseks alustati kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt kohtueelse menetluse käigus on üle kuulatud tunnistajad ja kannatanud, kes võiksid teada midagi tulekahju kohta. Asjatundjana on üle kuulatud Põhja Päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor, kes tulenevalt töökohustustest käis sündmuskohta kontrollimas, selgitamaks, kus paiknes tulekahju kolle ning milline oli tulekahju tekkimise tehniline põhjus. Tulenevalt tema poolt antud ütlustest ei ole võimalik hinnata tulekolde täpsemat asukohta ega tulekahju tehnilist tekkepõhjust, välistada ei saa riket elektripaigaldises, elektriseadmes ega hooletust lahtise tule allikaga, millega seoses ei ole võimalik teha järeldusi kellegi tahtlikust tegevusest ega hooletusest tulekahju põhjustamisel. Seega kui Päästeameti järelduste kohaselt ei olnud tulekahju tekkepõhjus kellegi tahtlik tegu või hooletus, jääb tulekahju tekkepõhjusena üle vaid tulekahju põhjustumine rikkest elektripaigaldises või elektriseadmes. Elektripaigaldised ja seadmed ei ole aga KOS § 2 lg 2 tähenduses korteriomandi reaalosaks, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandi osa nagu on kõigi korteriomanike kaasomandi osaks ehitise katus, vee- ja kanalisatsioonitorustik, korstnad jne. Kuivõrd elamu elektrisüsteem väljub ka korteriomandi eseme korrashoiust, siis vastutavad kõik korteriomandite omanikud ka elektripaigaldisest tulenevatest riketest ja nendest riketest põhjustunud kahjude eest. Seega puudub hagejal nõue kostja vastu.
4. Kostja leiab ka, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole sisuliselt tõendanud mitte midagi peale selle, et hageja on omandanud YY-lt, LL-lt ja SS-lt mingid nõuded. Maakohtu otsus 2

§ 127

lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4), s.o kui kostja ei oleks korrashoiukohustust rikkunud, ei oleks kahju tekitanud sündmust, s.o tulekahju toimunud ning teiste korteriomanike vara kahjustunud ja/või hävinenud. 12. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et korteriomanike vara hävis. Sama nähtub ka eksperthinnangust korterite 1, 4 ja 7 osas, kus ekspert kinnitab oma hindamisaruande koondandmetes, et korterid on tulekahjus sisuliselt hävinenud. Eksperthinnangust nähtub, et korteri nr 1 turuväärtus enne kahju põhjustanud tulekahju oli 5400 eurot, korteri nr 4 turuväärtus 10 500 eurot ning korteri 3 turuväärtus 7100 eurot. Korterid olid enne hävimist rahuldavas või heas/väga heas seisukorras. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et ekspertiisiakt ei ole kõlbulik tõend, samuti selles, et kuna nõue on mõista välja kahjuhüvitis, mille täpne suurus kujuneb kohtumenetluses kogutavate tõendite alusel, siis kuna vastavaid tõendeid asjas olemas ei ole, puuduvad kohtul lähteandmed kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohtu hinnangul on ekspertiisiakt asjakohane tõend

§ 132kontekstis.

Kostja avaldatud seisukoht ei lükka ümber ekspertiisiga kindlaks tehtud väärtusi. Asjaolud, millest tulenesid hageja ja kahjustatud korterite omanike nõude loovutuse lepingu tingimused, ei muuda samuti 3

§ 127

lg-t 6 kohaldada ei saa, kuna tekkinud kahju koosseis ja ulatus ei ole tõendatud. Seetõttu jättis kohus hageja nõude korteri nr 3 osas kahju hüvitamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise nõudeid. Maakohus ignoreeris kostja väljatoodud fakti, et tellitud eksperthinnangus püstitati ebaõige lähteülesanne ning valminud kujul eksperthinnanguga ei saa tuvastada tulekahju tõttu tekkinud kahju rahalist suurust. Maakohus rahuldas hagi, mille nõude suurus on tõendamata.
3. Hageja ei ole tõendanud muud kui seda, et ta on nõude omandanud, tulekahju toimus ning see sai alguse kostja korterist. Hageja tellitud ekspertiisiga saaks tõendada kahju suurust, kui nõude loovutajad oleksid
4. a kaotanud kinnisasja omandi. Nõude loovutajad on aga jätkuvalt kinnisasja omanikud ja neil on võimalik need korteriomandid võõrandada. Ekspertiisiaktis välja toodud rahalised tulemused on korteriomandite turuhinna kohta.
5. Oluline on asja lahendamisel asjaolu, et hageja ise ei ole kahju saaja. Korteriomandite omanikest kahjusaajad on oma kahjunõuetest loobunud hageja kasuks ilma võimaliku kahju suurust tuvastamata. Hageja kahju ei saa olla sama või suurem, mis tulekahjust kannatanud korteriomanike oma. Hagile lisatud nõuete loovutamise lepingust nähtuvalt loovutasid korteriomanikud hagejale oma nõude tasuta. Nimetatud asjaolu tõendab seda, millist väärtust korteriomanikud tulekahjus kannatada saanud varale ise omistasid.
6. Oluline on märkida, et maja oli ehitatud ca 1950, mis tähendab, et oma ekspluatatsiooni võimekusest oli säilinud ca 10 %. Eeltoodu tähendab seda, et hinnatava kinnisvara väärtuse moodustas selle asukoht ning see on kinnisomandina säilinud.
7. Hagi taotlus oli mõista välja kahjuhüvitis, mille täpne suurus kujuneb kohtumenetluses kogutavate tõendite alusel. Selliseid tõendeid ei ole tsiviilasjas esitatud. Enamus eksperte kelle poole kohus pöördus, keeldusid ekspertiisi tegemisest, kuna selleks ei ole võimalik tuvastada piisavalt andmeid. Samal põhjusel ei olnud kostjal võimalik koguda tõendeid selle kohta, et tulekahju tekkimise eest vastutasid kõik korteriomanikud solidaarselt. 4

§ 127lg 4).

Kui kahju tekkis elektrijuhtmestikust, siis see on kaasomandiosa ja kostja ei vastuta üksi. Kui kahju põhjustas üürnik, siis peaks olema kostjaks tema kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.

1. Tulekahjuga tekkinud kahju suurus ei saa olla sama suur või suurem kui korteriomandite, mille reaalosaks on eluruumid nr 1, 4 ja 7, turuväärtus seisuga augusti algus 2013 ehk vahetult enne
2. augustil 2013 toimunud tulekahjus hävimist.
3. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Maakohus tugines eksperdi kinnitusele, et korterid olid enne hävimist rahuldavas või heas/väga heas seisukorras. Tegelikkuses ei saanud ekspert midagi sellist kinnitada, kuna esiteks oli ehitis niivõrd hävinud, et selle vaatlemine oli varisemisohtlikkuse tõttu välistatud ja teiseks, ekspert seda ka ei kinnitanud. Ekspertiisiakti p-st 1.1 tuleneb, et ekspertiisiakt ise rajaneb asja hageja kasuks lahendamisest huvitatud isikute paljasõnalistel ütlustel. Kostja tehtud viited ehitise vanusele on täiesti objektiivsed.
4. Ebaõige tähenduse on maakohus andnud ka tunnistajana ülekuulatud asjatundja IT ütlustele, kes selgitas, et tulekahju tekkepõhjust välja selgitada ei õnnestunud. Sellest tõendist tegi maakohus järelduse, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada tulekahju tekkepõhjust. Vaatamata sellele otsustas kohus, et hageja on oma tõendamiskoormuse täitnud isikulise tõendi kaudu. Kostja leiab, et tulekahju tekkepõhjus on jätkuvalt tõendamata.
5. Maakohus kohaldas ebaõigesti KOS § 11 lg 1 p
6. Päästeameti järelduste kohaselt ei olnud tulekahju tekkepõhjus kellegi tahtlik tegu või hooletus. Seega jääb tulekahju tekkepõhjusena üle vaid tulekahju põhjustumine rikkest elektripaigaldises või elektriseadmes. Elektripaigaldised ja seadmed ei ole aga KOS § 2 lg 2 tähenduses korteriomandi reaalosaks, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandi osa. Kahju tekkimise põhjus ei ole vaidlusaluses asjas tuvastatud ega omistatav kostjale.
7. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 127

. Maakohus oleks pidanud leidma, et kahju hüvitise määramisel ei saa kahju suuruse hulka arvata kinnisasjal oleva ehitise alust maad ja korteriomandeid. Seda põhjusel, et kahjustatud isikutel on korteriomandite juurde kuuluva kinnistu omandiõigus säilinud ning see on vabalt võõrandatav vara, millel on rahaline väärtus. Omandikaotust ei ole toimunud. Kostja on nimetatud asjaolule maakohtu menetluse vältel korduvalt kohtu tähelepanu pööranud, kuid maakohus ei ole otsuses põhistanud, miks hageja rikastub alusetult ehitise aluse maa väärtuse ulatuses. Vastustaja seisukoht

1. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. I
3. Hageja on esitanud kostja vastu korteriomanikelt omandatud kahjuhüvitamise nõude, mis tuleneb kahju juhtumist, mille tulemusel hävis tulekahjus kolm korteriomandit. Hageja on esitanud nõude kostja vastu tulenevalt sellest, et tulekahju sai alguse kostjale kuulunud korteriomandist, mille kostja oli välja üürinud. Maakohus on õigesti lähtunud 5

§ 127

lg-s 1 sätestatud kogu kahju hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt tingib hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti on maakohus õigesti viidanud

§ 132

lg-le 1, mille järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte teise lõike kohaselt kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis lõike 3 kohaselt eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt lõikele

2. Maakohus on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 6-7) põhjal tuvastanud, et korteriomanike vara hävis. Sama nähtub ka eksperthinnangust korterite 1, 4 ja 7 osas (tl 136-153), mis tähendab, et korteriomanike vara on eluruumidena sihtotstarbeliselt kasutamise funktsiooni täielikult kaotanud.
3. Eksperthinnangust nähtub, et korteri nr 1 turuväärtus enne kahju põhjustanud tulekahju oli 5400 eurot, korteri nr 4 turuväärtus 10 500 eurot ning korteri 3 turuväärtus 7100 eurot (tl 136-153). Omapoolseid tõendeid korteriomandite teistsuguse väärtuse kohta ei ole kostja esitanud. Ekspert on kinnitanud, et korterid olid enne hävimist rahuldavas või heas/väga heas seisukorras, mis tähendab, et kostja paljasõnalised viited maja ekspluatatsioonivõimekuse madalale määrale on ümber lükatud. Kostja viide sellele, et korteriomandid on registriandmete näol säilinud, ei ole kahju hüvitise kindlaksmääramise seisukohalt samuti põhjendatud, kuna registrikanne üksi ei anna korteriomanikele mingit hüve, mis võiks vähendada korterite taastamise hinda või uute samaväärsete korterite soetamise maksumust. Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti hagi kokku 23 000 euro ulatuses rahuldanud. IV
4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
5. Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
6. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 7