← Eesti

2-17-15583/35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15583 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.04.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2205 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
  2. Jätta Harju Maakohtu 16.04.2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
  3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  4. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, välja arvatud tasu ja kulud XX-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
  5. Võtta poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  6. XX esitas 18.10.2017 Harju Maakohtule hagi YY vastu. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise, mis vastab poolele Eesti Vabariigi miinimumpalga määrale, alates hagi esitamisest kuni lapse CC 3-aastaseks saamiseni, s.o 27.01.
  7. Samuti palus hageja välja mõista elatise 2772 eurot tagasiulatuvalt perioodi eest 27.09.2016 – 17.10.
  9. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ülalpidamist seoses poolte ühise lapse C sünniga XX.XX.XXXX. Pooled ei ela koos alates 2016.a oktoobrist. Hageja on kolme lapse ema ja kõik kolm last on poolte ühised lapsed. Hageja ei tööta alates 01.01.2017 ning tal ei ole võimalik töötada kuni 27.01.2020 lapse CC eest hoolitsemise tõttu. Kostja hagejat ei toeta. Hageja sissetulek koosneb vanemahüvitisest 475,64 eurot (alates 01.01.2018 539,63 eurot, vanemahüvitis lõpeb 31.08.2018) ja peretoetusest 500 eurot (alates 01.01.2018 510 eurot). Kostja vastuväited
  10. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  11. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on abivajav isik, kes ei ole suuteline end ise ülal pidama. Lisaks kahjustaks nõude rahuldamine oluliselt kostja enese tavalist ülalpidamist. Hageja väide, et ta ei saa lapse tõttu tööle asuda, on ebaõige. Laps saab 1,5-aastaseks 31.08.2018, mille järgselt saab ema tööle asuda. See, et hageja valib kodus olemise, ei anna alust elatise nõudmiseks. Hageja ei tõendanud ülalpidamiseks vajalike kulutusi. Hageja põhjendatud ülalpidamiskulu on kuus 270 eurot ja hageja keskmiseks sissetulekuks on 968,78 eurot, mistõttu ei ole hageja abivajav isik. Hagejale kuulub eramu Saaremaal, samuti S OÜ osa, millele kuulub kaks kinnistut. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
  12. 16.04.2018 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  13. Vaidlustama asjaolude kohaselt olid hageja ja kostja abielus. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja abielust on sündinud kolm last, sh CC (sündinud XX.XX.XXXX). Poolte abielu on lõppenud ja kostja elab alates oktoobrist 2016 perest lahus. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et lapsed elavad hagejaga. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval hetkel kannab kostja kõik hageja eluasemega seotud kulud. Tuvastatud on, et eraldiseisvalt käesolevast tsiviilasjast menetletakse tsiviilasjas nr 2-17-15582 MM, EE ja CC hagi YY vastu elatise nõudes. Menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15582 on pooleli.
  14. Tuvastatud on, et poolte ühine laps CC sündis XX.XX.XXXX, seega on perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg 1 kohaselt hageja nõude esitamiseks õigustatud isik ja vaidlusaluseks perioodiks 02.12.2016 kuni 21.04.
  15. Hageja poolt avaldatu, et kostja ei ole lastele 2 regulaarselt elatist andnud, ei puutu käesolevasse vaidlusesse, mistõttu kohus poolte seisukohti ja tõendeid seonduvalt nimetatuga ei analüüsi. Käesoleva vaidluse lahendamisel arvestab kohus PKS § 111 lg 1 kohaselt üksnes perioodi 02.12.2016 kuni 21.04.
  17. Hageja ei tõendanud enda tavapäraseid vajadusi ja vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutusi. Hageja ei eristanud vajadusi ja kulutusi ega nõude perioodi vajadusi ja kulutusi. Hageja konto väljavõtteid ja maksekorraldusi kohus ei arvesta, kuna nimetatud tõendid ei näita hageja vajadusi ja kulutusi 02.12.2016 kuni 21.04.
  18. Kohus ei arvesta ka hageja poolt esitatud Luminor Liising AS liisingulepingut, kuna nimetatud tõendit ei ole võimalik seostada hageja vajaduste ja kulutustega perioodil 02.12.2016 kuni 21.04.
  19. Kohus ei arvesta ka kostja poolt esitatud tõenditega, mis ei hõlma perioodi 02.12.2016 kuni 21.04.
  21. Hageja ei esitanud konkreetseid tõendeid kulu/vajaduse osas, mis hagejal on toidule, telefonile, riietele ja jalanõudele, hügieenile, tervisele, meelelahutusele, kodukeemiale, mööblile ja kodutehnikale. Arusaadav on, et vajadused nimetatud osas hagejal eksisteerivad ning kaudselt on võimalik nimetatud vajadustele minevat kulu tuletada hageja pangakonto väljavõttest perioodil 02.12.2016 kuni 21.04.2017, kuid kuna hageja muid tõendeid ei esitanud, siis asub kohus seisukohale, et hageja ei ole eelpool nimetatud vajadusi ja kulutusi tõendanud.
  22. Kodulaenu kuluks on hageja märkinud ühes kuus 92 eurot. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et hageja tasub igakuiselt laenulepingust EEL-240507EK tulenevat laenumakset ja laenuintressi. Hageja on avaldanud, et kannab oma osa laenukohustusest, mis on seotud poolte ühisomandis oleva korteriomandiga KKK, Tallinn/endine aadress KKK. Tuvastatud on, et tegelikkuses on laenumaksed seotud hagejale kuuluva elamu, asukohaga MMM, renoveerimisega ning korteriomand asukohaga KKK on laenu tagatiseks. Kostja on avaldanud, et laen laenulepingu nr EEL-240507EK alusel on saadud hageja lahusvaraks oleva elamu renoveerimiseks, mida hageja vaidlustanud ei ole. Seega on tuvastatav, et hageja on tasunud laenu EEL-240507EK tagasimakseid, mitte kandnud oma osa laenukohustusest, mis on seotud poolte ühisomandis oleva korteriomandiga. Poolte ühisomandis oleva korteriomandiga seonduvaid laenumakseid on tasunud kostja, mis nähtub kostja pangakonto väljavõttelt.
  23. Eluasemekuludena on hageja märkinud 114,46 eurot (sh korteriarve, elekter, internet, televiisor). Vaidlust ei ole selles, et kohtuistungi toimumise aja hetke seisuga kandis kostja kõik hageja eluasemega seotud kulud. Lisaks nähtub kostja poolt hageja eluasemega seotud kulude tasumine kostja poolt 20.11.2017 esitatud arvetest ja kostja pangakonto väljavõtetest. Hageja kostja tõenditele ja tasumistele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja ei ole oma väidet, et kulud tasutakse pooleks, tõendanud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema vajaduseks ja kuluks on kommunaalmaksed eluasemele summas 114, 46 eurot.
  24. Hageja on avaldanud enda kuluks ka auto rendikulu koos kasko ja liikluskindlustusega 244 eurot, kesklinna elaniku parkimiskulud 12 eurot ja bensiini kulu 100 eurot. Tuvastatud on, et hageja on S OÜ juhatuse liige. Kostja on avaldanud, et sõiduauto HONDA CR-V liisinguvõtjaks on S OÜ, mis nähtub ka kostja poolt esitatud tõendist. Seega, kuigi hageja kasutab sõiduautot, millega seonduvalt tekivad eelduslikult ka hageja poolt avaldatud kulud, ei saa sõidukiga seotud kulusid pidada hageja enda kuludeks, kuna sõidukiga seotud kulud kannab eelduslikult S OÜ. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. 3
  25. Kuna hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud enda tavapäraseid vajadusi ja vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutusi, ei ole kohtul võimalik analüüsida seda, kas hageja sissetulekutest piisab hageja vajaduste rahuldamiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  26. 03.05.2018 esitas hageja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud kostjalt välja mõista.
  27. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus kohaldas üksnes PKS § 111 lg-t
  28. Hageja tugines asjaolule, et temal ei ole laste eest hoolitsemise tõttu võimalik piisavat sissetulekut saada. Seega esines ka PKS § 111 lg 2 kohaldamise alus. Kohus jättis sellele asjaolule hinnangu andmata ja PKS § 111 lg 2 kohaldamata, kuigi oleks pidanud seda tegema. Hageja ei tööta alates 01.01.2017 ja tal ei ole võimalik töötada kuni 27.01.2020 lapse eest hoolitsemise tõttu. Kohus seda asjaolu ei arvestanud, vaid luges meelevaldselt vaidlusaluseks perioodiks 2.12.2016 kuni 21.04.
  29. Maakohus ei arvestanud PKS § 111 lg 2 kohast ajavahemikku ülalpidamise kohustusega seonduvalt, sealhulgas seadusest tingitud asjaolu, et hagejale makstav vanemahüvitis lõppeb 31.08.
  30. Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja sissetulekuid ei oma ja kaotab peatselt ka vanemahüvitise, on temal võimalik siiski oma vajadusi rahuldada. Kohus ei arvestanud hageja esitatud tõendeid, millest on näha hageja tehtud kulutused kogu nõudega hõlmatud ajavahemikul. Kohus oleks pidanud arvestama pangakonto väljavõtetega.
  31. Hageja peab oma sissetulekut kasutama võrdselt oma kolme lapsega, kusjuures igale lapsele peab ta andma ülalpidamist vähemalt minimaalmääras. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub samuti eelduslikult vähemalt kahekordne miinimumelatis ning kuna hageja esitas nõude miinimumelatise suuruses, siis selles ulatuses ei ole ka hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi vaja kohtumenetluses tõendada. Hageja vajadused on 500 eurot kuus, millest hageja nõuab kostjalt 250 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
  32. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  34. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et elatise nõudmise vaidlusaluseks perioodiks on 02.12.2016-21.04.
  35. Hageja on nõudnud kostjalt elatist alates 18.10.2017 kuni lapse CC kolme-aastaseks saamiseni (s.o kuni 27.01.2020). Lisaks on hageja nõudnud kostjalt elatist 2772 eurot tagasiulatuvalt perioodi eest 27.09.2016 – 17.10.
  37. PKS § 111 lg 1 sätestab, et lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. PKS § 111 lg 2 sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik 4 sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Poolte tütar CC sündis XX.XX.XXXX. Seega saab hageja PKS § 111 lg 1 alusel nõuda elatist perioodi eest 02.12.2016 kuni 21.04.2017 ja PKS § 111 lg 2 alusel perioodi eest 27.09.2016 kuni 27.01.
  39. Riigikohus on 05.03.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13 (p 11) selgitanud, et arvestades ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet, tuleb PKS § 111 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et lapse emal on viidatud sätte alusel õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamiseks elatist üksnes siis, kui ta ei suuda end sel ajal ise ülal pidada. Ringkonnakohus leiab, et ka PKS § 111 lg 2 järgi on lapse emal õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamiseks elatist üksnes siis, kui ta ei suuda end sel ajal ise ülal pidada.
  40. Riigikohus on 05.03.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13 (p 18) märkinud, et kuigi PKS § 111 lg-s 1 on sätestatud vanema õigus saada lapse sünni puhul ülalpidamist, ei hõlma nimetatud ülalpidamine sündinud lapse vajadusi. Eeltoodust järelduvalt saab ringkonnakohtu hinnangul nii PKS § 111 lg 1 kui ka lg 2 alusel esitatava nõude puhul arvesse võtta üksnes lapse ema tavapäraseid vajadusi ning nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.
  41. Ringkonnakohus palus hagejal esile tuua, millised on hageja tavapärased vajadused ja nende katmiseks tehtavate kulutuste suurus. Hageja esitas 13.02.2019 täiendava seisukoha, milles tõi välja oma vajadused, kuid ei toonud välja kõikide kulutuste suurust. Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud asjaolule, et tema vajaduste katmiseks tehtavate kulude suurus on 500 eurot kuus, millest pool tuleb hüvitada kostjal.
  42. Hageja on selgitanud, et tema sissetulekuks on peretoetus (sõltuvalt kuust 500 – 558 eurot) ning kuni 2018 augustini vanemahüvitis (sõltuvalt kuust 475 - 539 eurot). Samuti on hageja selgitanud, et temale kuulub kinnistu aadressil MMM. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga, hüpoteegipidaja on surnud 2002, kuid pärimistunnistus on siiani väljastamata. Kinnistu müük ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta ei ole võimalik. Lisaks on hageja märkinud, et ta on S OÜ osanik, kellele kuulub kaks garaaži. Osaühingu osa ei ole võimalik müüa, kuna ta kavatseb kasutada osaühingut tulevikus oma majandustegevuses.
  43. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui ka lähtuda apellatsioonkaebuses hageja esiletoodust, et tema vajaduste katmiseks tehtavate kulude suurus on 500 eurot kuus, ei ole hageja tõendanud, et ta on abivajav isik. Kolleegiumi hinnangul ei saa abivajaduse hindamisel lähtuda üksnes sissetulekutest, vaid ka hageja varast.
  44. Hageja abivajaduse hindamisel ei saa arvesse võtta poolte ühisomandisse kuuluvat korteriomandit Tallinnas aadressil KKK, mida hageja kasutab elukohana. Samuti ei ole põhjendatud arvesse võtta hagejale kuuluvat S OÜ osa, millise äriühingu kaudu kavatseb hageja osaleda majandustegevuses.
  45. Hageja abivajaduse hindamisel tuleb aga arvesse võtta temale kuuluvat kinnistut Saaremaal, kuna hageja ei kasuta seda enda püsiva elukohana. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt asetseb hagejale kuuluv MMM kinnistu Kuressaare linna piiril, millel on 236 m2 suurune elamu (I kd tl 128-129). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 877 950 krooni (s.o 56 111,23 eurot) (II kd tl 65). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tal ei ole võimalik kinnistut müüa ja müügist saadud raha arvelt ennast ülal pidada. Hüpoteegi olemasolu ei takista kinnistu võõrandamist ning võõrandamine ei vaja hüpoteegipidaja 5 nõusolekut (AÕS § 337 lg 1). Ringkonnakohus on selgitanud hagejale, et tal tuleb esile tuua, mis on kinnistu väärtus (II kd tl 53). Hageja ei ole seda teinud. Samuti ei ole hageja väitnud ega ka esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistu väärtus ei ületa hüpoteegi summat, või et kinnistu väärtuse ja hüpoteegi summa vahe on nii väike, et kinnistu võõrandamisel, hüpoteegi suurust arvesse võttes, ei oleks hagejal võimalik saadavast rahast ennast üleval pidada. Arvestades, et hagejal on vara, mida tal on võimalik võõrandada oma kulutuste katmiseks, siis ei saa hagejat pidada abivajavaks isikuks.
  46. Lisaks nähtub kostja esitatud tõendist, et CC läks alates
  47. jaanuarist 2019 lasteaeda (II kd tl 49-52), mistõttu on vähemalt sellest ajast alates hagejal võimalik endale ülalpidamist teenida.
  48. Ülaltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  49. Pooled on apellatsioonimenetluses esitanud täiendavaid tõendeid poolte poolt tehtavate kulutuste kohta. Lisaks on hageja esitanud tõendid temale makstavate toetuste kohta ja kinnistusraamatu väljavõtte Saaremaal asuva kinnistu kohta, ning kostja on esitanud tõendid lapse lasteaeda mineku kohta. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid on asjakohased ning need tuleb võtta asja materjalide juurde (TsMS § 652 lg 3 p 2). Menetluskulude jaotus
  50. Kuigi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna kostja taotles menetluskulude poolte kanda jätmist. Maakohus andis 02.01.2018 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega tuleb hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.