1-17-9493/14

1-17-9493 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-9493 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kaitsja Kadi Sitska (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Martin Rego tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Martin Rego (ik: 38710020287; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 18.03.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Martin Rego karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.07.
4. a, millest esimeseks 5 (viieks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Martin Rego katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Martin Rego suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 3) mitte tarvitada alkoholi; 4) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Martin Regole määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Martin Rego vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista Martin Regolt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Martin Regole eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Martin Regole ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 28.02.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Rego tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 18.10.
11. a kohtuotsusega tunnistati Martin Rego süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.10.
12. a ja lõpp on 10.07.
13. a. Martin Rego kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on neli kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Käesolevalt süüdi mõistetud varguse eest. Kuritegusid sooritanud nii impulsiivselt kui ettekavatsetult. Mitmed süüteod on suunatud majandusliku kasu saamisele, varasemalt on olnud soodusteguriks ka alkoholi kuritarvitamine, kriminogeensed tuttavad. Vangistuses on isikule määratud üks distsiplinaarkaristus. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, töötanud abitöölisena ning temaga on inspektor-kontaktisiku poolt läbi viidud struktureeritud vestlused erinevatel teemadel. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile x. Tegemist on heas korras kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava tuttavale. Tuttav on nõus elektroonilise järelevalve aparaadi paigaldamisega korterisse ning elukoht on selleks sobilik. Rohkem isikuid seal hetkel ei ela. Iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu sõnul on tal vabanemisjärgselt võimalik asuda tööle ettevõttes x UÜ, kuid iseloomustuse kinnitamise ajaks garantiikirja esitatud ei ole. Süüdimõistetu sõnul on pereliikmed valmis vajadusel mõningal määral toetama. Martin Rego taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Martin Rego vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja ei nõustu vangla ega prokuröri arvamusega. Vangla poolt esitatud iseloomusest nähtub, et läbitud sotsiaalprogramm on motiveerinud Martin Regot väga suuresti oma eluviisi muutma. Ta on muutnud oma mõtteviisi, ellusuhtumist ja ka seda, et kuritegude toimepanemine ei saa olla tema tuleviku plaanides. Ta on leidnud endale elukoha ja võimaliku töökoha ja tal on selge pilt sellest, kuidas vabaneda oma narkosõltuvusest. Arvestades iseloomustuse positiivsust jääb arusaamatuks, et mis põhjusel vangla ei toeta vabastamist, kuid kaitsja leiab, et kinnipeetav võib vabaneda elektroonilise valvega ja ta suudab tõestada kõikidele, et ta on muutunud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Martin Rego võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Martin Rego isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isikul probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal on diagnoositud sõltuvus. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Martin Rego tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Martin Regole võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et käesolevalt suudab isik paremini oma tegevust analüüsida, teadvustab enesekontrolli ja muutuste vajalikkust. Samuti oskab ta teadvustada kuritegeliku käitumise ajendeid. Iseloomustuses on veelgi märgitud, et kinnipeetava tulevikuks seatud eesmärgid on elulised ja mõistetavad ning kuna isik on aktiivselt töötanud kaasa ning läbinud talle määratud sotsiaalprogrammi, siis seega on täheldatav motivatsiooni olemasolu muutumiseks. Eelnimetatud asjaolude tõttu ei nõustu kohus vangla ja prokuröri seisukohaga ning leiab, et 1,5 aasta pikkune vanglakaristus on täitnud enda eesmärgid ja isiku vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Martin Regol olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Martin Rego, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/