3-19-797/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-19-797 Haldusasi XX riigi õigusabi saamise taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi saamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldmata;
3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. XX esitas 29.04.2019 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille märgib, et vajab õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning esindamiseks halduskohumenetuses. Probleemi kirjelduses on XX selgitanud, et soovib esitada halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 25.03.2019 otsuse tühistamiseks ja taotleja avalduse uuesti lahendamise kohustamiseks ning soovib esitada ka hagi meediku vastu tervishoiuteenuse lepingu rikkumise tuvastamiseks. Taotluse kohaselt soovib isik riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuna puuduvad vajalikud teadmised oma õiguste kaitseks. KOHTU SEISUKOHT
5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, kui tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb või kui asjaoludest tulenevalt on ta võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
6. Antud juhul jääb riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata, sest ühes osas oleks vaidlus perspektiivitu ning teises osas ei oleks see halduskohtu pädevuses.
7. Menetlusabi andmise eesmärk on tagada, et isiku õigused ei jääks tema majandusliku seisundi tõttu kaitseta ning seda menetluses, milles osalemine on isiku jaoks eelduslikult edukas. Taotleja on soovinud vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu 25.03.2019 otsust seoses vandeadvokaadi abi YY tegevusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Advokaatide suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine advokatuuriseaduse § 16 lõikes 1 ja § 18 lõikes 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa ning selles tähenduses oleks huvitatud isiku puhul tegemist kaebeõiguse ilmselge puudumisega vastavalt HKMS § 121 lg 2 p
8. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene huvitatud isiku jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Olukorras, kus isik leiab, et tema õigusi on siiski kuidagi eiratud ning kahjustatud, ei ole tema õiguste edaspidise kaitsmise eelduseks see, millise konkreetse otsuse tegi aukohus seonduvalt kutse-eetika nõuete järgimisega või väidetava mittejärgimisega. Olenemata sellest, kas aukohus tuvastaks advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste olemasolu või mitte, ei saaks kaebaja kohtumenetlustes oma (võimalikku) eesmärki realiseerida vastava aukohtu otsustuse kaudu. Seonduvalt eelnimetatuga tuleks vastav kaebus tagastada viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktile
9. Seadus annab küll kaebajale kui puudutatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja vastuse saamiseks, kuid subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist kaebajal ei ole. Antud juhul on aukohus küsimuse lahendanud, leides, et aukohtumenetluse algatamiseks ei olnud põhjust. Seega oleks aukohtu 25.03.2019 otsuse vaidlustamine perspektiivitu ja see tuleks kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktide 1 või 2 alusel tagastada, mistõttu ei ole ka riigi kulul õigusabiteenuste osutamine põhjendatud.
10. Taotleja on soovinud riigi õigusabi ka esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, kuid see ei ole halduskohtu pädevusse kuuluv küsimus. Riigi õigusabi seaduse § 10 lõikes 2 on sätestatud, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse (hilisem) läbivaatamine. Tulenevalt RÕS § 10 lõikest 3 esitatakse riigi õigusabi taotlus esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Arvestades asjaolu, et tervishoiuteenusega osutamisega seotud küsimuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb vastav taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada taotleja elu- või asukohajärgsele maakohtule, antud juhul siis eeldatavalt Viru Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2