← Eesti

1-17-9179/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-17-9179 Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2019, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Kriminaalasi Jaan Nurk süüdistuses KarS § 345 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi üldmenetluses/Jaan Nurga taotlus lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks/loobumiseks Süüdimõistetu (taotluse esitaja) JAAN NURK, isikukood 34811135219, elukoht: xxxx; email: xxxx RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Jaan Nurga taotlus talle Viru Maakohtu 15.01.2019 otsusega lisakaristusena kohaldatud tegutsemiskeelu täitmisele pööramise edasilükkamiseks või tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 15.01.2019 otsusega tunnistati Jaan Nurk süüdi KarS § 345 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus Jaan Nurgale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mille jättis KarS § 73 lg 1 ning 3 alusel tingimisi kohaldamata kaheaastase katseajaga. Katseaja alguseks luges kohus 15.01.

  1. KarS § 49 alusel kohaldas kohus Jaan Nurga suhtes lisakaristusena juristina töötamise keeldu üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus märkis, et lisakaristuse täitmata jätmine on karistatava kuriteona KarS § 329 järgi. Kohtuotsus jõustus 26.02.
  2. 26.04.2019 saabus Viru Maakohtusse Jaan Nurga taotlus võimaldada tal erandina lepingulise esindajana kolmes kohtuasjas (2-11-8129; 2-18-129485 ja 2-18-17513 ning lisaks Õigusbüroo Tõde Jaan Nurk menetluses olev tsiviilhagi kriminaalasja 18259000493 raames) osaleda. Jaan Nurk märgib oma taotluses, et eelnimetatud tsiviilasjad on pooleli ning vajavad menetluse lõpetamist. Ka lisab Jaan Nurk, et lisaks eelmärgitule on Õigusbürool Tõde Jaan Nurk sõlmitud kliendilepingud (volikirjad) ning lepingute lõpetamine pooleli olevates tsiviilasjades ei ole heade klientide suhtes aus ja eetiline. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 420 lg 2 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Osundatud säte seab lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise ja täitmisele pööramisest loobumise eeldusteks raskete tagajärgede kaasnemise süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Ka leiab kohus, et KrMS § 420 lg 2 kohaldamine eeldab selliste uute asjaolude ilmnemist, mis ei olnud kohtule lisakaristust mõistes teada ja millega kohus ei saanud kohtuotsuse tegemisel arvestada Jaan Nurk ei ole oma taotluses tuginenud raskete tagajärgede saabumisele seoses lisakaristuse kohaldamisega ega toonud välja selliseid uusi asjaolusid, mis võiksid anda aluse osundatud sätte kohaldamiseks. Kohus möönab, et juristina tegutsemise keeld võib olla ebamugav süüdimõistetule endale, kuna ta on kohustatud üles ütlema sõlmitud kliendilepingud ning katkestama kliendi esindamise pooleliolevates kohtuasjades, kuid süüdimõistmisega kaasnevatele võimalikele ebasoodsatele tagajärgedele oleks Jaan Nurk pidanud mõtlema enne kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et süüdimõistetu ise enda kriminaalse käitumisega on tekitanud sellise olukorra ja seetõttu ei saa Jaan Nurk toetuda lisakaristuse kohaldamise ebaaususele ning ebaeetilisusele tema klientide suhtes. Kohus märgib täiendavalt, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. KarS § 49 esmane eesmärk on tagada, et isik, kes on süüdi mõistetud kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest, ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jaan Nurga taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
  3. mai 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 02.05.2019 kohtumäärus 1-17-9179 jõustus
  4. juunil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.