← Eesti

2-19-3875/4

Obsah (7)§ 317§ 367§ 405§ 173§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-3875 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Estonia pst 6

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 18.04.

  1. a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus rahuldab hagi.
  3. Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. V. R. on xxx xx-xx korteri omanik.
  4. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
  5. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
  6. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
  7. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
  8. Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põhjendatud ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg
  9. Kostja kohtule omapoolseid seisukohti ega vastust ei esitanud siis leiab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ühistu ees.
  10. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.

  1. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi V. R. võla kohta ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid.
  2. Väljavõtte kohaselt on juuni
  3. a – veebruar
  4. a ajavahemiku eest võlg 524,13 eurot ja viivis 9,13 eurot. 3
  5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
  6. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 28.02.
  7. a sissenõutavaks muutunud viivis 9,13 eurot. 18.

§ 367

tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni.

  1. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist.
  2. Kohus loeb põhjendatud ja hageja poolt tõendatud viivise summaks 9,13 eurot.
  3. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 9,13 eurot ning alates 01.03.2019 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
  4. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 24.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 24. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. 25. Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 240 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Tulenevalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi koostamise eest 2 tunni eest tasu nõue 240 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 368 eurot (sellest 240 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest ja 125 hagi esitamisel tasutud riigilõiv). 4

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.