Obsah (6)

§ 76§ 120§ 121§ 64§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 31. mai 2019.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-3581 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolek

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432 , 383, 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aivar Mikvere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivar Mikvere tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 12.09.2017 otsusega on Aivar Mikvere süüdi tunnistatud

§ 120lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 9 kuud.

Aivar Mikvere on süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti Aivar Mikverele liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 69

lg-te 1-3 alusel asendati Aivar Mikverele mõistetav karistus üldkasuliku tööga 540 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Aivar Mikveret üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis.

69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses lugeda kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Kohtuotsus jõustus 28.09.

1. Tartu Maakohtu 15.06.2018 määrusega pöörati mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud ja 10 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 25.10.2018 ja lõpp 04.08.
2. 1 Kinnipidamisasutuses Aivar Mikvere kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde aadressile Põlvamaa, xxx vald, xxx küla, xxxxx talu. Isikul on kesk-eriharidus ja lukksepa, santehniku, gaasikeevitaja eriala. On olnud pikalt töötu. Isikul pole välja kujunenud tööharjumusi ning ta pole motiveeritud ametlikku töökohta leidma. Tööoskused on omandanud koolis ning töö käigus. Suuresti takistab töökoha leidmist alkoholi kuritarvitamine. Aegajalt tegeles juhutöödega kohalike talunike juures. Juhutöödest saadava tasu kulutab peamiselt alkoholile. Kinnipeetavale on varasemalt määratud töövõimetus. Elukaaslane saab samuti töövõimetuspensionit. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Elukaaslane on nõus toetama A. Mikveret igakülgselt, mida näitab kas see, et naine tasub igakuiselt A. Mikvere kohtukulusid. Kooselu elukaaslasega on viimastel aastatel olnud probleemne, kõik vägivallakuriteod on toime pandud elukaaslase suhtes. Sõpruskonda kuuluvad peamiselt alkoholi kuritarvitavad isikud. Aivar Mikverel on vend ja täiselaine poeg, kelle suhtes olid vanemlikud õigused ära võetud. Alkoholi kuritarvitamist on esinenud alates 1993.aastast, mil isik hakkas asotsiaaliks. Ka praegusel hetkel on alkoholi kuritarvitamine suureks probleemiks. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik tunnistab, et alkoholi tarvitanuna muutub tema käitumine, ei suuda niivõrd oma käitumist kontrollida, kuid samas õigustab enda käitumist erinevate asjaoludega. Lisaks on isikut karistatud 19-l korral alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude eest. Katseajal oli A. Mikvere kohustatud pöörduma alkoholismivastasele ravile. Isikule määrati tabletiravi, kuid A. Mikvere kohaldatud raviskeemi ei järginud ning jätkas alkoholi tarvitamist. Eelnevast nähtub, et Aivar Mikvere ei olnud suuteline alluma kehtestatud reeglitele ja ühiskonnanormidele, mis omakorda muudab kaheldavaks isiku edasise võimekuse loobuda alkoholi kuritarvitamisest, käituda kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt ning järgida seadusekuulekat eluviisi. Isikul esineb psühhoaktiivsetest ainetest ja pikaajalisest alkoholi kuritarvitamisest isiksus- ja käitumishäire. Antud psüühikahäire on kroonilise kuluga ning pidevalt süvenev. Isiksus- ja käitumishäire ning alkoholisõltuvuse tõttu on sügavalt häirunud tema emotsionaalne käitumine ning ta ei suuda kontrollida oma viha- ja agressioonipuhanguid. Eeltoodust tulenevalt leiti, et psüühikahäire tõttu vajab isik psühhiaatrilist sundravi kinnise režiimiga psühhiaatriahaiglas kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni (kohtumäärus tehti 30.08.2012). 07.12.2012 tehtud kohtumäärusega otsustati sundravi lõpetamine, kuna isik oli tervenenud sellisel määral, mis võimaldas ravi lõpetamist. Samas on praegused teod näidanud, et isik on endiselt ohtlik, käitub impulsiivselt ja ettearvamatult elukaaslase suhtes. Isikut varasemalt väärteokorras karistatud 32-l korral, mis näitab, et isikul esineb probleeme ühiskonnas kehtivate normide järgimisel. Isik pani ühel korral kriminaalhooldusperioodi alguses toime uue kuriteo, teisel korral ei jälginud kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on puudulik, kuna käitumine on sarnane varasemaga. Vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20%, vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus on 40%. Viru Vangla ei toeta Aivar Mikvere tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aivar Mikvere taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et Aivar Mikvere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Aivar Mikvere kannab vanglakaristust vägivallakuritegude eest. Ka eelmised kaks karistust olid tal analoogsete kuritegude eest. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda elama elukaaslase juurde, garanteeritud töökoht puudub. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus näeb antud juhul probleemi selles, et isik on alkoholisõltlane. Isikule oli mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, mille ajal ta kohustus mitte tarvitama alkoholi, kuid mille täitmisega isik hakkama ei saanud ning karistus pöörati täitmisele. Kuriteo soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samuti on suureks riskiks see, et Aivar Mikvere vabaneb taas samasse elukohta oma elukaaslase juure, kelle suhtes ta pani korduvalt toime vägivallakuritegusid. On väga suur tõenäosus, et isik hakkab alkoholi tarvitades taas elukaalase suhtes vägivalda kasutama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Aivar Mikvere kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.08.2019, ärakandmiseks on veel 2 kuud vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda ning korrektselt täita käitumiskontrolli nõudeid ja täiendavaid kohustusi, kuna isikule oli antud juba võimalus kanda karistus ära vabaduses, kuid mis kahetsusväärselt ei õnnestunud ning karistus pöörati täitmisele. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on 3 täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning alkoholiprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti puudub kohtul veendumus, et isik hakkab korrektselt järgima kohtrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aivar Mikvere temale Tartu Maakohtu 15.06.2018 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4