1-08-11341/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-11341 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Juri Jaskelaineni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JURI JASKELAINEN, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 35906070325, Karistuse kandmise algus 09.04.2008 ja lõpp 27.12.2027 Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.03.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta JURI JASKELAINEN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Juri Jaskelainenile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Jaskelaineni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega tunnistati Juri Jaskelainen süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja karistuseks mõisteti talle 18 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 16.04.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuud 18 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 19 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 09.04.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Juri Jaskelaineni vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et on Eesti Vabariigi kodanik. Tal on olnud piisavalt aega, et jõuda järeldusele selles, et ta liikus vales suunas ja käitus valesti. Ta tahab ennast parandada, ühiskonnale kasulik olla ning koos oma laste ja lastelastega olla, keda ta ei ole näinud. Ta väga kahetseb, et sooritas sellise raske kuriteo. Vanglas on ta läbinud kõik kursused ja käinud psühholoogi juures ning ta lubab, et selliseid kuritegusid ta enam toime ei pane. Ta ei ole kunagi narkootikume tarvitanud ja võib-olla vaid paar korda õlut joonud. Vangistuses töötab ta alates kohtuotsuse jõustumisest, Tallinna vanglas töötas sööklas ning Viru vanglas töötab ehitusel ja aitab kaasvangi, kes on invaliid. Kõik programmid, mis kontaktisik on talle määranud, on ta kõik läbinud. Hagid tema suhtes tekkisid siis, kui asi läks kohtusse. Selgitab, et tal ei olnud plaanis tappa, ta tahtis vaid hirmutada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses viibib ta samuti neljandat korda, millest järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Varasemalt on teda karistatud kelmuse, varguste ja röövimise eest, käesolev kuritegu on mõrv. Kuritegude toimepanemist on soodustanud isiku majanduslikud raskused. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja vestles majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguristest ning ta töötab vangla majandustöödel, varem koristajana, käesoleval ajal ehitusabitöölise ja kaaskinnipeetava abistajana. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel võimalik elama asuda xxxx asuvas ühiselamus, mille juhataja sõnul võimaldatakse kinnipeetavale vabanemisel eluase, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteerinud töökoha OÜ Xxxx, mis kuulub kinnipeetava tütrele. Kindel töökoht tagab isikule ka igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks, kuid enne vangistust on isik samuti töötanud erinevates ettevõtetes nii 2 ametlikult kui ka mitteametlikult, kuid kindla töökoha omamine ei ole olnud piisav motivatsioon elada seaduskuulekalt oma majanduslike võimete piires. Seega, kuna iseloomustusest nähtuvalt olid kindel elu- ja töökoht kinnipeetaval olemas ka enne kuriteo toimepanemist, ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist ega ole ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 8000 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Isik on varem kuritegusid toime pannud grupis ning olnud kohati mõjutatav teiste poolt, kuid enda sõnul endiste tuttavatega enam ei suhtle, vaid suhtleb vangistuses vaid oma lastega nii kirjavahetuse kui telefoni teel. Kinnipeetava puhul on ebapiisav majanduslik toimetulek uue kuriteo toimepanemise riskiks. Samuti näitab viimane kuritegu, et kinnipeetav võib eesmärkide või tahtmiste saavutamiseks kasutada vägivalda. Kuigi kinnipeetav on seadnud endale pikaajalised eesmärgid, ei ole ta läbi mõelnud, kuidas neid saavutada. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem korduvalt pannud katseajal olles toime uusi kuritegusid. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei see nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis, samuti ei saa nende pinnalt hinnata karistuse eesmärkide täidetust. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Juri Jaskelaineni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
5. Jätta Juri Jaskelaineni määruskaebus rahuldamata. 05.04.2019 kohtumäärus 1-08-11341 jõustus
6. juunil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 3