← Eesti

1-19-2882/11

Obsah (7)§ 2561§ 238§ 275§ 175§ 159§ 180§§ 313

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprillil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number Tallinna kohtumaja 1-19-2882 (19231500718) Kohtukoosseis kohtunik Kar

§ 2561

, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 315 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Dmitri Passitšnik KarS § 424 lg 1 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 3 kuud.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Dmitri Passitšnik mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust eelmise - 19.12.2006 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat 7 kuud 4 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks Dmitri Passitšnikule vangistus 3 aastat 9 kuud 4 päeva.

§ 275

lg 1 alusel valida Dmitri Passitšniku suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta Dmitri Passitšnik vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks on 09.04.2019, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka eelvangistuses alates 09.04.2019 kuni kohtulahendini viibitud aeg.

§ 175

lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Passitšnikult riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 405 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank.

§ 159

lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 10.04.2019. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 10.05.2019.a. Asjaolud: Dmitri Passitšnik 09.04.2019.a kella 00.00 paiku Harjumaal, Maardu linnas Keemikute 37 juures, juhtis mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis 0.87mg/l, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani Dmitri Passitšnik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Dmitri Passitšnik ennast süüdi, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtuistungil uuris kohus kriminaaltoimikus olevaid tõendeid, leides, et kõik tõendid on asjakohased ja lubatavad. Kohtu põhjendused 2 Hinnates kõiki tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et Dmitri Passitšniku süü talle KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. KarS § 424 lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kirjalike tõenditega on ümberlükkamatult kinnitatud, et 09.04.2019.a kella 00.00 paiku Harjumaal, Maardu linnas Keemikute 37 juures, juhtis Dmitri Passitšnik mootorsõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana ülekuulamisel 09.04.2019 tunnistas Dmitri Passitšnik oma süüd ja kahetses puhtsüdamlikult. Selgitas, et 08.04.2019 kella 21.30 paiku tarvitas koos Igoriga tema elukohas alkoholi, jõid viina, 0,7 l pudelist jõid ära umbes ¾. Kella 00.00 paiku 09.04.2019 istus auto rooli ja sõitis umbes 50 meetrit Keemikute 37 asuva kaupluse Maxima juurde ning kohe tema järel sõitis politseipatrull, mis auto kinni pidas. Puhus politseiauto juures indikaatorvahendisse, seejärel ka tõenduslikku alkomeetrisse ning tal tuvastati alkoholijoove, mistõttu ta peeti kinni (tl 1-3). Seega võttis Dmitri Passitšnik omaks sõiduki juhtimise joobeseisundis ning see on kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja L P (politseiametnik) ütluste kohaselt olles patrullis 09.04.2019 koos patrullpolitseinikuga teostas liiklusjärelevalvet ning kell 00:00 peatas sõiduauto Ford Galaxy r/n x Keemikute 37 juures. Juhi kontrollimisel indikaatorvahendiga AlcoQuan oli näiduks 1,03 mg/l. Sõidukit juhtis Dmitri Passitšnik, kellel puudus ka vastava kategooria juhtimisõigus. Tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel oli näiduks 0,96 +-0,09 mg/l, lõplik 0,87 mg/l. Juht oli kella 00:00-st kinni peetud (tl 6-7). Seda, et 09.04.2019 kell 00:00 Maardus, Keemikute 37 maja juures peeti kahtlustatavana kinni Dmitri Passitšnik, tõendab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 4-5). Samuti on mootorsõidukit 09.04.2019 joobeseisundis juhtinud isik kindlaks tehtud isikusamasuse tuvastamise protokollis (tl 19), mille kohaselt on 09.04.2019 kell 00:30 Tallinnas, P. Pinna 4, Ida-Harju politseijaoskonnas, meetmele allutatud isikuks D. Passitšnik, kelle isikusamasus tuvastati KorS § 32 lg 1 alusel ohu väljaselgitamiseks, ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks. 09.04.2019 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 8) kinnitab, et 09.04.2019 kell 00:00.20 aadressil Keemikute 37, Maardu allutas patrullpolitseinik D. Passitšniku indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 1,03 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud: häiritud reaktsioonikiirus, aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioonis on kerged häired ning käitumises esineb rahutus. Pärast seda tuvastati D. Passitšnikul alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga, mida kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 10). Nimetatud protokoll tõendab, et 09.04.2019 allutati D. Passitšnik alkoholjoobe tuvastamisele, tõenduslikku alkomeetrit kasutati 3 09.04.2019 kell 00:13-00:17, kasutades alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM0068 ning lõplikuks alkomeetri mõõtetulemuseks on saadud 0.87 mg/l (tl 9). Taatlustunnisuse nr TTRC-18/00208 (tl 13) kohaselt on mõõtevahend tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0068 taadeldud 20.12.2018 ning see vastab esitatud nõuetele. Vastavalt mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusele (tl 12) tunnistas Tehnilise Järelevalve Amet Alcotest 7110 Typ MKIII EST vastavaks nõuetele. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 15) ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 16). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 09.04.2019 juhtis D. Passitšnik sõidukit Ford Galaxy reg.märgiga x ning juht kõrvaldati 09.04.2019 kell 00:00 sõiduki juhtimiselt. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et Ford Galaxy reg.märgiga x, mille juht oli Dmitri Passitšnik, teisaldati 09.04.2019 hoiukohta Rahumäe tee 6, Tallinn, kuna sõiduki juht oli alkoholijoobes ning puudus juhiluba. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Dmitri Passitšnikule inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on Dmitri Passitšniku käitumises tuvastatud otsene tahtlus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas. Alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes teadis Dmitri Passitšnik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja ta tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatava D. Passitšniku andmetest tuleneb, et ta ei tööta, seega puudub tal kindel sissetulek. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 23) nähtub, et D. Passitšniku keskmise päevasissetuleku suuruseks (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist saadud summa) 2018.a oli 2 eurot. Järelikult puuduvad D. Passitšnikul piisavad rahalised vahendid ning teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Samuti lasub süüdistataval rahaline kohustus temalt väljamõistetava kriminaalmenetluskulu näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Samuti leiab kohus, et isikule, kes paneb uue kuriteo toime katseajal, ei ole võimalik kergemaliigilist karistust kohaldada ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Rahaline karistus ei täidaks eripreventiivset eesmärki, oleks selgelt ebapiisav ning ei hoiaks ära uusi süütegusid. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on oluline, et ühiskonnale antav signaal 4 ei oleks õigusvastast käitumist soosiv, vaid oleks üheselt mõistetav, et järjekordne õigusrikkumine toob kaasa rangema karistuse. Kuna süüdistatava käitumine viitab tema õiguskuulekuse puudumisele, on põhjendatud mõista D. Passitšnikule karistuseks vangistus. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse nii joobe määra kui ka teo toimepanemist tahtlusega, samuti seda, et juhtimisõigust Passitšnik ei oma üldse. Kuigi süüdistatav oma tegevusega reaalset kahju, s.o ei moraalset ega varalist, kellelegi ei tekitanud, arvestab kohus, et mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis püsib alati oht ühiskonnaliikmete heaolu kahjustamiseks ning võimalikud kahjulikud tagajärjed võis ära hoida õiguskaitseorganite aktiivne sekkumine. Arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Dmitri Passitšniku võib karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedas suuruses, s.o vangistusega 3 kuud. Mõistetud karistust tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. Kuivõrd Viru Maakohtu 15.11.2016.a kohtumäärusega vabastati Dmitri Passitšnik Viru Maakohtu 19.12.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 05.07.2020 ning mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis pani D. Passitšnik toime 09.04.2019, pani ta järelikult KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime katseajal ning mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Kuna Viru Maakohtu 15.11.2016.a määrus jõustus 01.12.2016, on 19.12.2006 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 4 päeva. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada praeguses asjas mõistetud karistust eelmise, s.o 19.12.2006 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat 7 kuud 4 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks Dmitri Passitšnikule vangistuse 3 aastat 9 kuud 4 päeva.

§ 275

lg 1 alusel valib kohus Dmitri Passitšniku suhtes tõkendiks vahistamise kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võttes Dmitri Passitšniku vahi alla kohtusaalis. Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti D. Passitšnik kinni 09.04.2019 kell 00:00, on karistuse kandmise alguseks 09.04.2019. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Vastavalt

§-le 2565 lg 2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

§§ 313

lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.