) § 486 lg 1 p-le 2 ning selgitas, et nõue antakse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Mh viitas Pärnu Maakohus
lg-le 2 ning selgitas, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
§-s 363 sätestatud hagiavalduse nõuetele, kohustas Harju Maakohus mh hagejat esitama maakohtule
Harju Maakohus viitas
lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 ning selgitas, et Pärnu Maakohtul ei õnnestunud võlgnikule materjale kätte toimetada avalduses märgitud aadressil. Seega tuleb esitada Harju Maakohtule mh kostja kehtiva aadressi ja sidevahendite andmed või mida on hageja kostja andmete teadasaamiseks teinud. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja ei ela ega viibi Eesti Vabariigis ning varjab end Tai Kuningriigis Rootsi Kuningriigis olevate endiste äripartnerite eest. Hagejal tuleb selgitada, miks hageja arvab, et kostja Eestis viibib. 2 Harju Maakohus selgitas, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu riigilõivu õigel ajal, keeldub kohus
lg-le 1, § 338 lg 1 p-le 1 ning selgitas, et hagejale ei ole kostja andmed teada. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja viibib suure tõenäosusega Tai Kuningriigis. Eestis ei ole kostjale õnnestunud materjale kätte toimetada. PPA-le ei ole teada kostja elu- või viibimiskoht ega kontaktandmed. Harju Maakohus tegi päringud registritesse, kuid ei leidnud kostja uusi andmeid. Harju Maakohus viitas ringkonnakohtu varasemale praktikale (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-35994), mille kohaselt ei saa avalikku kättetoimetamist pidada lubatavaks juhul, kui kostja ei ela suure tõenäosusega Eesti Vabariigis ega saa seetõttu Eesti Vabariigis toimuva avaliku kättetoimetamisega menetlusdokumente suure tõenäosusega kätte. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuna kohtu jaoks on usutav, et kostja suure tõenäosusega Eesti Vabariigis ei ela, ei võimalda menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine suure tõenäosusega põhiseaduses sätestatud põhiõigust tagada. Eelnevast tulenevalt keeldus Harju Maakohus
lg 1, § 338 lg 1 p 1 ja § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hageja ei esitanud kohtule kostja andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Lisaks ei ole praegu lubatav menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine, kuna suure tõenäosusega ei võimalda see tagada kostjale põhiseaduses sätestatud põhiõigust, olla oma kohtuasja arutamise juures. Harju Maakohus viitas, et praeguses asjas tehtud määrus ei takista hagejal hagiavalduse esitamist kohtule, kui ta kõrvaldab avalduse puudused (
3 Hageja määruskaebus 6. Hageja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt allub asja menetlemine
lg 1 ja § 104 lg 3 p 2 kohaselt Eesti Vabariigi kohtule ning tuleks lahendada Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Kostja kinnitas viimati 13.03.2018 hagejale oma elukohana TTT Harjumaa. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 17.12.2018 Haljala vald, Lääne-Viru maakond, Eesti Vabariik. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 1 p 1 kohaselt isiku elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja aadressi on rahvastikuregistris alates 17.12.2018 muudetud, saab järeldada tema tahet tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 3 alusel viia oma elukoht sinna (Lääne-Viru maakonna aadress). Hageja nõude aluseks on tarbijaleping.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohtus.
Pooled sõlmisid laenulepingu p-s 21.2 kohtualluvuskokkuleppe (
Kohtualluvuskokkuleppe kohaselt lahendatakse lepinguga seotud vaidlused, mida ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, kohtus, lähtudes Eesti õigusest. Kui laenusaaja on pärast lepingu jõustumist asunud elama välisriiki või on viinud sinna üle oma tegevus- või asukoha või kui tegevus-, asu- või elukoht pole hagi esitamise ajal pangale teada, siis lahendab vaidluse Harju Maakohus. Kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud 10.01.2015 või pärast seda, kohaldatakse Brüssel I määruse asemel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I uuesti sõnastatud art 17 p 1, art 18 p 2, art 19 p-d 1-3). Pooled sõlmisid kohtualluvuskokkuleppe juhuks, kui kostja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või tema elukoht pole hagi esitamise ajal teada. Sellest tulenevalt kuulub asja lahendamine Eesti Vabariigi kohtu pädevusse. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 8.
lg 1 sätestab, et kohus jätkab maksekäsu kiirmenetluse asja menetlemist hagimenetluses ning
lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
lg 1 esimese lause järgi kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.
lg 2 esimese lause kohaselt jätkatakse pärast nõude põhjendamist menetlust nagu pärast hagi esitamist.
lg 3 sätestab, et kohus keeldub määrusega hagi menetlusse võtmast, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal. Eelnevast järeldub, et maksekäsu kiirmenetluses olnud asja menetlemine jätkub kohtus (hagimenetluses) ning nende asjade hagimenetlusse üleminekul ei tule maakohtul iga kord tingimata eraldi lahendada hagiavalduse menetlusse võtmise küsimust. Seda tuleb teha üksnes olukorras, kus maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. 9. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas
Puudus, mille 4 kõrvaldamiseks
lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks
lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11).
¹ lg 2 kohaselt, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb
§-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu otsusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21.12.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). 10. Praeguses asjas keeldus Harju Maakohus
lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hageja ei esitanud kohtule kostja andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ning menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine ei ole lubatav, kuna suure tõenäosusega ei võimalda see tagada kostjale põhiseaduses sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Eelnevalt kohustas Harju Maakohus 04.01.2019. a määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma lisaks riigilõivu. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb esitada Harju Maakohtule mh kostja kehtiva aadressi ja sidevahendite andmed või mida on hageja kostja andmete teadasaamiseks teinud ning selgitada, miks hageja arvab, et kostja viibib Eestis. Lisaks rõhutas Harju Maakohus, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu riigilõivu õigel ajal, keeldub kohus
10.1.
lg 1 ja
lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagis märkida kostja täpsed andmed.
lg 3 järgi, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja kontaktandmete esitamata jätmine oluline hagiavalduse vorminõuete rikkumine, mis võimaldaks hagi menetlusse võtmisest keelduda
See järeldub ringkonnakohtu hinnangul mh
lg 1 p-st 8, mis sätestab hagi läbi vaatamata jätmise eeldusena lisaks asjaolule, et hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, selle, et kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Seega peab kohus ka ise tegema mõistlikke pingutusi, et selgitada välja kostja kontaktandmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Eelnevast tulenevalt keeldus Harju Maakohus vääralt
10.2. Lisaks ei ole praeguses olukorras tegemist ka
Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse mh, kui hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Praegu on kostja isik tuvastatud. Kuigi mitmete
§-s 371 sätestatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste sisu on sama
§-s 423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluste sisuga, ei võimalda ükski
§-s 371 sätestatud alustest ringkonnakohtu hinnangul keelduda hagiavalduse 5 menetlusse võtmisest põhjusel, et kohtul ei ole kostja kontaktandmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 11. Ringkonnakohus leiab aga, et praegu tuleb menetlusökonoomilistel kaalutlustel jätta hagi
11.1.
lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Sätte eesmärk on, et kohus ei keelduks ennatlikult hagi menetlemisest üksnes põhjusel, et hageja ei tea andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Nagu eelnevalt märgitud, peab kohus ka ise tegema mõistlikke pingutusi, et selgitada välja kostja kontaktandmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Asjades, kus hagimenetlusele ei eelne muud menetlust, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud, et kohus teeb seda asja menetledes ehk pärast hagi menetlusse võtmist. 11.2. Maksekäsu kiirmenetlusele järgnev hagimenetlus on eripärane, kuna sellele on eelnenud menetlus ja Pärnu Maakohus on teinud toiminguid (mh tegelenud kostja kontaktandmete väljaselgitamisega).
lg 5 esimesest lausest tuleneb, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja menetlemist jätkavale kohtunikule üle ka teabe selle kohta, mis aadressi või sidevahendi andmete kaudu toimetati võlgnikule makseettepanek kätte, või
lg 1 ps 2 nimetatud juhul (asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada), mida on kohus või kohtutäitur teinud maksettepaneku kättetoimetamiseks. Viidatud sätte eesmärk on võimaldada asja hagimenetluses lahendaval maakohtul käituda menetlusdokumentide kättetoimetamisel optimaalselt (st vältida samadele aadressidele tulemusteta kättetoimetamist). 11.
Kuigi maakohus ei ole asja menetlusse võtmise kohta eraldiseisvat kirjalikku määrust formaalselt vormistanud, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks asja maakohtule tagasi saata, et maakohus vormistaks formaalse hagi menetlusse võtmise määruse ja kordaks hagimenetluses juba maksekäsu kiirmenetluses tehtud toiminguid, mis tulemust ei toonud, ning jätaks seejärel hagi läbi vaatamata. Pärnu Maakohus on asja maksekäsu kiirmenetluses menetlenud ning seetõttu on võimalik jätta hagi
lg 2 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 14.
Seetõttu tuleb menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Rahaliselt kindlaks määratavad kulud puuduvad. 15.
esimese lause kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Seega saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.