1-17-8269 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-8269 (17233000600) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Sergei Tširkov tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Määrata Sergei Tširkovile katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 25.06.2021. Määrata Sergei Tširkov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Sergei Tširkovi järgima

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-17-8269 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 10) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 11) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Sergei Tširkovi elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Sergei Tširkovi vangistusest vabanemisest. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Sergei Tširkovilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 210 (kakssada kümme) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 29.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Tširkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8269 tunnistati Sergei Tširkov süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

Sergei Tširkov tunnistati süüdi

§ 4231järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistati Sergei Tširkov süüdi

§ 424järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Sergei Tširkovile liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud 2 1-17-8269 vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 14.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega (7 kuud vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Sergei Tširkovile liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.05.

1. Viru Maakohtu 25.09.2017 kohtuotsus jõustus 13.12.
3. Kinnipidamisasutuses Sergei Tširkovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates kinnipeetava puhul seisneb oht narkootiliste ainete leviku soodustamises. Lisaks oht seisneb kaaskodanike ohtu seadmises, kui isik juhib mootorsõidukit selleks vastavat luba omamata ning olles samal ajal narkojoobes. Oht seisneb ka varavastaste kuritegude toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul puudub legaalne sissetulek ning isikul on majanduslikud raskused. Lisaks kui isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning tarvitab narkootilisi aineid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku juhul kui kohus leiab, et Sergei Tširkov tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohustada teda täitma lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 7 – mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele 4 kuud.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Sergei Tširkovi katseaaja pikkus kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 25.06.2021 ja käitumiskontrolli pikkus 24 kuud tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma 06.06.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Sergei Tširkovi ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Sergei Tširkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
2. Kohtuistungil avaldas Sergei Tširkov, et ta on nõus endiselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega nõustudes alluma elektroonilisele valvele. Ta tõi välja, et vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Kui kohus peab võimalikuks tema ennetähtaegset vabastamist, siis ta asub tööle, peab vanemaid aitama remondiga ja samuti perele ja lastele mõtleb. Ta plaanib tööle asuda S OÜ-sse ehitajana ning ta on ka varasemalt selles vallas töötanud. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest on talle olnud see kasu, et ta teab, kuidas elada ilma narkotsita ja ilma jamata. Tal on riskipõhised vestlused kõik läbitud. Ta plaanib elama asuda koos enda vanematega, kes saavad teda majanduslikult vajadusel ka abistada. Ka saab teda majanduslikult abistada õde, kes ametlikult töötab. Seda, et ta käitumiskontrolli ajal ei pane uut kuritegu toime peaks tagama see, et ta ei taha uuesti vangi sattuda. Ta ei suhtle enda endise elukaaslasega ja praktiliselt ei suhtle varem kriminaalkorras karistatud isikutega. Tugi vanemate näol aitab tal õigele teele asuda. Ta õpib enda vigadest – sattus siia, on süüdi ja enam seda ei toimu. Samuti tõi ta välja, et on nõus alluma käitumiskontrollile ja täitma neid kohustusi, mida kriminaalhooldusametnik on vajalikuks pidanud. Need ei ole talle liialt koormavad. Ka oli ta nõus pöörduma arsti poole selleks, et saada alkoholi ja narkootikumide vastast ravi. Tal ei ole tuvastatud ega diagnoositud sõltuvust narkootilisest ainest ega alkoholist. Ta vabaduses olles raudselt ei kavatse tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid. 3 1-17-8269
3. Kaitsja toetas Sergei Tširkovi ennetähtaegset vabastamist, kuna eeldused selleks on olemas. Kaitsja lähtub sellest, et karistuse eesmärk ei ole lihtsalt karistada, karistuse eesmärk muuhulgas on see, et käitumine muutuks nii, et rohkem ei paneks kuritegusid toime. Kaitsja esmalt pöörab tähelepanu sellele, et iseloomustuses isik hindab negatiivselt oma tegu. Kinnipeetava sõnul saab ta vabaduses alustada uut elu. Isikul on kõik läbi mõeldud, kuidas vabaduses elama hakkab. Tal on elukoht ja töökoht. Isiku käitumine vanglas oli ja on korrapärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kriminaalhooldusametnik arvab, et on olemas risk ja ohtlikkus, kuid kaitsja arvab, et risk ja ohtlikkus ei ole liiga suur. On olemas Töötukassa, mis aitab tööga. Isikule on väljastatud garantiikiri töökohalt. Kaitsja mõistab, et kinnipeetaval väike töökogemus, kuid tuleb mõista, et see olukord ei muutu ka karistuse ärakandmisel. Kaitsja ei nõustu sellega, et on olemas risk ja ohtlikkus elustiili osas ning kinnipeetav on mõjutatav ja taastab suhtlust selle tutvusringiga, kes on kriminaalkorras karistatud. Narkootilise aine käitlemisel oli eesmärk majandusliku kasu saamine. Praegu nähtub see, et perekond on valmis teda toetama. Kaitsja arvab, et riskid alkoholi ja narkootilise aine tarvitamiseks on võimalik välistada kohustuste määramisega ja täiendavalt tuleb kohustada pöörduda arsti poole ravi saamiseks. Kui kinnipeetav varem tarvitas alkoholi ja narkootikume ei saa välistada, et tal ei ole sõltuvust. Ta tarvitas ja see on häire. Arst võib tuvastada sõltuvuse olemasolu ja kui see on olemas, siis määrata ravi või psühhiaatrilist ravi. Elektroonilise valve osas kaitsja on nõus vangla arvamusega ja peab seda mõistlikuks. Kaitsja arvab, et on võimalik isikut vabastada elektroonilise valve kohaldamisega vangla poolt pakutud tingimustega ja ravi osas täiendamisega. Kaitsja arvab, et isikule tuleb anda võimalus vabaduses tõendada, et ta on muutunud paremaks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja isikliku toimikuga kinnipeetud isiku kohta, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja seisukoha ning arvestades prokuröri ja vangla kirjalikku seisukohta, leiab, et põhjendatud on Sergei Tširkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8269 tunnistati Sergei Tširkov süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

Sergei Tširkov tunnistati süüdi

§ 4231järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistati Sergei Tširkov süüdi

§ 424järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Sergei Tširkovile liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 14.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega (7 kuud vangistust) 4 1-17-8269 ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Sergei Tširkovile liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.05.2017. 11.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesolevaks ajaks on Sergei Tširkov temale mõistetud karistusajast (4 aasta 1 kuu) ära kandnud poole mõistetud vangistusest, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on S. Tširkovi avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, korter on A. Tširkovi ema omand ja ta on nõustunud S. Tširkovi sinna elama asumisega nagu ka süüdimõistetu isa. Seega on S. Tširkovil vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti 2017.a määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 12-20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
3. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 15.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 16. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava 5 1-17-8269 teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Kinnipidamisasutuse poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub see, et Sergei Tširkov osaleb tööhõives alates 15.09.2017 süüdimõistetu individuaalse täitmiskava alusel. Ta on töötanud majandustöödel ning käesoleval hetkel töötab pesumajas. Ka on ta läbinud vangistuses viibimise perioodil sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ perioodil 16.01.201806.03.2018, kus programmi keskel avanes ja hakkas aktiivselt kaasa töötama. Eeltoodud programmi läbides tõi välja, et ei süüdista enda tarvitamises kedagi ning on valmis vastutust võtma oma toimepandud kuritegude eest. Samuti on kinnipidamisasutuses läbinud 21.08.201720.11.2017 riigikeele A1 kursus positiivselt, eksamitulemusega 84%. A2 kursusel osalemisest loobus töö tõttu. Eeltoodut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil.
2. Seoses Sergei Tširkovi käitumisega kinnipidamisasutuses on põhjendatud välja tuua ka see, et ta osales vestlusseansitel 28.03; 2.04; 4.04 ja 16.04.2018 seoses riskipõhiste vestlustega kriminaalse taustaga isikutest ning nende mõjust isiku elule. S. Tširkov ei häbenenud oma vigadest ja probleemidest rääkida. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav täpselt teab oma probleeme ja nõrki kohti. Täitis töölehti. Oma töölehtedel kirjeldas seda, et on muid võimalusi toimetulemiseks peale kuritegude sooritamise - korteri remont, oma perekonnaga aja veetmine, spordiga tegelemine. Isiku sõnul saab ta seal alustada uue eluga, kuna siis teda ei sega vanad tutvused ega keskkond.
3. Lisaks kinnipeetu osalemisele eeltoodud vestlustes ning sotsiaalprogrammis on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et S. Tširkovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatu näitab seda, et ta on olnud suuteline alluma vanglas kehtestatud korrale, mis viitab sellele, et ta on võimeline enda elu jätkama õiguskuuleka kodanikuna. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on seega see tingimus täidetud.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S. Tširkov käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks, kuna tema käitumisele Viru Vanglas ei ole võimalik teha mingeid etteheiteid. Tänase päeva seisuga pole küll süüdimõistetu täitnud tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava täielikult, kuid nimetatu ei ole tingitud tema enda valikutest. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Sergei Tširkov elama asuda aadressile XXX. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Tegemist on kolmetoalise kõigi eluks vajalike ja mugavustega korteriga, mille omanikuks on süüdimõistetu ema I T. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ka S. Tširkovi isa on andnud enda nõusoleku selleks, et kohaldada tema elukohas elektroonilist valvet.
6. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et K-R andmetel on kinnipeetaval vabanemisfondis 262,92 eurot, tasumata nõudeid ei ole. Kriminaalhooldaja arvamuse koostamise ajaks ei olnud kinnipeetaval vabanemisjärgset töökohta. Kinnipeetav esitas garantiikirja 20.05.2019, kust nähtub, et S OÜ juhatuse liige on kinnitanud, et kinnipeetav saab tööd võimaliku vabanemise korral ning garantiikiri kehtib alates 10.05.2019 kuus kuud. 6 1-17-8269 Ka kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et tal on võimalik vabaduses olles tööle asuda ehitajana, kellena ta on ka varasemalt töötanud. Kohus märgib, et tegemist on positiivsete asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Sergei Tširkovi ennetähtaegse vabanemise kasuks otsustamiseks.
7. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles toetavad tema ennetähtaegset vabanemist. Nimelt on talle vabaduses tagatud püsiv elu- ja töökoht ning lähedaste tugi tema vanemate ja õe näol. Süüdimõistetu heade elutingimuste kasuks vabaduses olles räägib ka see, et K-r andmetel puuduvad tal rahalised kohustused, mis on süüdimõistetute puhul pigem erandlik ning vabanemisfondis on teda ootamas 262, 92 eurot ning kohtul puudub alus kahelda ka selles, et vajadusel on tema perekonnaliikmed valmis teda abistama, et ta asuks õigele teele ning elaks edaspidiselt selliselt, et õiguskaitseorganitel puudub vajadus tema käitumisele etteheidete tegemiseks. Kohtuistungil oli süüdimõistetu endas kindel selles osas, et suudab varasema ebaseadusliku käitumisega lõpparve teha ning käesoleval juhul on ka teda vabaduses ootavad elutingimused sellised, mis soosivad tema taasühiskonnastumist. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
8. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu ning vaieldamatult on eeltoodud alapunktile kõige keerulisem leida õige vastus, sest põhimõtteliselt tuleb kohtul tegeleda ennustamisega.
9. Karistusregistri andmetel on Sergei Tširkovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja reaalset vangistus kannab ta esimest korda. Sergei Tširkov on varasemalt toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise. Käesolev kuritegu seisneb narkootiliste ainete suures koguses käitlemises, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises ning süstemaatilises lubadeta mootorsõiduki juhtimises. Võrreldes varasemate tegudega on saadud suuremat tulu, teod on muutunud ohtlikumaks. Soodusteguriteks on vangla iseloomustuse kohaselt narkootikumide tarvitamine, puudulikud probleemilahendusoskused, majanduslikud raskused ja mõjutatavus.
10. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ peaks aitama kaasa sellele, et vabaduses olles S. Tširkov ei tarvita narkootikume, kuna ta on saanud teadmisi sellest loobumiseks ja enda eluviisi korrigeerimiseks. Samuti on süüdimõistetu läbinud riskipõhised vestlused, mille eesmärk on see, et isik mõistab seaduskuulekate isikute olemasolu ning mõju tähtsust, teadvustab riske, mis võivad kaasneda kuritegeliku mõtteviisi omavate inimestega suhtlemisel. Seega arvestades süüdimõistetu käitumist kinnipidamisasutuses ja läbitud sotsiaalprogrammi ning riskipõhiseid vestlusi ja vabaduses teda ootavaid elutingimusi on põhjendatud kohtu hinnangul anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta on teinud talle mõistetud vabaduskaotuslikust karistusest vajalikud järeldused ning suudab alluda käitumiskontrollile ja täita talle mõistetavaid kohustusi. Sellele peaks kaasa aitama ka see, et ta kohustub ka täitma

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel määratavaid kohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus ei pea vajalikuks mõista kohustusena ka seda, et S. Tširkov peab pöörduma arsti poole ravi saamiseks, kuna ühtegi sõltuvust tal diagnoositud ei ole ning ta on piisavalt pika aja veetnud kinnipidamisasutuses ilma narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamiseta, mis annab aluse uskuda, et ta peab enda sõna ja ei hakka raudselt eeltoodud aineid ja vedelikku tarvitama.

1. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks S. Tširkovi tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna alust on arvata, et kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist, sest individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on temaga tehtud aktiivet tööd ja ta on ka ise olnud aktiivne läbimaks sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalemaks riskipõhistel 7 1-17-8269 vestlustel. Täielikult ei ole veel läbitud küll sotsiaalprogramm „Õige hetk“, kuid kohus leiab, et ka vabaduses olles on süüdimõistetul võimalik tegeleda edasi probleemide lahendamisoskuse arendamisega. S. Tširkov ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võib olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine, arvestades hetkel talle garanteeritud elutingimusi vabaduses olles. Kohus tahab uskuda, et S. Tširkov on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et S. Tširkovi puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, eluase ja ka töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Arvestades ka läbitud sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vestlusseansse, siis ka need asjaolud peaks suurendama seda tõenäosust, et S. Tširkov ei naase kuritegeliku eluviisi juurde. Ka räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks see, et ta kannab esimest korda karistust reaalse vabaduskaotuse näol, mis annab aluse uskuda, et ta mõtles tõsiselt, et ei taha enam vanglasse sattuda ning tal on ka olnud aega järele mõelda, mida ta peaks teistmoodi tegema, et tal ei tuleks enam kunagi viibida kinnipidamisasutuses.
2. Seega kohus leiab, et S. Tširkovile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. S. Tširkovi suhtes elektroonilise valve kohaldamine tõstab kriminaalhoolduse efektiivsust ning neljaks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet, sest ilma selle kohaldamiseta hetkel tal ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ei ole võimalik.
3. Kohus leiab, et S. Tširkovi tuleb määrata katseajaks lisaks ka järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 7 – mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. S. Tširkov teatas, et nõustub täielikult eeltoodud kohustusi täitma ja need ei ole talle liialt koormavad.

1. Kohtuistungil osales süüdimõistetu S. Tširkovi kaitsja Deniss Matvejev. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 210 eurot. Vastavalt seadusele tuleb kõnealune menetluskulu S. Tširkovilt välja mõista. Kohus leiab, et S. Tširkovile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Sergei Tširkovi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõuded katseaja lõpuni ja elektroonilise valve neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8