5-19-39/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-19-39

1. juuni 2019 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Peeter Roosma ja Tambet Tampuu Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. juuni
3. a otsuse nr 117 peale Virgo Kruve Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Riigi valimisteenistus korraldas ajavahemikul
5. maist
6. maini 2019 elektroonilise hääletamise Euroopa Parlamendi valimistel. Virgo Kruve esitas
7. mail 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tühistada elektroonilise hääletamise tulemused ja korraldada uus hääletamine, kus võrdväärselt paberil hääletajaga oleks elektrooniliselt hääletajal võimalik valida kehtiva ja kehtetu hääle andmise vahel (võimalus anda tühi sedel). Elektroonilise hääletamise valijarakendus ei vasta Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artiklile 39 ja põhiseaduse (PS) §-le 60, kuna tagatud ei ole valimiste vabadus. V. Kruve märkis ka, et elektroonilisel hääletamisel krüpteerimise kasutamine hääletamise salajasuse tagamiseks on vaieldav, kuna hääled saavad avalikuks ja loetavaks pärast krüpteerimise võtmete kokkupanemist.
8. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
9. mai
10. a otsusega nr 106 V. Kruve kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebuse esitamise tähtaeg oli komisjoni hinnangul möödas.
11. V. Kruve esitas
12. mail 2019 Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 106 peale.
13. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas
14. juuni
15. a otsusega asjas nr 5-19-31/2 V. Kruve
16. mai
17. a kaebuse, tühistas Vabariigi Valimiskomisjoni
18. mai
19. a otsuse nr 106 ning kohustas Vabariigi Valimiskomisjoni tegema asjas uue otsuse.
20. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
21. juuni
22. a otsusega nr 117 V. Kruve
23. mai
24. a kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjon viitas oma varasematele otsustele, millega oli V. Kruve samasisulised kaebused rahuldamata jätnud (
25. märtsi
26. a otsus nr 77,
27. veebruari
28. a otsus 5-19-39 nr 74 ja
29. oktoobri
30. a otsus nr 34), ega pidanud põhjendatuks oma varasemaid seisukohti muuta. Kehtetu (sh tühja) sedeli andmine ei ole valijale antud õigus, vaid pabersedeli täitmisega paratamatult kaasneda võiv tagajärg, mistõttu ei tule tagada sellist võimalust elektroonilisel hääletamisel. Valimiskomisjon selgitas, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 591 lõike 3 punkti 2 järgi eraldab riigi valimisteenistus lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. Kuna elektroonilised hääled avatakse ja loetakse alles pärast häälte anonüümistamist, on tagatud valija hääle salajasus.
31. V. Kruve esitas
32. juunil 2019 Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 117 peale.
33. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse Riigikohtule
34. juunil
35. Kaaskirjas jäi Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde, vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
36. Kaebaja jääb
37. mail 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse juurde. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon ei käsitlenud vaidlustatud otsuses tema kaebuse väiteid sisuliselt ja viitas üksnes varasematele otsustele. Nende otsuste ajendiks olnud kaebustes esitatud väited ei olnud aga praeguse kaebusega samad.
38. Kaebaja leiab, et elektroonilisel hääletamisel ei saanud anda tühja sedelit, mistõttu ei tagatud valimiste vabadust ning regulatsioon on vastuolus EPVS §-ga 2, PS §-ga 60 ja ELPH artikliga 39, samuti rikutakse õiguspärast ootust. Võimalust osaleda hääletamisel, langetamata otsust ühegi kandidaadi kasuks on toodud valimiste vabaduse eeldusena välja ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee
39. juuni
40. a soovituses. Elektroonilisel hääletamisel ei saa valija ise kirjutada kandidaadi numbrit, vaid peab valijarakenduses märgistama kandidaadi, kelle poolt ta hääle annab. Seda ei saa pidada valija tahteavalduseks ja Vabariigi Valimiskomisjoni
41. oktoobri
42. a otsus nr 59 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine Euroopa Parlamendi valimisteks“ on eksitav.
43. Kaebaja ei hääletanud elektrooniliselt, sest hääle salajasus ei ole tagatud. Häälte avamine on võimalik ilma jälgi jätmata, kui kohal on üle poole häälte avamise võtmete kasutajatest, samuti on võimalik hääli kopeerida. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
44. Kolleegium leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis vaidlustatud otsusega V. Kruve
45. mai
46. a kaebuse õigesti rahuldamata.
47. Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja oma õiguste rikkumiseks seda, et elektroonilisel hääletamisel pole võimalik anda tühja sedelit ning elektroonilisi hääli on võimalik avada häälte avamise võtmega. Kaebaja arvates ei ole seetõttu tagatud valimiste vabadus ja hääletamise salajasus.
48. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
49. oktoobri
50. a otsuses kohtuasjas nr 5-17-32/2 V. Kruve kaebust lahendades leidnud, et kehtetu hääle andmise võimaluse puudumine elektroonilisel hääletamisel ei ole vastuolus valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõttega (vt otsuse punktid 17–21). Kolleegiumi jääb nimetatud otsuses väljendatud seisukohtade juurde. 2