KOHTUOTSUS EESTI VAB ARIIGI NIM EL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2019, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-6377 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse kaebus Konkurentsiameti 17.11.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 921016000001 Kaebuse esitaja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, registrikood 80258178, asukoht: Kõrtsi Piira küla Vinni vald, Lääne-Virumaa Kaitsjad K L ja L-L L Kohtuväline menetleja Konkurentsiamet, asukoht: Auna 6 Tallinn; e-post: info@konkurentsiamet.ee; esindajad: T S, J P, K B, N R, KT Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 120 lg 1; § 132 p 3, § 135; § 155, § 156; § 23, § 38 lg 1 ning KrMS § 178 lg 2 ja § 183 lg 1, kohus O t s u s t a s: MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse kaebus rahuldada. Tühistada Konkurentsiameti 17.11.2017 otsus väärteoasjas nr 921016000001, millega MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskust karistati KonkS § 735 lõike 2 alusel (KonkS § 16 punkt 1, turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, mis seisnes ettevõtja poolt ebaõiglaste hindade kehtestamises ja rakendamises) rahatrahviga summas 12 400 eurot ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Väärteoasjas teostatud finantsekspertiisi maksumus 7155,00 eurot jätta riigi kanda. VTMS § 23 alusel hüvitada MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskusele riigieelarve vahenditest valitud kaitsjatele tasutud õigusabikulud summas 20070,00 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 21.05.
- 1 Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused 17.11.2017 otsusega väärteoasjas nr 921016000001 määras Konkurentsiamet MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskusele KonkS § 735 lõike 2 alusel (KonkS § 16 punkt 1, turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, mis seisnes ettevõtja poolt ebaõiglaste hindade kehtestamises ja rakendamises) alusel rahatrahvi summas 12 400 eurot. Väärteootsuse kohaselt kuritarvitas MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus Rakvere linnas, Vinni ja Sõmeru valdades korraldatud jäätmeveo puhul osutatava jäätmekäitlusteenuse (mille üheks osaks on jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise teenus) osutamisel KonkS § 16 punkt 1 kohaselt turgu valitsevat seisundit, mis seisnes mittetulundusühingu poolt ebaõiglaste hindade kehtestamises ja rakendamises. 04.12.2017 esitas MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus Viru maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ning taotles tühistada tema suhtes Konkurentsiameti poolt 17.11.2017 tehtud otsus väärteoasjas nr 921016000001, lõpetada väärteomenetlus ja mõista välja menetluskulud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus kasuks. 08.06.2018 esitas MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks. Kohus rahuldas taotluse ja määras 27.07.2018 kohtumäärusega teostada finantsekespertiis. Ekspertiisi teostas riiklikult tunnustatud ekspert A V, kes 03.01.2019 esitas kohtule eksperthinnangu. 22.04.2019 kohtumäärusega määras kohus ekspertiisi läbi viinud riiklikult tunnustatud eksperdi A V eksperditasu suuruseks 7155,00 eurot, mis määrati kanda üle Xxxx OÜ arvelduskontole. 26.04.2019 esitas Konkurentsiamet kohtule taotluse 17.11.2017 väärteootsuse nr 921016000001 tühistamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks VTMS § 119 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja tugines oma taotluses Riigikohtu 25.04.2019 otsusele haldusasjas nr 3-16-1267, otsuse punktile 22, mille kohaselt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise näol ei ole tegemist iseseisva teenusega, mille jaoks eksisteeriks eraldi kaubaturg, vaid vastavad tegevused moodustavad osa jäätmeveo korraldamisest. Riigikohtu hinnangul on tegu avaliku võimu teostamisega seotud tegevusega, mida ei saa pidada ettevõtluseks KonkS § 2 lg-te 1 ja 2 mõttes, mistõttu ei kohaldu vaidlusalusele tegevusele KonkS § 16, mis keelab ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamise. Kohtuväline menetleja väljendas seisukoha, et eelnimetatud haldusasi puudutas täpselt sama tegevust, mille osas on tehtud kohtuasjas nr 4-17-6377 arutatav Konkurentsiameti väärteootsus. Kuna Riigikohtu hinnangul ei kohaldu MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus tegevusele KonkS § 16, siis ei ole mittetulundusühingu suhtes võimalik rakendada ka KonkS § 735 lg 2 alusel väärteokaristust. Seega on Konkurentsiameti väärteootsus tehtud teo osas, milles puuduvad väärteo tunnused. Tegemist on väärteomenetlust välistava asjaoluga VTMS § 29 lg 1 punkti 1 tähenduses. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus avaldas samuti seisukoha, et arvestades Riigikohtu poolt 25.04.2019 haldusasjas nr 3-16-1267 tehtud otsust, tuleb menetlus käesolevas asjas VTMS § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohus, olles tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja väärteoasja materjalidega on seisukohal, et Konkurentsiameti taotlus on põhjendatud ja menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele. 2 VTMS § 119 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le
- Käesolev kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on kohtu menetluses alates 04.12.
- Toimunud on mitmed kohtuistungid. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud menetluse lõpetamise taotluse järgselt on menetlusosalised andnud oma nõusoleku menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses ja kohtumenetluse pooled on väljendanud oma seisukohad. Seega lõpetab kohus väärteoasja menetluse VTMS § 120 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse kaitsjad esitasid taotluse hüvitada menetlusaluse isiku kaitsekulud nii väärteo kohtuvälises menetluses kui ka kaebemenetluses maakohtus. Taotluse kohaselt osutasid kaks kaitsjat menetlusalusele isikule õigusabiteenust 185 tundi keskmise tunnihinnaga 167,25 eurot, millele lisandub käibemaks, seega lõppsummaks koos käibemaksuga on 36836,00 eurot. Õigusabikulude põhjendamiseks ja tõendamiseks on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja Advokaadibüroo Sorainen AS arved nr 1966/16EE; 2132/16EE; 2446/16EE; 2899/16EE; 0412/17EE; 0906/17EE; 1718/17EE; 2086/17EE; 3501/17EE; 0291/18EE; 0753/18EE; 1209/18EE; 1534/18EE; 2141/18EE; 2436/18EE; 3055/18EE; 4307/18EE; 0182/19EE; 0537/19EE; 0916/19EE ja 1255/19EE. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 nimetatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud põhimõtted. Kui ühel menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse KrMS § 175 lg 2 alusel menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni 2017 otsus asjas nr 3-1-1-34-17, p 11 koos edasiste viidetega). Seega arvestab kohus menetlusaluse isiku huvide kaitsmisel ühele esindajale tehtavate mõistlike kulutustega. Kohus leiab, et kaitsja keskmine tunnitasu 167,25 eurot (ilma käibemaksuta) võib eraldi võetuna olla küll keskmiseks peetavast tunnihinnast mõnevõrra kõrgem, kuid arvestades väärteo kohtuvälise menetluse ning maakohtus kaebemenetluse kestust (alates 13.10.2017, mil koostati väärteoprotokoll, seega enam kui 1,5 aastat), asja keerukust ja keskmisest suuremat tõendite mahtu (kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale koos lisadega on 495-l lehel ja kaebus sisaldab viiteid õigusalasele kirjandusele) ning asjaolu, et menetlusaluse isiku esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), loeb kohus selle põhjendatuks ega pea vajalikuks keskmist tunnitasu vähendada. Lisaks leiab kohus, et menetlusaluse isiku õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ei mõjuta asjaolu, et sarnaseid vaidlusi on varem või samal ajal peetud ka halduskohtus. 3 Samas ei pea kohus menetlusalusele isikule õigusabi osutamisel kõiki tehtud toiminguid põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud lahendite ning muude menetlusdokumentidega tutvumisele ning nende esmasele õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele (mistahes vormis), tema tegevuse korraldamisele ja temaga nõupidamisele ning talle õigusliku olukorra selgitamisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtuvälisele menetlejale või kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid väärteoasja ja selle otsuse peale esitatud kaebuse menetlemine ning lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusaluse isiku esindamisega, s.o nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus jätab põhjendamatuna arvestamata aja, mis menetlusaluse isiku esindajal on kulunud eelpool nimetatud tegevustele (menetluskulude nimekiri IV kd tl 151164) ja arvestab põhjendatuks, vajalikuks ning mõistlikuks menetlusaluse isiku huvide kaitsmisel ajakulu 100 tundi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus menetlusaluse isiku menetluskulude hüvitamise avalduse osaliselt ning määrab MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus kaitsjatasu hüvitamiseks riigieelarvelistest vahenditest 16725,00 eurot (100 tundi x keskmine tunni hind 167,25 eurot), millele lisandub käibemaks summas 3345,00 eurot, seega kokku summas 20070,00 eurot. Lõpetuseks märgib kohus, et õigusabikulusid, mis kordades ületavad trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata selle keerukusest, lugeda põhjendatuks. Seetõttu pole taolised õigusabikulud mõistlikud ning neid ei saa ka trahviotsuse tühistamise ning menetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4