Obsah (7)

§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 178

2-16-14100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.septembril 2018, Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-14100 (liidetud 2-16

§ 231lg 4 tähenduses võtnud omaks, et tema avaldas postituse ühingu veebilehel.

Hagejad ei ole teinud enesele selgeks, mis konkreetselt on neid puudutav väärinfo ja kuidas see rikub hagejate väidetavad õigusi. Hagejate paljasõnalised väited LSK Koeru kodulehel avaldatud sama MTÜ 30.05.2016 üldkoosoleku otsusest ei saa olla tervenisti hagejate (väidetavalt) õigusi rikkuv. Hageja I on asunud põhistama kahjuhüvitise nõuet asjaoluga nagu oleks tema ettevõtet z OÜ ebaõiged andmed veebilehel negatiivselt mõjutanud. Kostja leiab, et hagejat I ja temale kuuluvat äriühingut ei saa samastada ning tõendamata on, kuidas antud veebilehel sisalduv teave oleks äriettevõtte majandustegevust kahjustanud. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas samastub y OÜ kasumi vähenemine hageja II väidetava isikulise maine kahjuga ning kahjunõue on tõendamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et XX ja YY hagi CC vastu on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
2. MTÜ Koeru LSK (ühing) veebilehel aadressil „lsk.koeru.eu“ on avaldatud 30.05.2016 Koerus toimunud erakorralise üldkoosoleku kokkuvõtte, mille päevakorra p-s 1 on esitatud hagejate kohta alljärgnevad andmed: „XX, YY…….. välja arvamine ühingust seoses tahtlikult dokumentide võltsimisega, milleks oli 14.04.2016 toimunud üldkoosoleku poolt antud volituste eiramine ja otsuste ning ühingu põhikirja omavoliline muutumine, allkirja võltsimine ja juhatuse protokolli nr 1 võltsimine“ (
3. kd tl 6-11; 50-53). Vaidlust ei ole selles, et viimatinimetatud päevakorra tekst ühingu veebilehel on kättesaadav nii klubi liikmetele kui ka kõigile veebilehe kasutajatele, seega on tegemist andmete avaldamisega VÕS § 1047 mõistes.
4. Hagejad leiavad, et nimetatud päevakorras sisalduvad väited tahtliku dokumentide võltsimise kohta ei vasta tõele, kuna mingit võltsimist hagejate poolt ei toimunud. Ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Väide, et hagejad panid toime dokumendi võltsimise, on igal juhul kontrollitav ning kohus nõustub hagejatega, et tegemist on faktiväitega. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine isiku kohta andmete 3 2-16-14100 avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕ § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi siiski õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kelle asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
5. VÕS § 1047 lg 2 mõistes on au teotavateks andmeteks mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Au ja head nime kahjustab mistahtes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10 p 12). Faktiväide ei sisalda hinnanguid, vaid fakte, kuid faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku nn väärtustamist negatiivse hinnanguga. Dokumendi võltsimine on KarS § 344 järgi kvalifitseeritav kuritegu ning Riigikohtu lahendi 3-2-1159-14 (p 10) kohaselt on isikule kuritegude toimepanemise omistamine igal juhul tema au teotav. Riigikohtu lahenditest (3-2-1-80-12 p 36; 3-2-1-161-05 p 12) tulenevalt isegi õige (rääkimata ebaõige) faktiväite esitamisega viisist ja kontekstist tulenevalt võib selle avaldamine kujutada isiku mainet kahjustavat väärtushinnangut ja rikkuda VÕS § 1046 alusel isikuõigusi. Tsiviilasjas ei ole kohtu arvates kogutud lisaks vastavaid tõendeid, mis võltsimist kinnitaks (2.kd tl 100) ning ainuüksi tunnistaja R.R ütlused selle kohta, et üldkoosoleku protokollil ei ole tema allkiri, ei ole hagejate võltsimist tõendavaks tõendiks. Kostja väide, et hagi tuleb muuhulgas jätta rahuldamata põhjusel, et hagejad ei ole vaidlustanud ühingu 30.05.2016 koosoleku otsust, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav ega võta isikult õigust taotleda ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS alusel. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea avaldatu kõik andmed olema ebaõiged ning piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut võimaldavast ebaõigest faktiväitest, juhul kui selle avaldamist ei saa lugeda VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludel õiguspäraseks. Seega on hagejatel iseenesest õigus nõuda nende au teotavate andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
6. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Andmete avaldaja on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Hagejate viited Riigikohtu otsusele 3-2-1-4-06 (p 48 ja 49), on asjakohased, kuid käesoleval juhul on Radicenter OÜ kui veebimajutusteenuse pakkuja selgitanud, et domeen „lsk.koeru.eu“ on domeeni „koeru.eu“ alamdomeen. Radicenter OÜ annab oma klientidele võimaluse luua alamdomeene oma äranägemise järgi ning klient on loonud antud alamdomeeni ning majutanud sinna Koeru Laskespordiklubi kodulehekülje, samas pole Radicenter OÜ vastutav kliendi kodulehekülje ega selle sisu eest (1.kd tl 160). Vastuseks kohtunõudele on Radicenter OÜ teatanud, et selleks kliendiks on z OÜ, registrikood xxxxxxxx (1.kd tl 185). Vaatamata eeltoodule on hagejad seiskohal, et õigeks kostjaks on TsÜS § 37 lg 2 ja VÕS § 65 lg 1 alusel CC kui füüsiline isik, leides, et domeen veebilehe pidamiseks on registreeritud kostjale kuuluvale z OÜ-le ning kuna kostja on ainus OÜ juhatuse liige, on võimalik veebilehel olevaid andmeid avaldada üksnes kostjal. Täiendavalt on hagejad leidnud, et kuna z OÜ jättis kohtunõude täitmata veebilehe postituse avaldaja andmete saamiseks (2.kd tl 6-7), tuleb seda käsitleda

§ 231

lg 4 alusel kui kostja omaksvõttu selle kohta, et tema avaldas veebilehe vaidlusaluse postituse. Kuigi vastaspool ja kohus on juhtinud hagejate tähelepanu vajadusele kostja asendamiseks/kaasamiseks, on hageja jäänud seisukoha juurde, et CC on õige kostja. Kohus nõustub kostjaga, et puudub seaduslik alus

§ 231

lg 4 kohaldamiseks, kuna nimetatud sätte kohaselt eeldatakse vastaspoole omaksvõttu, kuid z OÜ ei ole antud vaidluses vastaspooleks. Ka nõustub kohus kostjaga, et CC ei ole õige kostja, kuna domeeni „koeru.eu“ koos alamdomeeniga registreerijaks on z 4 2-16-14100 OÜ, mis tähendab eraõiguslikku lepingulist suhet domeeni registreerija ja domeeni nime omaja vahel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-06 p 48) ning väide, et tegelikuks andmete avaldajaks on CC on oletuslik ning tõendamata. 6. Õigusvastase süülise teisele isikule tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on teisele isikule tekitatud kahju tekitamine, õigusvastasus ja süü. Kuna tõendatud ei ole hagejate poolt kostjale etteheidetav tegu, ei ole täidetud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused, millest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida isikuõiguste rikkumise raskust ja ulatust mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagid rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta

§ 173lg 4 alusel solidaarselt hagejate kanda.

Tulenevalt

§ 174

lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esindaja 22.08.2018 menetluskulu nimekirjade kohaselt on kostja palunud kindlaks määrata ja välja mõista hagejalt õigusabi kulu 39,75 tunni eest 3 975 eurot ilma käibemaksuta.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu.

1. Kuivõrd hagejad on vastu vaielnud kostja lepingulise esindaja kuludele, kontrollib kohus kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: - Hagidega tutvumine – 3,5 tundi; - Hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumine 2016-2018 – 11 tundi; - Kostja vastuse koostamine perioodil 2016-2018 – 15 tundi - Kostjaga konsultatsioonid - 3 tundi; - Istungiks ettevalmistus – 2 tundi; - 21.05.2018 eelistungil osalemine – 1,25 tundi; - 22.08.2018 põhiistungil osalemine - 4 tundi. Hagejale osutati õigusabi kokku 39,75 tundi, tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et tegemist on keskmiselt keeruka vaidlusega ning tööühiku hind 100 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Hagejad leiavad, et vähemalt 20 tundi kostja esindaja taotletud ajast ei ole põhjendatud, kuna kostja esindaja on samasisulisena koostanud neli vastust ja seisukohta ning nende koostamisele kulus maksimaalselt 5 tundi, samuti on üle paisutatud menetlusdokumentidega tutvumine 6 tunni ulatuses, konsultatsioonid kostjaga 2 tunni ulatuses ning aeg istungi ettevalmistuseks ei ole põhjendatud. Hinnates kostja poolt koostatud vastuste sisu ja mahtu perioodil 2016-2018 (15.11.2016; 12.04.2017; 09.10.2017; 09.04.2018), arvestades ka, et hagidega tutvumiseks kulus kostjal 3,5 tundi, mida peab kohus põhjendatuks, on põhjendatud kohtu arvates kostja vastuste koostamise ajakulu 8 tunni ulatuses. 5 2-16-14100 Hagejad vaidlevad vastu nende poolt esitatud menetlusdokumentidega tutvumiseks kulunud ajale, pidades põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks, mis kostjal kulus hagejate esitatud menetlusdokumentidega tutvumiseks, 6 tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatud ajakuluks kostjaga konsulteerimiseks rohkem kui 2 tundi. Põhjendatuks peab kohus istungiks ettevalmistamisele kulunud aega kokku 2 tunni ulatuses, kuna mõlemaks istungiks ettevalmistus 1 tunni ulatuses on mõistlik ja vajalik. Eelistungil ja põhiistungil osalemise aeg vastab istungiprotokollis märgitud ajale ning on põhjendatud. Seega arvestab kohus kostja esindaja istungitel viibimise põhjendatud ajaks kokku 5,25 tundi (1,25 + 4 tundi). Nimetatud ajakulu osas ei ole ka hagejatel vastuväiteid. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 26,75 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) summas 2675 eurot.
2. Kuivõrd hagejate menetluskulud jäävad nende enda kanda, ei hinda kohus hagejate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. 10.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik 6