) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul kinnisvara puudub. Võlgniku nimele oli avatud konto AS-is S, mis suleti 02.06.2015 panga algatusel. S AS-is avatud konto jääk on 0.04 eurot, viimase viie aasta jooksul toimingud arveldusarvel puudusid. Pärandaja ei ole pensionifondidega liitunud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul osalus äriühingutes. Liiklusregistri andmete kohaselt ei ole viimase viie aasta jooksul võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Muu vara olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Inventuuri käigus on võlgnikul tuvastatud kohustusi kokku summas 488.58 eurot, sh kohtutäituri Krista Järvet menetlus olnud nõuded ning inventuuri läbiviimise tasu 42.00 eurot. Halduri päringule vastates ei ole täitur nimetatud menetlustele viidanud. Seega on haldur tuvastanud, et hetkeseisuga on pärandvara kohustused kokku summas 187.36 eurot (pärija kulud). Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. On tekkinud pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Haldur kuriteo tunnustega tegusid ei tuvastanud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. 2 Vastavalt
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 450.00 eurot (lisandub käibemaks 90.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 32.00 eurot (lisandub käibemaks 06.40 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad seega hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.