KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-127231 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Creditreform Eesti

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. Creditreform Eesti OÜ esitas hagi V. Lavrjentjevi vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Energia AS ja kostja võrgulepingu nr 5839471958/ 09.02.2015, tarbimiskohaks määrati xxx. Kostja on jätnud arved tasumata. Eesti Energia AS loovutas 04.06.2018 kostja nõude hagejale, koos õigusega nõuda intresse, viiviseid, jm. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 80,24 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 21,95 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 132,19 eurot (sh põhivõlgnevus 80,24 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 21,95 eurot) ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates avalduse esitamisest 01.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud kogusummas 170 eurot (sh riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 75 eurot) palub hageja jätta kostja kanda.
2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid saadeti kostjale 04.02.2019.a., aadressil xxx, materjalid tagastati kohtule märkega „ei ela antud aadressil“; materjalid saadeti 12.02.2019 ja 13.03.2019.a aadressil xxx, kuid dokumendid olid kohtule tagastatud märkega „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Politsei- ja Piirivalveameti 13.12.2018 teate kohaselt kostjal puudub alaline elukoht, politsei rääkis telefonitsi xxx V.L.iga, kuid isik keeldub oma aadressi avaldamisest. Politseil puudub info kostja võimaliku elukoha kohta. Hagimaterjalid jäeti kostja postkasti 23.03.2019.a.
3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1. 2

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 164 lg 1 ja 2,

§ 367. 6.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte postkasti panekuga. Vastavalt

§ 326

kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kättetoimetamine § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda

§ 322lõike 1 või § 323 kohaselt.

Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 75 eurot, kokku 170 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3