1-18-9721/30

(18233001293)Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Innokenti Menšikov Rahvakohtunikud Edvin Kruusimäe ja Jelena Demenok Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Nikolai Drokini süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maarja Germann Süüdistatav Nikolai Drokin Elukoht xxx; viibimiskoht: Viru Vangla; isikukood: 37805102233; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel – vene keel; töökoht puudub Varasemad karistused: - 14.04.2014 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5; § 298 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 02.10.2018 Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON Tunnistada Nikolai Drokin süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 02.10.2018 kuni 1 1-18-9721 10.01.2019, s.o 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheksa) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 11.01.

1. Nikolai Drokinile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid: - CD-plaat videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - 30.09.2018 sündmuskoha (A.Pähklimäe 1a, Narva) vaatlusel ära võetud paberpakend, mille sees on 11.10.2018 O S´ilt võetud süljeproov, pappkarp nr 3, milles noatupe pinnalt võetud puuteproov; paberpakend nr 4, mille sees tumehalli värvi noahoidja; noatupp; pappkarp nr 6, milles plastiktopsiku kaela servalt võetud puuteproov; pappkarp nr 7, milles plastiktopsiku kaela servalt võetud puuteproov; paberpakend nr 8, milles tšekk ja kaardimakse kviitung, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (13.11.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2307) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - musta värvi üleõlakott Tommy Hilfiger; heleda värvi nelinurkne riidest taskurättik; oranžiroosa värvi deformeerunud pakk „love sex durex“, mille sees on kolm kondoome; kaks avatud suitsupakki Marlboro, kus ühes pakis on üks sigarett ja teises üksteist sigaretti; musta värvi välgumihkel tulekivirulliga, mille väliskülje all on trükitud „Lighter“; sinist värvi VISA Electron Nordea pangakaart numbriga xxx Drokin Nikolai nimele; pabertšekk hotellist „Meryan Hotell“ Nikolai nimele, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (13.11.2018 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2307) – tagastada omanikule Nikolai Drokinile kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Nikolai Drokinilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot; isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 18E-IDI0083 tegemise eest summas 61 (kuuskümmend üks) eurot; määratud kaitsja Arvo Suubani poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot; määratud kaitsja Arvo Suubani poolt 13.12.2018 eelistungil osutatud õigusabi eest 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot; määratud kaitsja Arvo Suubani poolt 09.01.2019-11.01.2019 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 702 (seitsesada kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud - määratud kaitsja Arvo Suubani poolt esitatud sõidukulud summas 36 (kolmkümmend kuus) eurot seoses 13.12.2018 eelistungil osalemisega; määratud kaitsja Arvo Suubani poolt esitatud tasu sõidule kuulutatud aja eest summas 54 (viiskümmend neli) eurot seoses 09.01.2019-11.01.2019 kohtuistungitel osalemisega ja määratud kaitsja Arvo Suubani poolt esitatud sõidukulud summas 108 (ükssada kaheksa) eurot seoses 09.01.2019-11.01.2019 kohtuistungitel osalemisega, kokku 198 (ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot, riigi kanda. Määrata, et Nikolai Drokinil on õigus tasuda ülejäänud menetluskulud summas 2 659 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700001825 ning selgitus „Nikolai Drokin, 1-18-9721, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-18-9721 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. jaanuarist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
4. veebruarist
5. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Nikolai Drokinit (Drokin) süüdistatakse selles, et tema 30.09.
6. a kella 06.50 paiku viibides Narvas Pähklimäe 1a asuvas baaris „Karaoke“, ühise alkoholi tarvitamise ajal, mil N. Drokini ja tema tuttava O Si vahel tekkis tüli, lõi ehitusnoaga ühe korra O Sile vasakule rindkere piirkonda, misjärel põgenes ise sündmuskohalt. Oma tegevusega põhjustas N. Drokin kannatanule umbes 4 cm pikkuse, vertikaalse torke-lõikehaava vasakul pool rindkere VII roidevahemikus keskmisel kaenlajoonel südamepaunakelme, südame vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, südame tamponaad, vasakpoolne verirind ja koomaseisund, mis põhjustasid kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Nikolai Drokini poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend, s.o ehitusnuga, ning teo tehiolud, eriti löök kannatanu vasakpoolsesse rindkere piirkonda viitab sellele, et N. Drokin pidi vähemalt möönma igasuguse raskusega tagajärje saabumist kannatanu tervisele ja elule, s.h ka surma saabumist, mis jäi aga N. Drokini tahtest olenemata asjaoludel saabumata, kuivõrd tunnistajad kutsusid kiirabi. Oma teoga pani Nikolai Drokin toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmiskatse. II Kohtuistung Süüdistatav Nikolai Drokin avaldas kohtuistungil, et ta tunnistab ennast süüdi, kuid selgitas, et ta ei soovinud tekitada kannatanule surma ega muid raskeid tagajärgi, tal oli käes nuga ning kannatanu juhuslikult põrkas noale otsa siis, kui tahtis Drokinit rünnata. Kohtuistungil olid ülekuulatud ka kannatanu, tunnistajad ja ekspert ning olid uuritud kirjalikud tõendid. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.
7. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 3 1-18-9721 Kuulanud ära süüdistatav, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Nikolai Drokini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises – teise inimese tapmiskatses, s.o kuriteos KarS §§ 25 lg 1,2 113 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. 3.
8. Isiku ekspertiisiaktiga nr. 18E-IDI0083 (KoTo lk 34-38) on tõendatud, et O Sil esines umbes 4 cm pikkune, vertikaalne torke-lõikehaav vasakul pool rindkere VII roidevahemikus keskmisel kaenlajoontel südamepaunakelme, südame vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis varisüdamepaun, südame tamponaad, vasakpoolne verirind ja koomaseisund. Vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga). Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega. 3.
9. Samuti on tuvastatud, et kannatanu O S sai noahaava süüdistuses kirjeldatud kohal ja ajal, kannatanu oli vigastatud süüdistatava käes olnud noaga. Need asjaolud on kinnitatud nii süüdistatava enda ütlustega, kui ka asitõenditega. Nii, sündmuskoha vaatluse (KoTo lk 1-13) käigus baaris Karaoke oli avastatud Nikolai Drokini õlakott ning baari välisukse juures asuvas prügikastis oli avastatud noatupp. Baaris oli avastatud mitu vereplekke. Kõik sündmuskolalt äravõetud asitõendid olid vaadeldud (KoTo lk 21-27, 82-91). Kuna igasugune vaidlus ülalnimetatud tõendamiseseme asjaolude osas puudub, siis kohus nendel küsimustel rohkem ei peatu. Süüdistatav Nikolai Drokin aga esitas versiooni, et nuga sattus tema kätte juhuslikult ning kannatanu ise põrkas noale otsa sel ajal, kui tahtis teda rünnata, st et tal puudus igasugune tahtlus tekitada kannatanule kehavigastusi või surma. Selles osas on kohtu seisukoht järgmine. 3.
10. Kannatanu O S ei saanud täpsemalt selgitada kohtus, kuidas ta selle noahaava sai. Kannatanu viitab sellele, et sündmuse ajal ta oli tugevas joobes ning tuli teadvusele alles haiglas. Samal ajal väidab kannatanu, et Nikolai Drokinil ei saanud olla mingit tahtlust tekitada temale surma kuna nendevahelised suhted olid sõbralikud. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et kanatanu arusaam toimunust ei ole kohtule siduv. Seda enam, et kannatanu ise tunnistas, et temale noahaava tekitamise osas on temal mälulünk. Kohus asub seisukohale, et kuna süüdistatav oli sündmuse ajal märkimisväärses alkoholijoobe seisundis (nagu nähtub tema enda ütlustest, alustas ta alkoholi tarvitamist öökluubis ja siis jätkas tarvitamist „Karaoke“ baaris kuni kella 06.50) ning seejärel verekaotuse tõttu viibis ta koomas, on see täiesti loomulik. Sellega seoses lähtub kohus tõe tuvastamisel muudest tõenditest. 3.
11. Tunnistaja O K (xxx) ütlustest tuleneb, et kannatanu ja süüdistatava vahel puhkes tüli baariletti juures, tüli käigus võttis kannatanu süüdistatava käest noa ning andis noa temale üle. Pärast seda nad suhtlesid omavahel normaalselt. Mingi aja pärast nad ütlesid, et lahkuvad baarist, ta pani noa tupes baariletti peale ja süüdistatav võttis selle. Siis mõlemad läksid väljapääsu juurde ja kohe selle juures algaski neil kaklus või midagi taolist. Süüdistatav hakkas vehkima noaga. Kannatanu kaitses ennast, jalgade ja kätega vehkis. Nende vahel oli selline vahemaa, et too ei ulatunud teiseni noaga, ja teine ei ulatanud jalgadega. Siis nad kukkusid maha ja keegi saalis hakkas karjuma, et kutsuge kiriabi. Kuidas kannatanu sai noahaava, ta ei näinud. Kuigi tunnistaja väidab, et ta ei näinud, kuidas oli löödud kannatanu, tema ütlustest teeb kohus järelduse, et süüdistatav lõi kannatanut noaga sihipäraselt. Tunnistaja O K kirjeldatud süüdistatava tegevus ei lange kokku süüdistatava ütlustega selle kohta, et nuga sattus tema kätte juhuslikult kuna kukkus põrandale ja tuli tupest välja. Nagu nähtub nimetatud tunnistaja ütlustest, konflikti käigus vehkis süüdistatav noaga, mis tähendab, et süüdistatava tegevus oli sihipärane. 3.6 Ekspert Mihhail Vassin andis kohtus ütlusi selle kohta, et juhuslik kukkumine terava eseme otsa teoreetiliselt võis põhjustada ekspertiisis kirjeldatud vigastust. Kohus on seisukohal, et kuna eksperdi 4 1-18-9721 arvamus selles osas on oletuslikku laadi, siis sellele ei ole võimalik tugineda, hinnates kannatanu vigastuse tekitamise mehhanismi ning selle mehhanismi tuvastamiseks tuleb lähtuda teistest tõenditest. 3.7 Tunnistaja A Vi (xxx) ütlustest tuleneb, et mingil hetkel puhkes kannatanu ja süüdistatava vahel sõnaline tüli ja nad haarasid teineteisest. Mõlemad olid alkoholijoobes ja viibisid sel hetkel baarileti juures. Mingil hetkel ta nägi, kui kannatanu annab noa baaridaamile. Tupet ta nägi põrandal ja andis ise selle baaridaamile. Kella 6.50 paiku küsis süüdistatav baaridaami käest nuga, nuga anti üle pärast kannatanu heakskiitmist. Löögi tekitamise hetke ta ei näinud. Ta nägin neid kahte meest vahemaal olles, ja kannatanu hoidis vasakpoolset külge. Süüdistatav jooksis baarist ära. Tema kutsus kohale kiirabi. Kellele ta ütles „Kolja mine siit minema, Kolja mine siit minema“ tema selgitada ei oska, Nikolai Drokin ei ole temale tuttav. Tuleb konstateerida, et tunnistaja Vi ütlused ei anna selgust kannatanu vigastuse tekkemehhanismi osas. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et tunnistaja Vi ütlused ei ole usaldusväärsed selles osas, mis puutub asjaolusse, kas tunnistaja ja süüdistatav on omavahel tuttavad. Nagu nähtub asitõendite vaatlusprotokollist (KoTo lk 14-27) helistades numbrile 112, ütles V kellelegi – „Kolja mine siit minema, Kolja mine siit minema, keegi ei näinud midagi, kaamera ei tööta“. Üldtuntud on see, et „Kolja“ on lühendvorm vene eesnimest „Nikolai“, mis on süüdistatava eesnimi. Asitõendite vaatlusprotokollist (KoTo lk 75-81) tulenevalt, sotsiaalvõrgustikus „Odnoklassniki“ Nikolai Drokini leheküljel olevas sõbralistis on olemas ka tunnistaja A Vi pilt. Sellest tulenevalt, asub kohus seisukohale, et tunnistaja ja süüdistatav on omavahel tuttavad. 3.8 Tuginedes tunnistajate O K ja A Vi ütlustest, loeb kohus tuvastatuks, et esialgne tüli tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel juba siis, kui mõlemad tarvitasid alkoholi baariletti juures. Seejuures süüdistatav hoidis käes nuga, siis kannatanu võttis süüdistatava käest noa ning andis noa Kle üle. Antud asjaolu viitab sellele, et süüdistatav oli valmis kasutama nuga konflikti lahendamiseks juba baarileti juures kuid tol hetkel konflikt rauges. 3.9 Ülaltoodud tõendid nende kogumis kinnitavad, et Nikolai Drokin tekitas O Sile noahaava tahtlikult, ta möönis igasuguse tagajärje, sh ka surma saabumist. Süüdistatava tegevuse ning kannatanul tekkinud kehavigastuse vahel on otsene põhjuslik seos. Süüdistatava noa löök põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. 3.10 Süüdistatav Nikolai Drokini ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt ka sellepärast, et nad ei haaku olulises osas sellega, mida ta rääkis kohtueelselt. Nimelt, olles esimesel korral kahtlustatavana ülekuulatud, rääkis Nikolai Drokin sellest, et mäletab, et ta lõi kannatanut noaga. Süüdistatav püüab selgitada, miks tema ütlused nii erinevad on, sellega, et ülekuulamise ajal ta ei mäletanud, mis toimus sündmuskohal ning nõustus kahtlustuse sisuga kuna talle meelde jäi see, et kui tema viskas noa minema, siis see oli veres. Kohus on seisukohal, et taoline selgitus ei ole veenev ega usaldusväärne kuna sel juhul jääb arusaamatuks, miks kahtlustatav ei öelnud uurijale, et ta lihtsalt ei mäleta, kuidas kõik toimus. Süüdistatav ei osanud sellele küsimusele vastata. 3.11 Kaitsja esitas versiooni, et mälu tuli Nikolai Drokinile tagasi alles hiljem, kuna esimese ülekuulamise ajal oli ta veel šokis trepist maha kukkumisest saadud kehavigastuste tõttu. Tuleb nõustuda kaitsjaga selles osas, et Nikolai Drokini ravidokumentidest (KoTo lk 47-49) tuleneb, et 01.10.2018 EMO vastuvõtul Drokinil oli fikseeritud terve rida kehavigastusi, sh peavigastused ka. Samal ajal kohtu hinnangul ei olnud need vigastused nii tõsised, et põhjustada mälu kaotust. Sellele viitab asjaolu, et Nikolai Drokin oli võimeline ise ilmuda vastuvõtule ning see, et ta ei vajanud hospitaliseerimist ning oli suunatud kodusele ravile. Seetõttu kohus ei nõustu taolise kaitse 5 1-18-9721 versiooniga. 3.12 Kohtuvaidluses mainis kaitsja ka seda, et ei maksa unustada Nikolai Drokini ütlusi selles osas, et vahetult enne noahaava tekkimist, kannatanu liikus Drokini suunas ja tõstis käe. Kuigi kaitsja ei viidanud otseselt sellele, et tegemist võis olla enesekaitsega, peab kohus vajalikuks lahendada kaitsja tõstetud küsimust. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitseseisundis KarS § 28 tähenduses. Tegemist oli tavalise vastastikuse kaklusega varem tuttavate isikute vahel. Sellele, et tegemist oli just omavahelise kaklusega, viitavad tunnistaja O K ütlused selle kohta, et väljapääsu juures algas kannatanul ja süüdistataval kaklus või midagi taolist - süüdistatav hakkas vehkima noaga, kannatanu kaitses ennast, jalgade ja kätega vehkis. Nende ütlustega on ümberlükatud süüdistatava versioon, et just kannatanu hakkas Drokinit ründama, tõstis käe ning süüdistatav püüdis ennast keerata, sukelduda selleks, et kannatanu ei saaks teda tabada ega haarata. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et vastastikune kaklus, milles kaitsja ja ründaja rollid vahetuvad, välistab üldjuhul hädakaitseseisundi esinemist. Tegemist on teadliku eneseohustamisega, kus mõlemad kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, mistõttu nende tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena. Hädakaitseseisund tekib kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada (vt RKKKo otsus 3-1-1-34-08). 3.13 Subjektiivsest küljest eeldab KarS §113 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Nikolai Drokin pani tapmiskatse toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav, lüües kannatanut noaga rindkere piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid pidas võimalikuks surma tekitamise ja möönis seda. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu seisukohale, et on üldtuntud tõsiasi, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües kannatanut sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh. ka surma saabumist (vt RKKKo otsus 3-1-185-96). Peale selle, Riigikohus oma lahendis 3-1-1-128-06 on leidnud, et mistahes tagajärje möönmisele viitab ka asjaolu, et pärast noaga ühe korra rindkere piirkonda löömist lahkub süüdlane sündmuskohalt. Antud juhul süüdistatav Nikolai Drokin lahkus sündmuskohalt ning kannatanu surma hoidis ära vaid meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Meditsiinitöötajad olid kutsutud kohale kolmandate isikute, tunnistajate Vi ja K poolt. Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Süüdistatav Nikolai Drokin pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Tapmiskatse 6 1-18-9721 motiiviks oli olmetüli tuttavate ning ühiselt alkoholi tarvitanud isikute vahel. Kohus on seisukohal, et Nikolai Drokini karistust kergendavaks asjaoluks on KarS §57 lg 1 p 3 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on oluliselt alla keskmise. Süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ilmneb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuritegu jäi katsestaadiumisse. Kannatanul süüdistatava vastu pretensioone ei ole. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus KarS §113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni minimaalsel määral. V Kohtukulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb Nikolai Drokinilt välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, määratud kaitsjatele väljamakstud tasu ning ekspertiiside kulud. Samal ajal peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta kaitsja sõidukulud ning tasu sõidule kuulutatud aja eest riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate summade suurust ning seda, et karistuseks on süüdistatavale mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 311, § 313, §
12. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Edvin Kruusimäe Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik 7