Obsah (6)

§ 209§ 68§ 73§ 78§ 66§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11930 (15259000227) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistun

§ 209

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Kannatanu lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Süüdistatav MIHKEL MAJORI, isikukood 39207274916, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht OÜ Xxxx xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral, kahtlustatavana kinni peetud 06.04.-07.04.2015, tõkend elukohast lahkumise keeld oli kohaldatud 07.04.2015-07.04.2016, käesoleval ajal tõkend puudub Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras RESOLUTSIOON Tunnistada MIHKEL MAJORI

§ 209lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 06.04.-07.04.2015, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. MIHKEL MAJORI’l kuulub ärakandmisele 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui MIHKEL MAJORI ei pane 1 (ühe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab Mihkel Majorile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.09.2018. Kannatanu Arni Agro OÜ (registrikood 12781534) tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Mihkel Majorilt kannatanu Arni Agro OÜ kasuks tsiviilhagi summas 17 520,48 (seitseteist tuhat viissada kakskümmend eurot ja 48 senti) eurot, mis kanda Arni Agro OÜ arveldusarvele EE30101220239575228 SEB Pangas. Tsiviilhagi tagamiseks on Viru Maakohtu 28.06.2018 määruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas 05.07.2018 registriossa nr xxxx kolmandasse jakku sisse kantud keelumärge Mihkel Majorile (isikukood 39207274916) kuuluvale 1/2 mõttelisele osale kinnistust (kaasomandis olevast korteriomandist aadressil xxxx) kaasomandiosa käsutamise keelamiseks Arni Agro OÜ (registrikood 12781534) kasuks. Välja mõista Mihkel Majorilt 1890 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend) eurot Arni Agro OÜ (registrikood 12781534) kasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tulenevalt kannatanu esindamisega seotud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le tasutud menetluskulude katteks, mis kanda Arni Agro OÜ arveldusarvele EE30101220239575228 SEB Pangas. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 605,28 (kuussada viis eurot ja 28 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 100,88 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdistatava Mihkel Majori kaitsjana osutatud õigusabi eest. Jätta menetluskuludest kaitsjatasu summas 293,28 eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda. Välja mõista Mihkel Majorilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja kaitsjatasu 1497,84 (üks tuhat nelisada üheksakümmend seitse eurot ja 84 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada Mihkel Majoril tasuda menetluskulud kokku summas 2247,84 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 187,32 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700085052 ning selgitus: „Mihkel Majori, 1-17-11930, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
2. septembriks 2018). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
3. oktoobrist 2018 (seega hiljemalt
4. oktoobriks 2018). Süüdistus Mihkel Majori on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 18.03.2015 ajavahemikul 14.15 kuni 14.45 xxxx, varalise kasu saamise eesmärgil, esitles ennast Arni Agro OÜ (reg kood 12781534) esindajale E Kile kui OÜ Xxxxi poolt saadetud autojuht, keda E K ootas rapsi laadima ning ära viima vastavalt ettevõtete vahelisele lepingule. Mihkel Majori võttis 18.03.2015 eelnevalt ühendust kahelt mobiiltelefoni abonendilt xxxx ja xxxx kannatanu Arni Agro OÜ esindaja E Kiga ning uuris viimaselt vilja saamise võimaluste kohta. Esimese telefonikõne ajal sai Mihkel Majori E Kilt teada, et rapsi müüakse ainult ettevõttele OÜ Xxxx ning teise telefonikõne tegi ta teadlikult kui ettevõtte OÜ Xxxx autojuht, et saada vili enda valdusesse. Mihkel Majori esitas enda kehastatud isiku kinnitamiseks E Kile ka OÜ Xxxxi ettevõtte logodega saatelehe ja lõi kannatanule seeläbi arusaama, et tema ongi E Ki poolt rapsi ära viima oodatud OÜ Xxxx autojuht. Rapsi järgi sõitis Mihkel Majori veoautoga xxxx koos poolhaagisega ning veoautole oli ta paigaldanud teise sõiduki registreerimismärgi xxxx (veoauto tegelik registreerimismärk oli xxxx). Mihkel Majori tekitas kogu oma tegevusega E Kile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mistõttu E K andiski Mihkel Majorile loa laadida veoauto haagisesse Arni Agro OÜ-le kuuluvad 42 320 kg rapsi. Pärast rapsi autole laadimist sõitis Mihkel Majori veoauto ja sellesse laaditud rapsiga minema. Oma tegevusega tekitas Mihkel Majori Arni Agro OÜ-le varalist kahju summas 17 520,48 eurot. Seega Mihkel Majori, varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalist kahju tekitades, pani toime

§ 209lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid Süüdistatav Mihkel Majori tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses osaliselt süüdi, kuid tsiviilhagi ei tunnistanud. Süüdistatav Mihkel Majori kinnitas kohtuistungil, et on 18.03.2015 olnud tööasjus kannatanu majapidamises, kuna talle pakuti tööotsa, viljavedu. Ta oli suure autoga sõitnud, tal olid load olemas. Tollel ajal oli ta töötu, tegi juhutöid. Otseselt ta seda isikut, kes talle selle tööotsa pakkus, ei tundnud. See isik tuli talle ukse taha ja ütles, et on viljavedu ja kiire ning et tuttav soovitas. Jutust sai ta aru, et tegemist on firma juhiga. Ta ei tundnud otseselt huvi, kes tuttavatest oli teda soovitanud, sest niisama suvaliselt keegi tal ukse taha ei tule. Räägiti, et Xxxx Xxxx on auto. Vedu on sihuke ja sihuke, et saateleht on autos olemas. Talle öeldi, milline saateleht ja kellele see vili läheb. Ukse taga anti talle auto võtmed ja telefon, kannatanu number oli ka salvestatud, kuid ta ei mäleta, mis nime all. Jutt oli rapsist, kogusest ei olnud juttu. Talle kirjeldati asukohta Rakvere külje all, et xxxx või midagi ning öeldi, et kui hakkad Rakveresse jõudma, siis helista. Ta on helistanud kannatanule ja viimane juhatas teda, 4 kuhu tulla. Viimased 2 kõnet on tema tehtud, sest ta ei oskaks elu sees ju sinna kohale minnagi. Ta ütles kannatanule, et ta tuleb Xxxx müüdava vilja järgi, et ta on autojuht, kes veab Xxxx kaupa. Pärast pidi ta viima koorma viljaga kokkulepitud kohta Xxxx külje all. Poole päeva eest oli kokku lepitud töötasu mingi 30 eurot, mis maksti talle ette. Mihkel Majori põhjendas töötasu ettemaksmist sõnadega, et „Ega neil karta ei old, et ma ei tee seda ära.“ Kannatanu majapidamises pidi toimuma vilja pealevõtmine. Ta ajas auto kuivatisse. Laadimine toimus ühest või kahest punkrist. Peremehe juhatusel ronis ta sinna ülesse, sest ülevalt kõrgelt oli vaja lahti tõmmata. Peremehega kogusest juttu ei olnud. Tema eeldas, et peremees ise teab neile müüdavat kogust. Vilja sai peale kolmveerand haagise kasti. Väited, et täiesti triiki sai täis, et ta labidaga seal midagi laiali kühveldas, see on vale. Ta ei lähe ju jalgupidi vilja sisse poolde põlve sumpama, et kühvliga seda laiali ajama hakata. Võib-olla sai haagist edasi tõmmatud, et tuleks tahapoole ka, sest ta ikkagi ei valgu niimoodi laiali nagu vesi. Omanikule andis ta saatelehe, mis tal oli autos olemas. Seal oli rohkem neid erinevaid saatelehti. Viimane täitis selle ära ja andis talle tagasi. Ta läks kokkulepitud kohta Xxxx külje all selle auto ja koormaga, jättes selle mingi tee äärde taskusse. Saateleht jäi autosse, samuti auto võtmed. Mihkel Majori võttis omaks, et lõpuks hakkas tunduma kahtlane, aga otseselt midagi ta kahtlustada ei osanud. See oli tõesti tema viga, et ta ei kontrollinud neid asju. Mihkel Majorile näidati ristküsitluse käigus kriminaalasjas kogutud fotosid (I kd, tl 12), mispeale ta ütles, et mark võis olla sama, s.o xxxx, kuid haagis ei ole sama, mis fotol, kuid oli sarnane 3-teljeline. Haagis oli heledates toonides. Auto numbrimärki ta ei mäletanud ega teadnud auto numbrite vahetamisest midagi. Mihkel Majori tunnistas, et mingi kogus vilja läks minema. Kui võtta tunnistaja ütlusi, siis maksimum 40 tonni mahub sinna kasti. Matemaatiline arvutus 40 tonnist kolmveerand, see võib nagu reaalne olla. Tema juuresolekul seda vilja kogust ei ole mõõdetud või kaalutud. Kannatanu juures mingit vilja kaalumise võimalust ei olnud. Paljudes kohtades on täpselt sama moodi, et ei kaalutagi, kaalutakse lõppsihtpunktis, sõidetakse täiskaaluga üle kaalu ja kallatakse vili maha ning tühjalt tagasi. Ta ei ole seda haagist konkreetselt ära mõõtnud ega tea, kui palju sinna rapsi peale oleks mahtunud. Selle konkreetse vilja erikaal võis olla 500-700 kg/m

1. Mihkel Majori ei osanud öelda tema poolt ära viidud rapsi kogust. Xxxx tal mingit seost ei olnud ega pidanudki olema. Kannatanu Arni Agro OÜ seaduslik esindaja E K kinnitas kohtuistungil, et on teraviljakasvatusega tegelenud 27 aastat ja rapsiga umbes 20 aastat.
2. aastal pidi ta rapsi müüma OÜ-le Xxxx ning nimetatud ettevõttega on tal lepingulised suhted 20 aastat. Ta usaldas nimetatud ettevõttet. OÜ-le Xxxx pidi ta rapsi kasvatama 53,11 hektaril midagi 55 tonni, 5% siia-sinna. Tahetakse, et leping tuleb täita. Ostetakse ainult puhastatud rapsi. Raps läks kahte punkrisse ja need olid täis. 38,5 kantmeetrit on ühe punkri maht, aga oli 2 punkrit. Kokku on punkreid 16 ja kahes punkris oli raps. Kahe punkri peale oli rapsi 53,9 tonni. Täitsa silmini ei tohi punkrit kunagi täis lasta, seal on andurid, mis ei lase punkrit umbe, sest vili, kui hakkad seda kuivatama, siis kõigepealt see paisub. Andur ongi pandud sellise arvestusega, et jääks piisavalt viljal ruumi paisumiseks. Tema poolt müüdava rapsi mahukaal oli 700 kg kantmeetrile. 18.03.2015 pidi tulema rapsi ära viima OÜ Xxxx. Päev varem jäi rapsi vedu ära, sest oli kas mingi rike või torm, sest nad suure tormiga ka ei saa laadida. Helistasid, et lükkub edasi 1 päev. Xxxx vaatas ise masinad, ei olnud nii, et kogu aeg olid ühed ja samad autod ja autojuhid. 18.03.2015 helistas talle keegi, kes ütles, et tema on Xxxx rapsivedaja, et Xxxx veok tuleb järgi, kus te asute, mispeale tema küsis, et pidite juba eile tulema ja helistaja vastas, et eile ei saanud. Ta ütles koha ära ja siis tuligi järgi see sama poiss. Kui sellel päeval esimest korda helistati, siis küsiti rapsi hinda ja tema ütles, et peab Xxxxle müüma, sest tal on leping tehtud. Seda ta ei oska öelda, kas helistaja oli üks ja sama isik, aga numbrid, millelt helistati, olid erinevad. Kui poiss oli ära sõitnud, siis ta helistas Xxxxle ja küsis, et kus siis on teine auto, et 2 masinat pidid tulema, mispeale öeldi, et ega me pole sulle midagi saatnudki. 5 Siis hakkas tal kiire ja ta sõitis vaatama, et kuhupoole auto siis nüüd läks. Auto lahkumisest kuni helistamise ja tee peale minemiseni oli kulunud võib-olla 10 minutit. Ta nägi, et jäljed ei lähe üldse Rakvere poole, vaid lähevad hoopis Väike-Maarja poole. Ta sõitis järele, mõeldes, et saab kuskil kätte. Ta läks Tamsalusse, aga sinna ei olnud viidud. E K tundis istungisaalis Mihkel Majoris ära isiku, kes tuli kohale Xxxx rapsivedajana. Autojuht andis Xxxx saatelehe, kuhu ta kirjutas oma andmed peale. Saateleht oli iga kord autojuhiga kaasas. Saatelehe ta andis täidetuna autojuhile tagasi. Xxxxl olid saatelehed kõik ühesugused. Pärast sai ta teada, et neid saatelehti on elevaatoris, kuhu vili viiakse, kastide viisi, võta nii palju kui tahad. Autojuht laskis punkrist vilja koormasse. Ta ütles autojuhile, et miks sa paned nii palju peale, et niikuinii tuled teist korda veel, mispeale autojuht ütles talle, et võib-olla ei saadeta teda enam siia, küsis veel kühvlit, pannes ka kõik nurgad täis. Sellest saatelehest talle teist eksemplari ei jäänud. Need võetakse sadamas ära ja siis saab ta pärast need tagasi. Sellel autol, millega Mihkel Majori tuli, oli taga mingisugune embleem. Auto oli kaunis halvas seisus. Auto oli xxxx või midagi. Üks tema sõber rekkamees ütles, et see on 60 kandine masin, et neid pidi Eestis olema 2 tükki. Tema ei pea autot kaaluma, kui juht kaalub auto ära. Olenemata viljast, toimub alati kaalumine ostja juures. Koorem viiakse ära, siis kaalutakse ära ja saadakse teada, kui palju auto peal on, palju masin kaalus. Teise osa kaalus Xxxx ise ära. Tavaliselt käisid autod üksteise järel, sest igal pool võtab aega, sadamas on järjekorrad. Sel samal päeval kas tund või kaks hiljem viidi ära ülejäänud raps. Teine autojuht oli Xxxx mees, kes pani kõik ülejäänud rapsi peale. Pärast teist viimist ei jäänud talle enam midagi. See teine koorem oli 11,58 tonni. See koorem läks üle kaalu nagu pidigi minema, kas oli Kunda sadamas vist. Raps oli ühe põllu pealt lõigatud. Tunnistaja R S kinnitas kohtuistungil, et tal on veofirma ja ta tegeleb transpordiga. Tal oli kunagi xxxx, mille numbrimärk oli xxxx ja mis oli soetatud umbes
3. Haagis xxxx oli soetatud 2012,
4. Tegemist oli viljahaagisega, mis oli tavapärasest suurem. Koos ta need ostis ja koos müüs ära ka. Märtsist 2015 arvates aasta enne või isegi rohkem oli ta need juba maha müünud. Ta veab talunikelt vilja, pakub teenust neile ka, sellepärast uurijad ka temani jõudsid. Ta ei tea, kelle käes oli auto märtsis 2015, tema müüs auto Läti firmale. Tema ajal oli auto värvuselt pruuni ja halli segune ning kast valge. Mingi aeg hiljem nägi ta neid masinaid vilja veol. Selles mõttes on vahe, et kas vead nisu, otra või rapsi, sest mahukaalud on teraviljadel erinevad. Tema ise on vedanud sellega 30-40 tonni rapsi, kuid tema ei tea, kui täis või kuidas keegi laadis. Ta oma sugulaselt võttis talirapsi, mis on oluliselt raskem kui näiteks suviraps, korraliku mahukaaluga ja pani otsast lõpuni kuhjaga täis ning oli 40 tonni. Ta ei teadnud, kas 42 tonni, kui isegi 60 kandiga ja mahukaaluga arvutada, kas see matemaatiliselt sinna ära mahub. R Sle näidati ristküsitluse käigus kriminaalasjas kogutud fotosid (I kd, tl 12), mispeale ta ütles, et auto on sama xxxx, aga pildil olev poolhaagis on oluliselt väiksem, kui oli temal. Haagise mark on sama, aga haagis ei ole kindlasti sama, mis oli temal. Tema poolhaagise xxxx registrimärgiga xxxx mahutavus oli umbes 60 kantmeetrit. Ta teab, et see haagis oli netis müügis
5. aasta sügisel, kuid ta ei mäleta, kes seda müüs. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - äriregistri teabesüsteemi väljatrükk Arni Agro OÜ (registrikood 12781534, aadress xxxx) kohta (I kd, tl 1), millest nähtub, et selle juhatuse liige on E K. Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Tegevusalaks on teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus. - E K xxxx põldude loetelu (I kd, tl 2), mis tõendab, et suvirapsi kasvatamiseks kasutatud põllu pindala on 53,11 hektarit. 6 - Xxxx AS poolt E K xxxx tehtud hinnapakkumine 08.08.2003 (I kd, tl 154-156), millest nähtub, et teravilja kuivati Antti punkrite maht on 4210 hektoliitrit (10 punkrit). - OÜ Xxxx ostuarved 18.03.2015, millest nähtub, et müüja hankija Arni Agro OÜ on neile 18.03.2015 tarninud 11,58 tonni rapsi hinnaga 345 eurot + käibemaks 20% (tarnekoht Kunda) ning ostu-müügi kinnitus nr 502016 25.02.2015, millest nähtub, et müüdavaks kaubaks on raps, 2014.a saak, koguseks 55 tonni, pluss/miinus 5% lepingu hinnaga, hind 345 eurot tonni kohta, mis on laaditud veokile, ilma käibemaksuta, järeletulek 01.03.2015-30.03.2015 ja teravilja, kaunviljade ja õliseemnete ostu-müügilepingute üldtingimused, millisest nähtub, et kauba kvaliteet, seisukord ja kaal kontrollitakse ja tehakse kindlaks sihtkohas, proovide võtmise, analüüsi ja kaalumise kulud kannab OÜ Xxxx (I kd, tl 6-9). - õiend kriminaalasjas nr 15259000227 10.01.2017, millele on lisatud kaks fotot (I kd, tl 1012). Kuriteo toimepanemisel kasutati suure tõenäosusega poolhaagist xxxx, registrimärgiga xxxx. Sama poolhaagise oli koos veoautoga xxxx registrimärgiga xxxx OÜ Xxxx maha müünud. Xxxx asuvas xxxx teenindusjaamas käidi politsei poolt turvakaamerate salvestusi vaatamas ja selgus, et jaama kõrval asuvas veoautode parklas kaameraid ei ole ja teenindusjaama kaamerad pole sinna suunatud. Peale kriminaalmenetluse alustamist üritati nädala jooksul telefoni teel ühendust saada veoauto ja haagise registrijärgse ettevõtte Xxxx OÜ kontaktidel, milline sellel ajal kandis nimetust Xxxx OÜ, kuid keegi telefoni vastu ei võtnud ja ka tagasi ei helistanud. Ettevõtte ja sellega seotud isikute tausta kontrollides selgus, et tegemist oli sisuliselt pankrotis ettevõttega, millel võlad nii riigi kui ka teiste juriidiliste isikute ees, seega oli mõistetav, et telefonile ei vastatud. Kuna rohkem haagiseid XXXX xxxx Eestis ARK andmebaasi põhjal registreeritud ei olnud, siis internetis vastava otsingu tulemusena selgus, et sellise tähistusega XXXX haagise veokasti mahutavus on umbes 60 kantmeetrit. Mihkel Majori kasutas kuriteo toimepanemisel suure tõenäosusega veoautot xxxx, registrimärgiga xxxx, mille esmane registreerimine 17.08.2000, VIN: xxxx, mille tehnilistes andmetes on selle tühimass 8400 kg ja lubatud täismass 26 500 kg. Veoautol oli haagiseks XXXX xxxx, registrimärk xxxx, mille esmane registreerimine 02.01.1987, VIN: XXXX. Registrijärgne haagise pikkus 12,96 meetrit, laius 2,5 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. Haagise tühimass on 7775 kg ja lubatud täismass 36 000 kg. Veoki ja haagise tootjapoolsete lubatud täismasside summa on 62 500 kg ehk 62,5 tonni. Veoki tühimass on 8400 kg ja haagise tühimass on 7775 kg, kokku 16 175 kg. Peale kuriteosündmust müüdi veoautot Scania korduvalt edasi ja 02.12.2016 liiklusõnnetuse järgselt kustutati see registrist. Peale kuriteosündmust müüdi haagist XXXX korduvalt edasi ning seisuga 24.08.2016 kuulub see OÜ-le Xxxx (uus registrimärk xxxx). Õiendile on lisatud kaks fotot, üks veoauto xxxx, registrimärgiga xxx arhiveeritud müügikuulutusest internetiportaalist www.auto24.ee ja teine internetiotsingust poolhaagisest XXXX xxxx. - äratundmiseks esitamise protokoll 06.04.2015 ning sinna juurde kuuluv fototabel (I kd, tl 13-14), mille kohaselt kannatanu E K tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 1 oleva meesterahva. E K tundis meesterahva ära näojoonte ja kehaehituse järgi. Fototabelil fotol nr 1 ära tuntud meesterahvaks osutus Mihkel Majori. - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 18.06.2015 (I kd, tl 22-23), et 18.03.2015 kell 11:37:49 helistati abonendilt xxxx mobiiltelefoni abonendile xxxx (E K). Kõne oli kestvusega 00:00:36 ning kõnet alustati RAKKE3 masti tööpiirkonnas. Menetluse käigus on tuvastatud, et Mihkel Majori kasutas kannatanu E Kiga suhtlemisel abonenti xxxx. Nimetatud mobiiltelefoni abonenti on kasutatud üksnes 18.03.
6. Abonent lülitati esimest korda tööle 18.03.2015 kell 12:44:37 KOIGI4 Elisa masti tööpiirkonnas. Kokku tehti eelpool nimetatud abonendilt 2 kõnet: 1) 18.03.2015 kell 13:36:22 helistas Mihkel Majori abonendilt xxxx mobiiltelefoni abonentnumbrile xxxx (E K). Kõne oli kestvusega 00:01:40 ning kõnet alustati VÄIKEMAARJA4 masti tööpiirkonnas. 2) 18.03.2015 kell 13:57:27 helistas Mihkel Majori 7 abonendilt xxxx mobiiltelefoni abonentnumbrile xxxx (E K). Kõne oli kestvusega 00:00:44 ning kõnet alustati KARITSA3 masti tööpiirkonnas. - Eesti Statistikaameti poolt koostatud tera- ja kaunvilja ning rapsiseemne kokkuost, poolaasta aruanne (I kd, tl 24-25), millest nähtub, et rapsiseemne keskmine hind 2015 I poolaastal oli 378,82 eurot/tonn. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 63 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muu hulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 18.04.2005 otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26.09.2005 otsuses nr 3-1-1-77-05 asunud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Mihkel Majori süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Mihkel Majori pettis varalise kasu saamise eesmärgil süüdistuses tähendatud ajal ja kohas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kannatanu Arni Agro OÜ-lt välja rapsi, millega tekitas kannatanule varalist kahju. Mihkel Majori on ütlusi andes väitnud, et tema taga olid veel isik või isikud ning et tema osa piirdus vaid rapsi äravedamisega. Süüdistatav ei pea oma süütust tõendama, samas kui ta midagi väidab, siis peab ta looma menetlejale reaalse võimaluse tema poolt öeldut kontrollida, kuid seda Mihkel Majori ei ole teinud. See omakorda annab kohtule aluse asuda seisukohale, et Mihkel Majori tegutses üksinda. Seda seisukohta toetab asjaolu, et Mihkel Majori, olles 18.03.2015 teel xxxx, helistas tee pealt kahelt mobiiltelefoni abonentnumbrilt kokku 3 korral E Kile, saades esimest korda helistades teada, et rapsi müüakse ainult ettevõttele OÜ Xxxx ning kahel järgmisel korral helistades esitles ta ennast juba kui OÜ Xxxx autojuht, kes tuleb rapsile järele ning kes soovis teada saada, kuhu ta peab tulema. Vaidlus käib asjas algusest peale välja petetud rapsi koguse osas ehk selle üle, kui palju Mihkel Majori tema poolt juhitud veoauto xxxx poolhaagise veokasti rapsi laadis. Mihkel Majori poolt ära viidud rapsikoormat kohapeal, s.o Arni Agro OÜ-s üle ei kaalutud. Menetluse käigus ei ole tuvastatud, kuhu Arni Agro OÜ kuivatist pärit raps viidi ja kas seda ka kusagil üle kaaluti. Mihkel Majori poolt ära viidud rapsi kogust tõendavad kannatanu Arni Agro OÜ seadusliku esindaja E Ki ütlused, milliste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest neid toetavad asjas kogutud kirjalikud tõendid. Tema ütluste usaldusväärsust kinnitab kasvõi seegi asjaolu, et teraviljakasvatusega on ta tegelenud 27 aastat ja rapsiga umbes 20 aastat ning kõik need aastad, kui ta rapsi kasvatas, olid tal lepingulised ja usalduslikud suhted OÜ-ga Xxxx ning ka 2015.a pidi ta rapsi müüma samale OÜ-le. Samal päeval viis Xxxx OÜ-st rapsi ka tegelik OÜ Xxxx autojuht, kes sai seda vaid 11,58 tonni, sest rohkem rapsi punkrites enam ei olnud (OÜ Xxxx ostuarved 18.03.2015). Ostu-müügi kinnitus nr 502016 25.02.2015 tõendab seda, et rapsi koguseks, millele OÜ Xxxx pidi ajavahemikul 01.03.2015-30.03.2015 järele tulema, oli 8 55 tonni, pluss/miinus 5 % ehk suurusjärgus sama, mis on kannatanu esindaja poolt öeldud rapsikogus kahe punkri peale kokku 53,9 tonni (38,5 kantmeetrit on ühe punkri maht, kuid silmini ei tohtinud punkrit täis lasta, sest vili kuivama hakates paisub). OÜ Xxxx teravilja, kaunviljade ja õliseemnete ostu-müügilepingute üldtingimustest nähtub, et kauba kvaliteet, seisukord ja kaal kontrollitakse ja tehakse kindlaks sihtkohas, proovide võtmise, analüüsi ja kaalumise kulud kannab OÜ Xxxx. Eeltoodust järeldub, et kui kauba kaal tehakse kindlaks sihtkohas, siis ära viidavaid rapsikoormaid kohapeal, s.o Xxxx OÜ-s kaaluma ei pidanudki. Kohtulikul uurimisel leidis tunnistaja R S ütlustega tõendamist, et temal kunagi olnud poolhaagise XXXX mahutavus oli umbes 60 kantmeetrit ning sellega on veetud 40 tonni rapsi. Internetis teostatud otsingu tulemusena on selgunud, et haagise XXXX xxxx veokasti mahutavus on umbes 60 kantmeetrit. Mihkel Majori ütlustega on tõendatud, et ta laadis rapsi kas ühest või kahest punkrist. Arvestades kannatanu esindaja ütlusi, et Mihkel Majori laadis poolhaagise võimalikult täis, mille kohta ta tegi viimasele isegi vastava märkuse, ja kõrvutades neid Mihkel Majori ütlustega, et tema laadis vaid kolmveerand poolhaagise kasti täis, on usutavad kannatanu esindaja ütlused, sest neid toetavad asjas kogutud kirjalikud tõendid. Mihkel Majori ise ei osanud öelda, kui palju ta rapsi ära viis. Arvestades kõike eeltoodut ja rapsi mahukaalu, mis kannatanu esindaja sõnul oli 700 kg kantmeetrile, samuti rapsi müügihinda (345 eurot tonn + käibemaks) on kohtu hinnangul tõendatud, et Mihkel Majori laadis veoauto xxxx poolhaagisesse 42 320 kg rapsi, tekitades oma tegevusega Arni Agro OÜ-le varalist kahju summas 17 520,48 eurot. Mihkel Majori poolt toimepandu on õigesti

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritud.

§ 209

lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Mihkel Majori pani kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Mihkel Majori käitumises esinevad antud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme varavastane kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Mihkel Majori karistust kergendab süü osaline tunnistamine. Kohus ei arvesta Mihkel Majori karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, sest see tema ütlustest läbivalt välja ei tule. Karistust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist 9 põhistama. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatavat Mihkel Majorit ei ole kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda 1 korral karistatud 24.05.2018 toimepandud süüteo eest, kusjuures määratud rahatrahv 40 eurot on tal tasumata (I kd, tl 41). Väärib märkimist, et kuriteo toimepanemise ajal ei olnud Mihkel Majorit karistusregistrisse kantud (I kd, tl 31-34). Mihkel Majori süü suurust arvestades, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega. Liiatigi ei ole rahalise karistuse tasumine tema poolt reaalne, arvestades tsiviilhagi ja menetluskulude suurust, samuti seda, et väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv on tal tasumata. Kohus leiab, et Mihkel Majorit tuleb karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on üks aasta.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistus 06.04.07.04.2015, s.o 2 päeva, kui Mihkel Majori oli kahtlustatavana kinni peetud (I kd, tl 15-17), karistusaja hulka.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 73

lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Mihkel Majori ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi Kannatanu Arni Agro OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 17 520,48 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 10 Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. Kannatanu Arni Agro OÜ poolt esitatud tsiviilhagi faktilised asjaolud kattuvad süüdistuses toodud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud faktiliste asjaoludega. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus peab kannatanu Arni Agro OÜ poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 17 520,48 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel süüdistatavalt Mihkel Majorilt kui kannatanule oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. Tsiviilhagi tagamiseks on Viru Maakohtu 28.06.2018 määruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas 05.07.2018 registriossa nr xxxx kolmandasse jakku sisse kantud keelumärge Mihkel Majorile (isikukood 39207274916) kuuluvale 1/2 mõttelisele osale kinnistust (kaasomandis olevast korteriomandist aadressil xxxx) kaasomandiosa käsutamise keelamiseks Arni Agro OÜ (registrikood 12781534) kasuks. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 37 lg 2 sätestab, et juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. KrMS § 41 lg 2 kohaselt juriidilisest isikust kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib kriminaalmenetluses olla lisaks käesoleva seadustiku § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 4 ja § 401 lõikes 4 nimetatud seaduslikele esindajatele ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat. Käesolevas kriminaalasjas osales juriidilisest isikust kannatanu Arni Agro OÜ seadusliku esindajana selle juhatuse liige E K ja kannatanu lepingulise esindajana v.-adv. Küllike Namm Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-st. Kannatanu lepinguline esindaja v.-adv. Küllike Namm on palunud välja mõista Arni Agro OÜ poolt kantud kannatanu esindamisega seotud kulud kokku summas 1890 eurot Mihkel Majorilt. Valitud esindajale makstud tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, aga ka esindaja töö kvaliteeti. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kannatanu lepingulise esindaja poolt teostatud õigusteenuse mahtu (tutvumine kriminaalasja materjalidega, tsiviilhagi koostamine, ettevalmistamine kohtumenetluseks, kannatanu esindamine kohtuistungil), selle keskmisest kõrgemat kvaliteeti ning selle töö tegemiseks kulutatud aega (kokku 10,5 tundi) peab kohus Advokaadibüroo Küllike Namm OÜle makstud tasu summas 1890 eurot mõistliku suurusega tasuks, milline kuulub KrMS § 175 lg 1 p 1 tulenevalt Mihkel Majorilt välja mõistmisele Arni Agro OÜ kasuks. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 750 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 1497,84 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib 11 kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades riigi kasuks välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude kogusummat, milleks on 2247,84 eurot, võimaldab kohus Mihkel Majoril neid KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 187,32 eurot. Kohus jätab menetluskuludest kaitsjatasu summas 293,28 eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt lühimenetluses (I kd, tl 31-34) osutatud õigusabi eest riigi kanda, sest Mihkel Majoril oli õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse algusest peale, s.o juba esimeses kohtuastmes õigesti. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. septembri
3. a otsus osas, millega: 1) kannatanu tsiviilhagi rahuldati täielikult ja Mihkel Majorilt mõisteti Arni Agro OÜ kasuks välja 17 520 eurot 48 senti; 2) tsiviilhagi tagamiseks jäeti arestituks Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määruse alusel arestitud Mihkel Majorile kuuluv ½-suurune mõtteline osa korteriomandist (registriosa nr xxxx); 3) Mihkel Majorile mõisteti

§ 209

lg 1 järgi karistuseks üks aasta vangistust ja lõplikuks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust; 4) Mihkel Majorilt mõisteti kannatanu menetluskulu katteks Arni Agro OÜ kasuks välja 1890 eurot. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) rahuldada kannatanu tsiviilhagi osaliselt ja mõista Mihkel Majorilt Arni Agro OÜ kasuks välja 14 600 (neliteist tuhat kuussada) eurot 40 senti; 2) vabastada Mihkel Majorile kuuluv ½-suurune mõtteline osa korteriomandist (registriosa nr xxxx) aresti alt; 3) tsiviilhagi tagamiseks kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale Arni Agro OÜ kasuks 14 600 euro 40 sendi suurune kohtulik hüpoteek Mihkel Majori omandis olevale ½-suurusele mõttelisele osale korteriomandist, mis asub xxxx. Saata käesolev otsus tsiviilhagi tagamist puudutavas osas registripidajale täitmiseks; 4) mõista Mihkel Majorile

§ 209

lg 1 järgi karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust, millest lugeda

§ 68lg 1 alusel kantuks 2 (kaks) päeva vangistust.

Mihkel Majori lõplik karistus on 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaldamist puudutavas osas jätta maakohtu otsus muutmata; 5) mõista Mihkel Majorilt Arni Agro OÜ kasuks välja 1575 (üks tuhat viissada seitsekümmend viis) eurot kannatanul enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 12 Riigikohtu 19.06.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a otsus osas, millega mõisteti Mihkel Majorile

§ 209

lg 1 järgi karistuseks 8 kuu pikkune vangistus, millest loeti

§ 68

lg 1 alusel kantuks 2 päeva vangistust, ja jäeti see

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

1. Tühistatud osas jõustada Viru Maakohtu
2. septembri
3. a otsus, millega mõisteti Mihkel Majorile

§ 209

lg 1 järgi karistuseks 1 aasta pikkune vangistus, millest loeti

§ 68

lg 1 alusel kantuks 2 päeva vangistust, ja jäeti see

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

1. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata.
2. Prokuratuuri kassatsioon rahuldada. 21.09.2018 kohtuotsus 1-17-11930 jõustus osaliselt
3. juunil 2019 Riigikohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent