Obsah (6)

§ 163§ 162§ 637§ 651§ 631§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-101946 Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Tsiviilasi Swedbank AS

§ 163lg 1 alusel kanda võrdsetes osades.

Hageja menetluskuluks oli tasutud riigilõiv 350 eurot, millest pool jääb kostja kanda. Kostjal menetluskulusid ei olnud. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 350 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palub hageja jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Maakohus eksis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 163 lg 1 kohaldamisel. Kohus jättis rahuldamata vaid menetlustasu 6,40 euro nõude, s.o 0,15% ulatuses. Menetluskulude poolte vahel võrdsetes osades jaotamine on seetõttu põhjendamatu, ebamõistlik ja kahjustab hageja huve. Kohus ei põhjendanud kulude sellist jaotust. 12. Mõistlik ja põhjendatud on jätta kulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja nõue rahuldati sisuliselt kogu ulatuses. Määruse põhjendused 13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 14.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 631

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. 15. Hageja esitas maakohtule nõude kostjalt põhivõla, viivise, intressi ja menetlustasu väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja põhivõla, viivise ja intressi, kuid jättis menetlustasu väljamõistmise nõude rahuldamata. Seega rahuldas kohus hageja nõude osaliselt. Hageja ei vaidlusta kaebuses seda, et üks tema nõuetest jäi rahuldamata, ega seda, et tegemist on hagi osalise rahuldamise olukorraga. 3 16.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sätte sõnastusest tuleneb eeldus, et pooled kannavad hagi osalise rahuldamise korral kulud võrdsetes osades, s.t see on reegel. Kohus ei pea reeglist lähtumist täiendavalt põhjendama (vt ka V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 163 kommentaarid, lk 775 p 1 ja lk 777 p 3.3.1 ja 3.3.2.a). 17. Hagi osalise rahuldamise tõttu oli maakohtul seega

§ 163lg 1 alusel õigus otsustada, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades.

Ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu kohtu otsustusega lähtuda seaduses sätestatud eeldusest, ei anna ringkonnakohtule alust vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks ringkonnakohus kaebust ilmselt rahuldada. 18. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 4