Obsah (6)

§ 632§ 187§ 272§ 162§ 174§ 124

Tsiviilasi nr 2-18-2327 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2327 Tsivi

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. OÜ Tervisenäks (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael (hageja) esitas 13.02.2018 Tartu Maakohtule hagi Rainer Muraku (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, paludes kostjalt OÜ Tervisenäks (pankrotis) kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 7880,02 eurot. Hagiavalduse (tl 2-7) kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 6.03.2017 kohtumäärusega välja OÜ Tervisenäks (registrikood: 11703704) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. 13.07.2017 toimus OÜ Tervisenäks pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus tunnustati kahe võlausaldaja nõudeid kogusummas 3824,22 eurot, nõuded on kinnitatud ka 12.10.2017 jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i nõue on tunnustatud tähtaegselt esitatud nõudena summas 2565,17 eurot. Nõude aluseks on menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-
2. AS-i Tasku Keskus nõue on tunnustatud tähtaegselt esitatud nõudena summas 1259,05 eurot. Nõude aluseks on tasumata arve ja maksekäsu kiirmenetluse määrus tsiviilasjas 2-16-
3. Rainer Murak on olnud ainus OÜ Tervisenäks juhatuse liige alates 8.12.
4. Pankrotihaldurina on Sirje Tael OÜ Tervisenäks raamatupidamisdokumentide revisjoni teostamise raames audiitori aruandest tulenevalt tuvastanud, et juhatuse liige Rainer Murak on rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust. OÜ Tervisenäks juhatuse liige on perioodil 2012 kuni 2016 võltsinud ostuarveid summas 40 071,66 eurot ning teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid summas 9437,70 eurot. Arvete võltsimisele viitavad audiitori aruande kohaselt järgmised asjaolud: 1) ostuarved olid läbi kantud ostuarvetena, arvevabriku arved olid hiljem lisatud ja läbi kantud finantskannetena, mida tavapäraselt ostuarvete puhul ei kasutata. Põhjus – ostuarveid ei saa numeratsiooni lihtsalt vahele kirjutada; 2) kõik kõnealused lisatud arved olid makstud sularahas, kuid kassa väljavõttel ei olnud neid kajastatud; 3) kõikide arved esitanud ettevõtete puhul on nende andmeid vaadates selge, et tegemist ei ole aktiivselt tegutsevate ettevõtetega vaid kas likvideerimiseks ära müüdud või seisma jäänud ettevõtetega; 4) käibemaksukohuslus on tänaseks kõigil ettevõtetel lõppenud; 5) viimased aastaaruanded kõigil neil ettevõtetel jäävad aastate taha. Audiitori aruande kohaselt on ettevõtlusega ilmselgelt mitteseotud kulud AS Decora arved summas 3437,70 eurot (ilma käibemaksuta 2863,08 eurot) ja MP Inkasso OÜ arved summas 6000 eurot (ilma käibemaksuta 5000 eurot). Arvestades ettevõtte majandustegevuse iseloomu, ei ole arved ilmselgelt ettevõtlusega seotud või on ebaproportsionaalselt suured ja majanduslikult põhjendamatud. OÜ MP Inkasso on omanikuga seotud ettevõte, mistõttu võib olla tegemist teeseldud tehinguga, mille eesmärk oli ettevõttest raha välja viimine. Pankrotihaldur selgitab, et Rainer Muraku ja tema elukaaslase töökohaks on XXX, mis selgitab näilike arvete esitamise võimalust. Hageja nõuab käesoleva hagiga kostjalt kui Tervisenäks OÜ juhatuse liikmelt Rainer Murak võltsitud arvete ja ettevõtlusega mitteseotud kulude tasumisega tekitatud kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel. Hageja hinnangul rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega Tervisenäks OÜ-le tekitatud kahju suuruseks saab praegusel hetkel lugeda 57 389,38 eurot. Pankrotihaldur vähendab kahju suuruse summani 7880,02 eurot, arvestades summa hulka pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ning pankroti- ja käesoleva tsiviilasja menetluskulud. Kostja vastus 2
5. Kostja 17.04.2018 esitatud vastuses (tl 108-109) hagi ei tunnista. Hageja ei ole kahju tekitamise kohta esitanud ühtegi konkreetset tõendit. Audiitori arvamus kahju tekitamist ei tõenda. Hageja palub välja mõista kahju summas 7880,02 eurot. Hageja peaks teatama, millist konkreetset väidetavat kahju arvestab hageja selle summa katteks. Hageja täiendavad seisukohad
6. Hageja 10.05.2018 esitatud seisukohas (tl 113-115) kostja vastuväidetega ei nõustu. Pankrotihaldurina on Sirje Tael tuvastanud OÜ Tervisenäks raamatupidamisdokumentide revisjoni teostamise raames audiitori aruandest tulenevalt, et juhatuse liige Rainer Murak on rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust, sh hageja on selgelt piiritlenud ja selgitanud, kuidas on nõue kostja vastu kujunenud: OÜ Tervisenäks juhatuse liige on perioodil 2012 kuni 2016 võltsinud ostuarveid summas 40 071,66 eurot ning teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid summas 9437,70 eurot. Hageja selgitab, et audiitori arvamus on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 272 lg 2 alusel kui eriteadmistega isiku arvamus. Audiitor on sõltumatu ja pädev raamatupidamise asjatundja. Kostja ei ole ümber lükanud ega esitanud mingeid tõendeid, et ostuarved ning tehtud kulud oleksid seotud ettevõtlusega. Kohtuistung

1. 13.06.2018 toimus asjas kohtuistung. Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada. Kostja jääb seisukohale, et hagi on tõendamata. Audiitori arvamus ei tõenda, et kostja on ettevõttele kahju tekitanud. Audiitori arvamus ei ole tõend. Hageja oleks pidanud tõendama, et arved olid põhjendamatud. Siis oleks saanud kostja vastu tõendada, mille eest ja mis summas oli teenus. Nõue on konkretiseerimata. Kohtu seisukoht
2. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kohus leiab, et juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-16). Hageja hinnangul on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustui täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt tähendab äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene 3 sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt Riigikohtu
5. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-17, p 13.1 ja selles viidatud lahendid). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides (Samas, p 13.3 ja selles viidatud lahendid). Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning hagejal on õigus nõuda kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on asjas esitatud audiitori aruande (tl 27-28) ning sellele lisatud arvete ja äriregistri väljavõtetega tõendatud, et OÜ Tervisenäks juhatuse liige on perioodil 2012 kuni 2016 võltsinud ostuarveid summas 40 071,66 eurot ning teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid summas 9437,70 eurot.

§ 272

lg 1 kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Seega on ka audiitori aruanne kui eriteadmistega isiku arvamus tsiviilkohtumenetluses lubatav tõend. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis audiitori järeldused ümber lükkaks. Ostuarvete võltsimisega ning ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemisega on ettevõttest raha välja viidud ning ettevõtte vara on vähenenud 49 509,36 euro (40 071,66 eurot + 9437,70 eurot) võrra. Kostja ei ole võltsitud ostuarveid kasutades ning ettevõtlusega mitteseotud kulusid tehes käitunud ettevõtte huvides. Korralik ettevõtja sarnasel viisil ei käituks. Hageja on hagiavalduses arvestanud tekitatud kahju hulka mh pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ning pankrotimenetluse ja käesoleva tsiviilasja menetluskulud. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kohtu arvates saab kahjuks pidada kogu võltsitud arvete ning ettevõtlusega mitte seotud arvete alusel välja makstud raha, samuti pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetluses on tähtaegselt esitatud nõuetena tunnustatud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i nõue summas 2565,17 eurot, mille aluseks on menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-61634, ning AS-i Tasku Keskus nõue summas 1259,05 eurot, mille aluseks on tasumata arve ja maksekäsu kiirmenetluse määrus tsiviilasjas 2-16-109166. Kohus leiab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ei ole kuidagi seotud juhatuse liikme kohustuste rikkumistega, sõltumata OÜ Tervisenäks pankrotist oleks tulnud need võlausaldajate nõuded täita. Käesoleva tsiviilasja menetluskulude osas märgib kohus, et kohus saab need hagi rahuldamise korral kostjalt menetluskuluna, mitte osana kahjust välja mõista. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja ei oleks ostuarveid võltsinud ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid teinud, ei oleks ettevõtte vara 49 509,36 euro ulatuses vähenenud. Arvestades pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuete suurust, ei oleks sellisel juhul pankrotiolukorda tekkinud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, kostja vastutab juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest. Arvestades hageja nõuet mõistab kohus kostjalt välja kahju summas 7880,02 eurot. 6. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Vastavalt

§ 174lg-tele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise 4 suuruse.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 475 eurot.

§ 124

lg 1 alusel on käesoleva hagi hind 7880,02 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 475 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 475 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5