1-18-1809/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1809 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaadi abi Marina Kelpman määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andres Kelkka elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDRES KELKKA, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 39611072232, Karistuse kandmise algus 21.03.2018 ja lõpp 10.05.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.05.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDRES KELKKA elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Andres Kelkkalt menetluskuluna kaitsjatasu 209,28 (kakssada üheksa eurot 28 senti) eurot adv. Marina Kelpmani poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses 1 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 209,28 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Kelpmani poolt süüdimõistetu Andres Kelkka kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andres Kelkkale, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Kelkka elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 21.03.2018 otsusega tunnistati Andres Kelkka süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 15.11.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust. Andres Kelkka karistuse kandmise alguseks loeti 21.03.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andres Kelkka ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest tal on pere ja väike laps. Ta osales väljapressimises alkoholi tõttu. Ta ei suuda ennast alkoholijoobes kontrollida. Nüüd ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, et loobuda alkoholist. Enne vangistust tarvitas ta ka narkootikume, sest tal olid halvad eluviisid ning ta arvas, et talle on kõik lubatud. Endist elu ta ei jätka, kuna nüüd on ta vanem ja tal on noor naine. Selgitab kuriteo kohta, et tema lapsekäru põlema ei pannud, vaid tema peksis läbi ja võttis ära telefoni. Ta on nüüd muutunud. Leiab, et Eluviisitreening aitas teda. Tal on plaanis minna tööle ja peret aidata. Tööle läheb kaevandusse, vanaisa aitab tal sinna tööle saada. Tal ei ole ametit, kuid igal juhul ta läheb sinna tööle, sest tal on vaja peret toetada. Selgitab, et distsiplinaarkaristused on selle pärast, et ta ei võtnud tablette, keelatud esemeteks olid juhtmed, et tee tegemiseks voolu saada. Kaitsja on arvamusel, et enne tähtaega vabanemise korral kindlasti jätkab kinnipeetav seadusekuulekat elu. Ta on motiveeritud, tal on väike laps, noor naine ja ta tahab olla toeks oma perele. Lapse toetamise nimel ta on valmis tegema ükskõik millist tööd, kuna xxxx ei ole suurt valikut, siis on ainus võimaluse minna xxxx tööle. Vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogramme, mis aitasid tal mõista ja muuta oma suhtumist ning välistada tulevikus alkoholi ja narkootikumide probleemid. Tal on kindel elukoht, vanaema ja vanaisa on andnud 2 loa selleks ja nad on valmis teda alguses aitama rahaliselt. Lisaks on ta vangistuse ajal osalenud riigikeele õppes, mistõttu see kindlustab tema töövõimet tööturul. Kaitsja toetab tema ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti teist korda. Sellest järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on vangistuses toime pandud vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu, vangistus mõisteti talle röövimise toimepanemise eest. Eelmise kuriteo, s.o röövimise toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ning eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine. Kinnipeetaval on vangistuses 11 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis vangistuses olles sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, AN tugigrupi ja vestles psühholoogiga erinevatel teemadel, sealhulgas pereväärtustest. Samuti on ta olnud hõivatud tööga, varem koristaja ja toidujagajana, käesoleval ajal töötab jälle vangla majandustöödel koristajana. Samas on kinnipeetav määratud ka riigikeele A1 taseme õppesse, kuid see on erinevatel põhjustel lõpetamata jäänud, muuhulgas on ise loobunud läbimisest ja jätnud kohal käimata ning lisaks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu jäänud kursus pooleli. Vabanemisjärgselt on tal kindel elukoht vanaemale kuuluvas korteris. Enda sõnul oli tal enne vangistust samuti kindel elukoht koos elukaaslasega üürikorteris. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindel igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust tegi ta peamiselt juhutöid ja teda toetas materiaalselt vanaema. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, mistõttu ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetav ei ole elu jooksul omandanud ametlikku ega pikaajalist töökogemust, ega kutseoskuseid, mis toetaksid tal töökoha leidmist. Kohtu hinnangul on töökoha puudumine ühes kindla sissetulekuta uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuivõrd eelmine kriminaalkaristus mõisteti just röövimise eest, mille kinnipeetav pani toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti on tal tasumata rahalisi nõudeid üle 6900 euro, mis tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt mõjuksid. Tema tutvusringkonnas on ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kelle poolt mõjutatav negatiivses suunas. Suureks uue kuriteo toimepanemise riskiks vabanemisel on ka alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Isik tunnistab, et tarvitas enne vangistust sõltuvusaineid, samuti seda, et muutub ainete mõju all olles agressiivseks. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused 3 ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Samuti puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andres Kelkka vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Marina Kelpman, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 209,28 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4