1-05-688\10

(042330023397)Kohtukoosseis Eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina ja Olev Mihkelson Kohtuistungi sekretär Mai Raidma Kriminaalasi A.A süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 14.06.2007 otsus Apellatsiooni esitaja A.A apellatsioon Prokurör Innokenti Menšikov Süüdistatav A.A IK XXX, eluk. XXX, töök. XXX varem kohtulikult karistatud Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 14.06.2007 kohtuotsus A.A süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi tühistada täies ulatuses. A.A mõista KarS § 263 p 1 järgi õigeks. Apellatsioon rahuldada. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest. 1

(4)1-05-688 Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 14.06.2007 otsusega tunnistati A.A süüdi KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust KarS § 73 kohaldamisega tingimisi 3 aastase katseajaga. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. A.A anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 30.07.2004 kella 22.30 paiku XXX maja juures lõi huligaansetel ajenditel A.P-le rusikaga vastu pead, tekitades kannatanule kehavigastusi. Sellega pani A.A toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leidis, süüdistatava süü on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga ning A.A teod on kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi õigesti, vaatamata temapoolse süü eitamisele. Kohus tugines kannatanu A.P ütlustele, XXX väljavõttele kannatanule kehavigastuste tekitamisest ning tunnistaja A.T ütlustele, mille kohaselt noormeestelt pärast suitsule tuld küsimas käimist oli kannatanu silma alla tekkinud verevalum. Kuna süüdistatava sõbrad J.J ja A.L viibisid ajutiselt eemal, ei võinud nad löömise hetke näha. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes. Karistuse määramisel arvestas kohus karistust kergendavate või raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava süü astet ja tema isiksust, kes on varem kohtulikult ning väärteokorras karistatud, aga ka töökohast antud positiivset iseloomustust, samuti tema suhtumist toimepandusse, raskete tagajärgede puudumist. Kohus pidas otstarbekas karistada minimaalse vangistusega tingimisi. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.A, kes leiab, et maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamata. Kohus ei arvestanud järelduste tegemisel, et XXX väljavõttel (I kd. t.l. 58-59) puuduvad vastavad rekvisiidid, mistõttu ei ole see KrMS § 63 ja § 123 mõttes tõendiks. Seega on tõendamata ka A.P kehavigastuste tekitamine. Tunnistaja A.T kui ka kannatanu ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna joobeseisundis alaneb inimesel ümbritseva olukorra tajumise teravus ning ununevad sel ajal toimepandud teod, mida tõendavad ka vastuolud nende ütlustes. (I kd. t.l.9, 38 II kd.t.l.35). Samuti ei märganud politseikonstaabel kannatanu poole pöördumisel viimase näol nähtavaid löögi jälgi ( I kd. t.l. 50). Tunnistaja I.J ütluste kohaselt käitus kannatanu agressiivselt ja provotseerivalt ebatsensuurselt väljendades (I kd. t.l. 43, II kd. t.l. 33) ning tunnistaja A.L ütluste kohaselt vastasid nad kannatanu sõimlemisele, et ta lahkuks (II kd. t.l. 26). Süüdistatav leiab, et mitte tema, vaid A.P rikkus avalikku korda. Süüdistatav palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega ta õigeks mõista. 2

(4)1-05-688 Ringkonnakohtu istungile süüdistatav A.A ei ilmunud. Kuna süüdistatav sai kohtukutse isiklikult kätte, siis vastavalt KarS § 334 lg 1 p 3 arutas ringkonnakohus kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta. Prokurör Innokenti Menšikov taotles kohtuotsuse muutmata jätmist, kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski arvamuse kohaselt on apellatsioon põhjendatud ning A.A tuleb õigeks mõista. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ning kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu s.t kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. A.A-le on esitatud süüdistus selles, et tema 30.07.2004 kella 22.30 paiku XXX maja juures lõi huligaansetel ajenditel A.P-le rusikaga vastu pead tekitades kannatanule kehavigastusi. Antud tegu kvalifitseeriti KarS § 263 p 1 järgi s.o avaliku korra raske rikkumine vägivallaga. Kohus leidis, et süü on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Esmalt tuleb märkida, et sellist õiguslikku määratlust nagu huligaanne ajend KarS § 263 koosseis ette ei näe. KarS § 263 järgi kvalifitseeritav tegu on Karistusseadustikus ette nähtud avaliku rahu vastaste süütegude peatükis ning kaitstavaks õigushüveks on avalik kord. A.A-le esitatud süüdistuses ei vasta KarS § 263 koosseisule, selles räägitakse vaid A.A poolt vägivallateo toime panemisest kannatanu suhtes. Miks antud tegu on just nimelt avaliku korra rikkumine, süüdistusest ega ka kohtuotsust ei selgu. Seega, antud juhul tuleks kõne alla vaid A.A poolt KarS § 121 järgi ettenähtud teo toime panemine s.o kehaline väärkohtlemine. Apellant oma kaebuses taotleb enda õigeksmõistmist, kuna mingit kuritegu ta toime pannud ei ole ning maakohus on kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Ringkonnakohus nõustub, et kogutud tõendid ei anna alust järelduseks, et süüdistatav A.A pani kannatanu suhtes toime vägivallateo. Süüdistatav on oma süüd kogu menetluse vältel järjekindlalt eitanud. Temaga koos olnud isikud-tunnistajad A.L ja J.J mingit löömist ei näinud. Maakohus on lugenud kannatanule vigastuse tekitamise tõendatuks XXX väljavõttega, kust nähtub, et A.P-l oli põrutus ja verevalum näos( 1 kd, tl 58-59). Apellant on seisukohal, et nimetatud väljavõtet ei saa lugeda tõendiks KrMS § 63 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub sellega. KrMS § 63 osundab, mis võivad olla kriminaalmenetluses tõendiks. Muuhulgas võib olla tõendiks ka dokument. Antud juhul ei saa tl 58-59 (1kd) olevat koopiat mingist sissekanderaamatust lugeda tõendiks ( ehk siis dokumendiks), kuna ei ole võimalik aru saada, millest antud koopia on tehtud või kes on selle koostanud ning millisel teel see on kriminaalasja juurde sattunud ( puudub ka menetleja poolt dokumendi esitamise nõue). Seega ei ole antud juhul tegemist tõendiga KrMS § 63 mõttes ning selle aluseks võtmine isiku süü tuvastamisel on ebaseaduslik. Kohus on süüdimõistmise aluseks võtnud ka kannatanu A.P ja tunnistaja A.T ütlused. Ringkonnakohus on seisukohal, et kannatanu ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nii on kannatanu kohtuistungil rääkinud, et nägi kolme inimest ning läks suitsule tuld küsima. Tema juurde tuli süüdistatav ja lõi teda rusikaga näkku. Kannatanuga kaasas olnud sõber (T.) seisis eemal. Samas avaldas maakohus kannatanu eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kui ta küsis suitsule tuld, lõi üks teda näkku. T., nähes seda, püüdis sekkuda, kuid ta tõugati eemale ( 1kd, tl 8-119). Kohtuotsuses puudub hinnang kannatanu poolt antud erinevatele ütlustele, on vaid üldsõnaline konstateering, et kohus tugineb kannatanu P. ütlustele. 3

(4)1-05-688 Tunnistaja A.T ütluste kohaselt läks kannatanu suitsule tuld küsima, tema ise kolme noormehega ei suheldud. Tagasi tulles oli A.P-l silma all „sinikas“. Seega ei kinnita T. kannatanu ütlusi selle kohta, et ta püüdis konflikti sekkuda. Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja S.G, kes politseitöötajana käis sündmuskohal. Maakohus on antud tunnistaja ütlused jätnud täielikult hindamata. Tunnistaja ütluste kohaselt osundas kannatanu A.A-le kui lööjale, kuid mingeid nähtavaid löömisjärgi kannatanu näos ta ei näinud. Seega ei kinnita nimetatud tunnistaja A.T ütlusi kannatanul „sinika“ olemasolu kohta. Eeltoodust lähtuvalt puuduvad antud kriminaalasjas tõendid, mis objektiivselt kinnitaksid A.A süüd kannatanu A.P suhtes vägivallateo toime panemist ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Antud kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2,3; 340 lg 2 p 1; 344; 345 lg 1,2. Maarika Kuusk Eeva Levina 4

(4)Olev Mihkelson