järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30-kordses miinimumpäevamääras, s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooniga, mis kanda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista J.Mlt riigieelarvesse: 1) 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni sundraha katteks; 1486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni ja 80 senti kaitsjatasu katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtu Põlva kohtumajalt asja arutamist üldkorras. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast määruskaebuse esitamise teel Põlva kohtumajale. Süüdistusakti sisu 1-08-1558 Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse J.M selles, et ta 19.01.2008. a kella 1.10 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas XXX külas maja nr XXX ees, oma elukoha rõdult, solvas teda öörahu rikkumise eest korrale kutsuvaid Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna patrullitalituse vanemkonstaabel XXX ja konstaabel XXX, kasutades nende suhtes ebatsensuurseid sõnu. Seega J.M pani toime võimuesindajate solvamise seoses nende ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 275 järgi kvalifitseeritava Kuriteoga ei ole kahju tekitatud. Prokuröri ettepanek: J.
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära, s.o 1500 krooniga. Maakohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik kiirmenetluse raames lahendada käskmenetluses, sest tegemist on II astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist põhikaristusena. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat ei ole varem kuritegude eest karistatud, kuid teda on karistatud liiklusalase väärteo eest (tl 18, 19). Süüdistatava karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Seega tuleb J.
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära, s.o 1500 krooniga. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu – 1486,80 krooni (495,60+991,20, tl 25, 35). Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kuludest sundraha pooles ulatuses ja kaitsjatasu täielikult. Lembit Käis kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.