← Eesti

1-06-5142\26

Obsah (9)§ 200§ 199§ 65§ 68§ 218§ 64§ 74§ 75§ 32

1-06-5142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Kriminaalasja läbivaatamise 10.oktoober 2007.a, Jõhvi kuupäev ja koht Kohtuotsuse tegemise aeg ja 16.oktoober 2007.a, Jõhvi koht Kr

) § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 7, 8 ja

§ 200

lg 1 järgi, V.G süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja Igor Volkovi õigeksmõistmises

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Roman Serov, tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban ja ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav Roman Serov (sünniaeg 03.detsember 1980.

  1. a)- isikukood 38012032244, kodakondsuseta, haridus 7 klassi, töötu, elukoht Ahtme mnt 107-3 Kohtla-Järve, varem kohtu poolt karistatud, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas; V.G (sünniaeg XXX)- isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, töötu, elukoht XXX, varem kohtu poolt karistatud; Igor Volkov (sünniaeg 05.august 1974.
  2. a)- isikukood 37408052240, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht APL Pordastion AS, elukoht Sõpruse 42-5 Kohtla-Järve, varem kohtu poolt karistatud Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko Kaitsjad Vandeadvokaadid Arvo Suuban, Oleg Gorškaljov, Irina Žurina (määratud korras) osakonna RESOLUTSIOON : 1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a kohtuotsus järgmistes osades: 1-06-5142 1.1.süüdistatavalt Roman Serovilt tsiviilhagi 2 000 (kahe tuhande) krooni väljamõistmise osas kannatanu Maia Butjatina kasuks; 1.2.süüdistatavale Roman Serovile

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise, eelvangistuses viibitud aja karistuse tähtaja hulka arvestamise ning kandmisele kuuluva karistuse osades ja nendes osades teha uus kohtuotsus; 1.3.süüdistatavale V.G-le mõistetud karistusele kolme kuulisele vangistusele

§§-de 74 ja 75 sätete kohaldamise osas ning selles osas teha uus kohtuotsus; 2.Teha uus kohtuotsus, millega: 2.1.Vastavalt

§ 68

lg 1 arvata Roman Serovile karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.märtsist-30.märtsini 2005, s.o. 2 (kaks) päeva ja 16.jaanuarist- 27.juunini 2006.a, s.o. 5 (viis) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust, kokku 5 (viis) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust; 2.2.

§ 65

lg 1 alusel suurendada Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsusega Roman Serovile mõistetud karistust 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.juuni 2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra- 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata

§ 65

lg 1 teise lause alusel maha 28.juuni 2006.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 11 (üksteist) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust, lugedes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust algusega 21.juunist 2007.a; 2.3.17.oktoobri 2007.a seisuga jääb Roman Serovil kanda 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 4 (neli) päeva vangistust. 2.4.

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud 3 (kolme) kuulist vangistust Ida

Viru Maakohtu 20.septembri 2004.a kohtuotsusega mõistetud kaheksa kuulise ja kaheteistkümne päevase võrra ja V.G-le mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust. 2.5.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistusaeg 29.märtsist-30.märtsini 2005, s.o.

2(kaks) päeva karistuse kandmise tähtaja hulka, ja V.G ärakantavaks karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 2.6.Karistuse kandmise aja algust arvestada V.G vangistamisest. 3.Muuta Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007. a kohtuotsuse nr 1-065142 sissejuhatust, jättes sellest välja lause, et Igor Volkov varem kohtu poolt karistatud. 4.Muus osas jätta Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a kohtuotsus muutmata. 5.Kaitsja-vandeadvokaat Arvo Suubani, süüdistatava Roman Serovi ja ringkonnaprokuröri Larissa Prokopenko apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 16.oktoobrist 2007.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru 2

(15)1-06-5142 Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsusega: 1.1.mõisteti Roman Serov süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks vastavalt

§ 218

lg 1 alusel väheväärtusliku asja vastu toimepandud varavastases süüteos 21.oktoobril 2005.a ja 4.novembril 2005.a tsiviilhageja XXX osas; 10.detsembril 2005.a kannatanu XXX; 01.jaanuaril 2006.a kannatanu XXX osas; 13.jaanuaril 2006.a XXX osas inkrimineeritud käitumises

§ 199lg 2 p-de 4, 8 järgi.

1.2. mõisteti Roman Serov süüdi kuriteo toimepanemises

§ 199

lg 2 p 4, 5 ja 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1.3.mõisteti Roman Serov süüdi kuriteo toimepanemises

§ 200lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust.

1.4.Vastavalt

§ 64

lg 1 liideti mõistetud karistused, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1.5.Vastavalt

§ 68

lg 1 loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.märtsist 2005.a-30.märtsini 2005 s.o 2 (kaks) päeva ja 16.jaanuarist -27.juunini 2005.a, s.o 5 (viis) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust, kokku 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust, mille võrra vähendati ärakandmisele kuuluvat karistust. Lõplikuks karistuseks mõisteti Roman Serovile 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. 1.6.Vastavalt

§ 65

lg 1 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.juuni 2006.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1.7.Karistusaja algust arvestati alates 21.juunist 2007.a . 1.8.Roman Serovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jäeti muutmata. 2.Nimetatud maakohtu otsusega: 2.1.tunnistati V.G süüdi

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust.

2.2.mõisteti V.G süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kuriteo toimepanemises ööl vastu 17.märtsi 2005.a XXX territooriumil. 2.3.Vastavalt

§ 68

lg 1 loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.märtsist 2005.a -30.märtsini 2005.a, s.o 2 (kaks) päeva, mille võrra vähendati ärakandmisele kuuluvat karistust. Lõplikuks karistuseks mõisteti V.G-le 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2.4.Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui V.G ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu, määrati ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning

§ 75lg 1 järgi määrati kontrollnõuded.

2.5.Katseaja alguseks loeti 21.juuni 2007.a . 2.6.Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 3.Nimetatud maakohtu otsusega: 3

(15)1-06-5142 3.1.mõisteti Igor Volkov süüteokoosseisu puudumise tõttu

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi õigeks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistati. 4.Lisaks mõisteti maakohtu otsusega Roman Serovilt välja 2 000 (kaks tuhat) krooni kannatanu XXX kasuks. 5.Roman Serov on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 199

lg 2 p-de 4, 5 ja 7, 8 järgi selles, et 30.juunil 2005.aastal kell 10.20 Kohtla-Järvel Maleva 25b maja juures, haaras avalikult XXX-l käest käekoti, otsis selle läbi ning võttis kotist välja XXX mobiiltelefoni NOKIA 3 100 maksumusega 2 000 (kaks tuhat) krooni. Roman Serov põgenes mobiiltelefoniga sündmuskohalt. XXX-le tekitati kahju 2 000 (kaks tuhat) krooni. 6.Peale selle on Roman Serov kohtu alla antud süüdistatuna

§ 200

lg 1 järgi selles, et 26.detsembril 2005.aastal kell 23.00 Kohtla-Järve linnas Estonia pst 6a maja juures tõukas XXX pikali, misjärel tõmbas temalt kaelast ära kaks kullast ketti kummagi maksumusega 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni koos risti kujutava ripatsiga maksumusega 5 000 (viis tuhat) krooni ja inglise münti kujutava ripatsiga maksumusega 15 000 krooni ning lahkus sündmuskohalt. XXX-le tekitatud kahju on 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) krooni. 7.V.G on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 199

lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi selles, et tema, 25.märtsil 2005.aastal, kell 04.20 Kohtla-Järvel XXX koos Roman Seroviga raudkangiga peasissepääsu ukseluku ja teisel korrusel asuvate korterite 2 ja 3 uste lukkude lahtikangutamise teel sisenesid varguse toimepanemise eesmärgil XXX korteritesse ja panid väljaviimiseks valmis seljakoti, mis väärtust ei oma, kolm moosipurki, mis väärtust ei oma, vahvliküpsetus masina "BED.-1" maksumusega 350 (kolmsada viiskümmend) krooni, kausi, maksumusega 30 (kolmkümmend) krooni, kirve, maksumusega 80 (kaheksakümmend) krooni, vihmavarju, maksumusega 40 (nelikümmend) krooni, samovari, maksumusega 350 (kolmsada viiskümmend) krooni, kaks vaipa, kogumaksumusega 350 (kolmsada viiskümmend) krooni, jope, maksumusega 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, 11 radiaatorit, kogumaksumusega 2 275 (kaks tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni, pardli "XAPbKOB", maksumusega 100 (sada) krooni ja kaks alumiiniumist potti, kogumaksumusega 300 (kolmkümmend) krooni, kandsid loetletud esemed hoonest välja, kuid nende poolt jäi vargus lõpule viimata, kuna varguse toimepanemise hetkel olid V.G ja Roman Serov kinni peetud politseitöötajate poolt. Esemete vargusega on XXX-le tekitatud materiaalne kahju 6 375 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, taastustööde teostamisega ja lukkude parandamisega tekkinud materiaalne kahju 2 600 (kakstuhat kuussada)krooni. 8.Igor Volkov on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 199lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi selles, et tema ööl vastu 17.märtsi 2005.a.

Kohtla-Järvel XXX ühiselt ja kooskõlastatult koos teise isikuga varguse toimepanemise eesmärgil sisenesid XXX aiaga piiratud territooriumile, kus endaga kaasasolnud raudkangiga lõhkusid garaaži seinas oleva klaasblokkidest akna, mille kaudu tungisid garaaži sisse ning panid toime kahes 200 liitrises nõus olnud XXX-le kuuluva diiselkütuse kogumaksumusega 4 375 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni ja sõiduauto Volkswagen LT-35 registreerimisnumber 788 TEG varguse maksumusega 180 000 (sada kaheksakümmend tuhat) krooni. XXX-le on vargusega tekitatud materiaalne kahju 184 375 (sada kaheksakümmend neli tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni ja akna lõhkumisega 300 (kolmsada) krooni. Maakohtu otsusega mõisteti Igor Volkov kuriteo toimepanemises

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi õigeks, süüteokoosseisu puudumise tõttu. 4

(15)1-06-5142 9.Süüdistatav Roman Serov tunnistas end süüdi osaliselt ja selgitas, et ta ei tunnista oma süüd röövimises ning ei nõustu tsiviilhagidega. 9.1.Süüdistatav Igor Volkov ei tunnistanud oma süüd temale esitatud süüdistuses. 10.Maakohus leidis, et süüdistatav Roman Serov on süüdi temale inkrimineeritavas käitumises 13.juunil 2005.aastal XXX mobiiltelefoni avaliku varguse toimepanemises. 10.1.Samuti on leidnud tõendamist tema süü XXX-i pikali lükkamises ja naise kaelast vägivalda kasutades kaelakettide röövimise toimepanemises. Süüdistatava Roman Serovi süü XXX mobiiltelefoni Nokia 3 100 varguses 30.juulil 2005.aastal on tõendatud kannatanu tõepäraste ja usaldusväärsete ütlustega selles, et Roman Serov viibis turul ja nõudis kannatanult alusetult raha. Veendunud, et XXX-l raha ei ole, varastas ta salaja kotist kannatanu mobiiltelefoni, mille maksumus ületab mitmekordselt ka süüdlase poolt alusetult väidetavat võlasummat Roman Serovile. Maakohus ei lugenud tõepäraseks Roman Serovi selgitusi XXX poolt mobiiltelefoni vabatahtliku üleandmise kohta. Kohtueelse uurimise käigus Roman Serov kahtlustatavana selgitas, et ta ei eita kannatanult mobiiltelefoni võtmise fakti ja otsustas võtta XXX-lt võlgu mingi asja näol. XXX-i mobiiltelefoni aga müüs maha. 10.2.Maakohus ei nõustu kannatanu loobumisega tsiviilhagist, kuna kannatanu ei põhjendanud kohtus tsiviilhagist paljasõnaliselt loobumise põhjust ja oma õiguste kaitseks pöördus politseisse nimetatud varguse faktis. 11.Maakohus leidis, et Roman Serovile inkrimineeritav käitumine

§ 200

lg 1 järgi on tõendatud kannatanu XXX-i tõepäraste ütlustega selles, et temale tuttav isik Roman Serov kasutas vägivalda, s.t lükkas naise pikali ja rebis kaelast kaks kuldketti koos risti ja medaliga. Roman Serovi ütlustega on tõendatud, et ta võttis XXX-lt kaelast 2 (kaks) ketti. 12.Ringkonnaprokurör loobus süüdistusest Roman Serovi osas süüteokoosseisu puudumise tõttu vastavalt

§ 218

lg 1 alusel väheväärtusliku asja vastu toimepandud varavastases süüteos 21.10.2005 ja 4.11.2005 tsiviilhageja XXX osas; 10.12.2005 kannatanu XXX osas; 1.01.2006 kannatanu XXX osas; 13.01.2006 XXX osas inkrimineeritud käitumises

§ 199lg 2 p 4,8 järgi.

Prokurör loobus süüdistusest V.G osas

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ööl vastu 17.märtsi 2005.a XXX territooriumilt süüteokoosseisu puudumise tõttu. Juhindudes KrMS § 309 lg 2 tegi maakohus eelnimetatud prokuröri seisukohale tuginedes Roman Serovi ja V.G osas õigeksmõistva otsuse. 13.Maakohus leidis, et kogutud tõendite kogumiga ei ole tõendatud Igor Volkovile inkrimineeritav käitumine varguse toimepanemises ööl vastu 17.märtsi 2005.a Kohtla-Järvel Ritsika 5a diiselkütuse ja sõiduauto Volkswagen LT 35 788 TEG varguse toimepanemises. 13.1.Igor Volkovile inkrimineeritud käitumises ei ole konkretiseeritud varastatud diiselkütuse kogust, vaid kogus on määratletud kahe 200 liitrise nõuga milles oli tuvastamata kogus diiselkütust. Samuti puuduvad tõendid, millal ja millise hinnaga oli soetatud OÜ-le diislikütus. 13.2.Igor Volkovile inkrimineeriti süüdistusaktis eelnimetatud vargus isikute grupis. Ringkonnaprokurör loobus esitatud süüdistusest V.G osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust inkrimineerida ka Igor Volkovile kuriteo toimepanemist isikute grupis, sest süüdistusest tulenevalt ei ilmne, et garaaži tungisid vaid V.G ja Igor Volkov kahekesi. 5

(15)1-06-5142 13.3.Kogutud tõenditest nähtub, et garaažist leitud kindal tuvastati Igor Volkovilt pärit DNA. Samas ei ole Igor Volkovile inkrimineeritava käitumise kohta kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks esitatud süüdistust selles, et Igor Volkov osales garaaži territooriumile sissetungimises. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, mil viisil ning millises koguses ja kes varastas diiselkütuse ning sõitis garaažist välja seal olnud mikrobussiga. Tuvastamata see isik, kelle DNA leiti sõiduauto rooli ja käigukasti nupu pinnalt ning sellest lähtuvalt ei saa välistada asjaolu, et nimetatud isik võis osaleda sõiduauto varguse toimepanemisel. Samuti on kogumata tõendid, mis välistavad Igor Volkovi DNA (segaproovi) tunnustega töökinda sattumise garaaži Igor Volkovi käitumise tulemusel, näiteks Igor Volkoviga tööalaselt (autoasjandusega tegelemine) temaga kokkupuutunud isikute käitumise, s.o nii õiguspärase kui ka õigusvastase käitumise tulemusel. 13.4.Hinnates kogutud tõendeid leidis maakohus, et Igor Volkovi käitumises ei ole tuvastatud õigusvastasust selles, et ta tunnistaja XXX palvel juhtis XXX autot, kuna viimane oli tarvitanud alkoholi. 13.5.Maakohus leidis, et Igor Volkovi käitumises ilmnevad tema süüd välistavad asjaolud ning tuginedes

§ 32lg 1 – isik on süüdi kui puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Seega tuleb Igor Volkov temale inkrimineeritavas käitumises õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 14.Karistuse mõistmisel Roman Serovile arvestas maakohus tema vastutust kergendavaks asjaoluks tema süü ülestunnistust. Tema vastutust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. V.G käitumises maakohus ei tuvastanud tema vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. 14.1.Roman Serovile karistuse mõistmisel leidis maakohus, et toimepandud kuritegude eest on põhjendatud temale mõista karistuseks vangistus, kuna süüdimõistetu kannab eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistust kinnipidamiskohas. 15.V.G-le on põhjendatud mõista karistuseks tingimisi vangistus, kuna kuritegu on toime pandud enam kui 2 (kaks) aastat tagasi ning kriminaalmenetluse kestus ei olenenud süüdimõistetu põhjustatud takistustest. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 15.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsuse peale esitasid apellatsioonid Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko, süüdistatav Roman Serov ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. 16.Ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko palub oma apellatsioonis tühistada maakohtu otsus Igor Volkovi õigeksmõistmise ja V.G karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Igor Volkov süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi, mõista Igor Volkovile

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, mõista Igor Volkovilt kannatanu XXX kasuks välja tsiviilhagi summa ja kohtukulud, mõista V.G-le

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust,

§ 65

lg 2 järgi määrata talle liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust,

§ 68

lg 1 järgi arvata eelvangistus 29.märtsist 2005.a -30.märtsini 2005.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. 16.1.Lisaks taotleb ringkonnaprokurör uurida ringkonnakohtu istungil maakohtu istungi protokolli ning lisada asja materjalide juurde Ida-Viru Maakohtu 20.septembri 2004 otsuse koopia. 6

(15)1-06-5142 16.2.Ringkonnaprokurör leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetluseõigust, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid valesti, maakohtu järeldused ei vasta ega tugine maakohtus tuvastatud asjaoludele. 16.3.Ringkonnaprokurör leiab, et Igor Volkovi süü 17.märtsil 2005.aastal XXX-le kuuluva diiselkütuse ja sõiduauto Volkswagen LT-35 reg.nr 788 TEG varguse toimepanemises on tõendatud. 16.4.Tunnistaja XXX ning V.G-i ütlustest tuleneb, et diiselkütuse ja sõiduauto varguse toime pannud isik oli XXX-le tuttav ning ta teadis täpselt varguse toimepanemise asjaolusid. Kannatanu XXX ütlustest tuleneb, et ta viis töötaja XXX kaudu läbirääkimisi oma mikrobussi väljaostmiseks. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustest tuleneb, et need omakorda viisid läbirääkimisi läbi XXXga, kes tuli kohale koos Igor Volkoviga. Süüdistatava Igor Volkovi kohtulikul uurimisel antud ütlustest tuleneb, et kuna ta hoidis mitu aastat oma autosid garaažiboksides aadressil Ritsika 5a ning 2000. aastal andis boksi, kus toimus vargus, rendile, siis Igor Volkov teadis hästi territooriumi ja XXX garaažiboksi asukohta, samuti seda, millised autod ja mis ajal boksis seisavad. Tunnistaja XXX ütlustest tuleneb, et kohe pärast varguse toimumist avastas ta sündmuskohalt võõrad töölabakud, mida varem seal ei olnud. DNA ekspertiisiaktist tuleneb, et eelnimetatud töökinda DNA analüüsiks võetud proovi tulemuste alusel on võimalik eristada DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev Igor Volkovi võrdlusprooviga määratletud DNA profiiliga. Seega kasutas sündmuskohalt leitud kinnast Igor Volkov, kes jättis need sinna varguse toimepanemisel. 17..Ringkonnaprokurör leiab, et V.G-le mõistetud karistus on vastuolus

§ 74lg 5, kuna viimane pani toime tahtliku kuriteo katseaja kestel.

17.1.V.G on süüdi mõistetud Ida-Viru Maakohtu 20.septembri 2004.a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning temale on määratud 1 (üks) aasta vangistust katseajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud, millest ärakandmata karistus on 8 (kaheksa) kuud ja 12 (kaksteist) päeva.

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime kuriteo, mille eest karistatakse teda vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 5.

18.Süüdistatav Roman Serov ei nõustu osaliselt maakohtu otsusega: 18.1.süüdimõistmises

§ 200

lg 1 järgi, kuna XXX suhtes ei kasutatud mitte mingit vägivalda, täpsemalt ei lükanud teda, need on ainult kannatanu sõnad, selle episoodis palub tegu ümber kvalifitseerida

§-le 199; 18.2.XXX episoodi osas, kuna viimane andis telefoni üle vabatahtlikult. Roman Serov palub nimetatud episoodid ümber vaadata ja kergendada karistust. Lisaks palub ta kutsuda kohtusse. 19.Kaitsja Arvo Suuban vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsust Roman Serovile karistuse mõistmise, 30.juuni 2005.a episoodi (XXX), 26.detsembri 2005.a episoodi (XXX) ning XXX tsiviilhagi rahuldamise osas, palub vaidlustatud osas maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista Roman Serov õigeks 30.juuni 2005.a episoodis (XXX), kvalifitseerida Roman Serovi tegu 26.detsembri 2005.a episoodis (XXX)

§ 199

järgi, karistuse liitmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, kergendada karistust. 19.1.30.juuni 2005.a episoodis on kannatanu ja süüdistatava ütlused vastuolus. Kannatanu XXX ütluste kohaselt hõivas Roman Serov tema mobiiltelefoni salaja, süüdistatav väidab, et sai telefoni võla katteks. Olukorras, kus puuduvad muud tõendid ühe või teise versiooni kinnitamise kohta, ei ole süüdimõistmine põhjendatud. 7

(15)1-06-5142 19.2.26.detsembri 2005.a episoodis eitab süüdistatav vägivalla kasutamist XXX suhtes. Kannatanul pole fikseeritud mingeid vigastusi. Kannatanu enda väitel oli ta joobes. XXX ütlused vägivalla kasutamise kohta on paljasõnalised ega saa olla aluseks

§ 200lg 1 järgi süüdimõistmisel.

19.3.Maakohus on põhjendamatult liitnud Roman Serovile mõistetud karistused täies ulatuses ning eksinud karistuse liitmisel. Maakohus pole põhjendanud mõistetud karistuse ärakandmata osa täielikku liitmist, jättes sellega täitmata KrMS § 312 p 5 nõude. Arvestades kohtu poolt tuvastatud karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, on antud juhul põhjendatud kergema karistuse kaetuks lugemine raskemaga. 19.4.Maakohus on Roman Serovilt alusetult välja mõistnud kannatanu XXX kasuks 2 000 (kaks tuhat) krooni. Kannatanu loobus 05.veebruaril 2007.aastal istungil oma tsiviilhagist. 20.Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav Roman Serov ja kaitsja-vandeadvokaat Arvo Suuban apellatsioone nendes toodud motiividel. Ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsus süüdistatava Roman Serovi suhtes muutmata. Ringkonnaprokurör andis arvamuse tühistada Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a kohtuotsus osaliselt, s.o. süüdistatava Igor Volkovi õigeksmõistmises

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi ning teha uus kohtuotsus, millega tunnistada ta süüdi

§ 199lg 2 p-de 4, 8 järgi.

Samuti palus ringkonnaprokurör tühistada Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a kohtuotsus V.G-le karistuse mõistmise osas. Ühtlasi ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko soostus kaitsja-vandeadvokaat Arvo Suubani arvamusega, et kuna kannatanu XXX kohtueelse menetluse käigus loobus tsiviilhagist, siis sel juhul hagi ei ole ning seega pole võimalik seda ka rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21.Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kaitsjad, süüdistatavad ja ringkonnaprokuröri, leiab, et kaitsja-vandeadvokaat Arvo Suubani ja süüdistatava Roman Serovi apellatsioonid Roman Serovi õigeksmõistmises kuriteoepisoodis varguse toimepanemisel kannatanult XXX-lt ning sama süüdistatava teo ümberkvalifitseerimisel röövimiselt (

§ 200

lg 1) vargusele (

§ 199

) kannatanu XXX kuriteoepisoodis ja liitkaristuse kergendamise kohta, ringkonnaprokuröri Larissa Prokopenko apellatsioon süüdistatava Igor Volkovi süüditunnistamises

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi rahuldamisele ei kuulu, järelikult Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsus ülalnimetatud osades jääb muutmata. 22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tunnistanud Roman Serovi põhjendatult süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 5 ja 7, 8 järgi 30.juunil 2005.aastal varguse toimepanemises kannatanult XXX-lt ja

§ 200

lg 1 järgi 26.detsembril 2005.aastal röövimise toimepanemises kannatanult XXX-lt. Ühtlasi maakohus on mõistnud Igor Volkovi põhjendatult õigeks

§ 199

lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi 17.märtsil 2005.aastal varguse toimepanemises XXX territooriumilt. Eelnimetatud kuriteoepisoodides on maakohtu põhjendused kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ning vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus neid vajalikuks oma kohtuotsuses korrata. Kaitsja Arvo Suubani ja ringkonnaprokuröri Larissa Prokopenko apellatsioonides esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 8

(15)1-06-5142 22.1.Ringkonnaprokuröri apellatsioonis sisalduv väide, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja on vääralt kohaldanud materiaalõigust, samuti kaitsja väide, et süüdistatava Roman Serovi süüdimõistev otsus tugineb ainult kannatanute (XXX ja XXX) ütlustel, ei ole põhjendatud. Vastupidiselt apellatsioonile leiab ringkonnakohus, et maakohus on KrMS § 60 ja 61 kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning see on põhinenud kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Seejuures on maakohtu otsuse põhiosas (lk.261 pöörel-263, k.3) KrMS § 312 p-de 1, 2 kohaselt näidatud motiivid, miks ta rajab otsuse nimelt nendele tõenditele ja ei loe usaldusväärseks teisi kriminaalasjas leiduvaid tõendeid. Seega on maakohtu otsusest võimalik jälgida, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud siseveendumuseni selles, et Roman Serov pani toime talle süüksarvatud kuriteod ja Igor Volkov ei pannud toime vargust XXX territooriumilt. 22.2.Kaitsja ja ringkonnaprokuröri apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordselt hindamist ja sellest tulenevalt Roman Serovi õigeksmõistmist kannatanu XXX episoodis, Roman Serovi tegevuse ümberkvalifitseerimist

§-lt 200

§-le 199 ning Igor Volkovi süüditunnistamist

§ 199lg 2 p-de 4,8 järgi.

Tõendite veelkordse hindamise taotluse osas ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamise. 22.3.Roman Serovi süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 4,5 ja 7,8 ja

§ 200lg 1 järgi kannatanute XXX ja XXX episoodides.

22.3.1.Maakohtu otsuses on igakülgselt analüüsitud kannatanute XXX ja XXX ning süüdistatava Roman Serovi eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlusi, ning motiveeritud, miks on loetud usaldusväärseteks just kannatanute XXX ja XXX eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlused. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kannatanute XXX ja Tatjana XXX nimetatud ütlused on kooskõlas teiste tõendite ja kuriteosündmuse tehioludega, siis on maakohus võtnud need põhjendatult aluseks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Lisaks on kohtueelse uurimise käigus süüdistatav Roman Serov kinnitanud, et ta ei eita kannatanult (XXX-lt) mobiiltelefoni võtmise fakti ja otsustas võtta kannatanult võlgu mingi asja näol. Põhjendatud ei ole kaitsja XXX väide, et kannatanu XXX ütlused vägivalla kasutamise kohta on paljasõnalised. Maakohtus uuritud tõendite (kannatanu XXX ütlused) pinnalt pole ringkonnakohtu arvates alust kahelda kannatanu XXX ütluste usaldusväärsuses, milles ta on kirjeldatud tema suhtes 26.detsembril 2005.aastal öösel toimepandud kuritegu. Maakohtus (lk.127-129, k.3) jäi kannatanu (XXX) eeluurimisel (lk.1-2, k.1) antud ütluste juurde ja kinnitas nende õigsust, kuna siis olid tal kuriteo tehiolud paremini meeles. Kannatanule meenus, et teda ründas Roman Serov, ta lükkas teda, XXX kukkus, Roman Serov kummardus kannatanu kohale ning võttis kannatanu kaelast kaks kuldketti ripatsitega. Röövimine oli toime pandud 26.detsembril 2005.aastal kell 23.50 paiku ja kannatanu XXX kuulati üle järgmisel päeval, s.o 27.detsembril 2005.a. Kaitsja ja süüdistatava kaitseversioonid vägivalla mittekasutamisest lükkab ümber juba elementaarne asjaolu, et pärast juhtumit rääkis kannatanu XXX vägivalla kasutamisest. Oluliseks asjaoluks on see, et XXX tunneb Roman Serovi tema ema kaudu ning muidugi ju ta oleks võinud muuta oma ütlusi Roman Serovi kasuks, kuid seda ei teinud ja kohtueelse uurimise ning kohtuliku arutamise käigus andis samu ütlusi röövimise toimepanemisest vägivalla kasutamisega.

§ 199

lg 2 p-de 4,5 ja 7,8 (kannatanu XXX episoodis) ja § 200 lg 1 (kannatanu XXX episoodis) järgi süüdistatavale esitatud süüdistuses peab ringkonnakohus maakohtu järeldusi põhjendatuks. 9

(15)1-06-5142 23.Ringkonnakohus ei soostu kaitsja Arvo Suubani väitega Roman Serovile kergema karistuse mõistmise kohta, nimelt liitkaristuse

§ 64lg 1 ja 65 lg 1 järgi mõistmise osas.

Kaitsja on seisukohal, et kuna maakohtu poolt on tuvastatud karistust kergendav asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumine on antud juhul põhjendatud kergema karistuse kaetuks lugemine raskema karistusega, aga mitte teisiti, nagu tegi liitkaristuse mõistmisel maakohus, kus mõistetud karistusele liideti täies ulatuses eelmise otsuse järgi ärakandmata karistuse osa. 23.1.Vastavalt

§ 65

lg 1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistuse korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 23.2.Kohus võib suurendada mõistetud karistustest raskemat, kuni see kohtu arvates vastab süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et röövimine, mille eest Roman Serov on tunnistatud süüdi Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja (lk.200-209, k.3) otsusega, on toime pandud 25.detsembril 2004.aastal. Röövimine (XXX episood), mille eest Roman Serov on tunnistatud süüdi Viru Maakohtu Kohtla-Järve 21.juuni 2007.a (lk.258-263, k.3) otsuse kohaselt, on toime pandud 26.detsembril 2005.aastal, mis näitab, et viibides vabaduses, esimese röövimise kriminaalmenetluse jooksul süüdistatav Roman Serov pani toime uued kuriteod, s.o. jälle röövimise ja kolm vargust. Selline Roman Serovi käitumine annab kohtule aluse Roman Serovile pikaajalise vangistuse mõistmiseks, mida tehtigi Viru Maakohtu Kohtla-Järve 21.juuni 2007.a otsuse kohaselt liitkaristuse mõistmisel. Liitkaristus

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel on Roman Serovile mõistetud seaduse piirides.

Liitkaristuse mõistmisel on kohaldatud üksikkaristustest raskeima suurendamise printsiipi, mis on samuti kooskõlas seadusega. Seega ei ole alust Roman Serovile mõistetud karistuse kergendamiseks sellel põhjusel, mis on toodud kaitsja apellatsiooni põhiosas. 24.Roman Serovilt 2 000 (kaks tuhat) krooni tsiviilhagi väljamõistmise kohta kannatanu XXX episoodis. 24.1.Kohtueelsel uurimisel kannatanu XXX esitas tsiviilhagi, mis on seotud tema mobiiltelefoni vargusega. Varguse toimepanemises Viru Maakohtu Kohtla-Järve 21.juuni 2007.a otsuse kohaselt on tunnistatud süüdi Roman Serov. Kohtuliku arutamise käigus (lk.173-174, k.3) kannatanu XXX loobus varem esitatud hagist. Hoolimata hagi loobumisest maakohus oma süüdimõistva otsuse põhiosas (lk.262, k.1) märkis, et maakohus ei nõustu kannatanu loobumisega tsiviilhagist, kuna kannatanu ei põhjendanud kohtus tsiviilhagist paljasõnaliselt loobumise põhjust ja oma õiguste kaitseks pöördus politseisse nimetatud varguse faktis. Kaitsja-vandeadvokaat Arvo Suuban (lk.294, k.2) oma apellatsiooni põhiosas ei soostu maakohtu arvamusega, ning leiab, et hagist loobumisel hagi ei ole ning seega pole võimalik seda ka rahuldada. Seoses kannatanu XXX tsiviilhagi rahuldamisega märgib ringkonnakohus järgmist. 24.2.Kriminaalasja lahendava kohtu pädevus on otsustada, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi (KrMS § 306 lg 1 p 11) ning kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama seadustiku § 438 lg 1 järgi tuleb kohtul muu hulgas otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 442 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Kuna vastavalt 10

(15)1-06-5142 eelmärgitule juhindutakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisel tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist, tuleb tsiviilhagi suhtes tehtud otsustuse põhistamise korral ka kriminaalasjas tehtud kohtuotsus tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 669 lg 1 p 5 alusel. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-22-07, 22.juuni 2007.a, p-d 14-14.3; nr 3-1-1-11-07, 04.juuni 2007.a, p-d 47-48). 24.3.Käesolevas asjas ei selgu maakohtu otsusest, millise õigusnormi alusel on maakohus kannatanu tsiviilhagi põhjendatust hinnanud, s.t milline on hagi rahuldamise materiaalõiguslik alus. See tähendab, et tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas on kohtuotsus jäetud õiguslikult põhistamata. Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p 3 sättest, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Arutatavas asjas kannatanu XXX loobus hagist. Hagist loobumisel hagi ei ole ning seega pole võimalik seda ka rahuldada. Antud juhul kannatanu XXX hagist loobumine ei mõjuta kuriteo kvalifikatsiooni. Asja arutamisel võib ringkonnakohus võtta seisukoha tsiviilhagi kohta ning kuna maakohtu poolt on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (KrMS § 338 p 4), siis sel juhul maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada (KrMS § 337 lg1 p 4, § 340 lg 2 p 5), nimelt Roman Serovilt tsiviilhagi väljamõistmise osas kannatanu XXX kasuks, järelikult tuleb kaitsja-vandeadvokaat Arvo Suubani apellatsioon osaliselt rahuldada. 25.Süüdistatavale Roman Serovile mõistetud liitkaristusest, ärakandmisele kuuluvast karistusest ning eelvangistuses viibitud aja karistuse kandmise tähtaja hulka arvestamisest. 25.1.Märkida on vaja asjaolu, et maakohus arvestas valesti Roman Serovile karistuse kandmise tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aja. Nii (lk.199, k.2) Roman Serov oli kinni peetud antud asjas kahtlustatavana 16.jaanuaril 2006.aastal. 17.jaanuaril 2006.aastal (lk.150.151, k.2) Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna prokuröri abi Sergei Travnikov taotles Roman Serovi vahistamist. 18.jaanuaril 2006.aastal (lk.155, k.2) Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuniku loa alusel oli Roman Serov vahistatud. 01.jaanuarist 2006.a kuni 27.juunini 2006.a, s.o. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja (lk.200209) otsuse tegemiseni viibis süüdistatav Roman Serov käesolevas asjas eelvangistuses. Kokku viibis arutatavas asjas Roman Serov eelvangistuses 29.märtsist kuni 30.märtsini 2005.a, s.o. 2 (kaks) päeva, ja 01.jaanuarist kuni 27.juunini 2006.a, s.o. 5 (viis) kuud ja 12 (kaksteist) päeva, kokku 5 (viis) kuud ja 14 (neliteist) päeva. Kui Viru Maakohtu KohtlaJärve kohtumaja 21.juuni 2007.a mõistetud otsusega liitkaristusest (

§ 64

lg 1 alus) kahest aastast maha arvata eelvangistus 5 (viis) kuud ja 14 (neliteist) päeva, siis sel juhul Sergei Serovi ärakantavaks karistuseks tuleb lugeda 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust, mitte aga 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust, nagu ekslikult on märgitud maakohtu otsuse resolutiivosas (lk. 253 pöördel, k.3). Sellele asjaolule pöörasid tähelepanu nii kaitsja-vandeadvokaat Arvo Suuban kui ka ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko. Roman Serovile eelvangistusaja karistuse kandmise tähtaja hulka arvestamise osas tuleb maakohtu otsus tühistada. 25.2.Ringkonnakohtu istungil ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko avaldas arvamust, et maakohus Roman Serovile

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel oleks pidanud Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsusega mõistetud karistusele täielikult liitma eelmise Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.juuni 2006.a otsusega mõistetud karistuse ja pärast seda vangistusaja aluseks lugema eelmise maakohtu 28.juuni 2006.a otsuse kuulutamise päeva, s.o. 28 juuni 2006.a . Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus oma 21.juuni 2007.a otsuses Roman Serovile

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kohaldas õigesti materiaalõigust ja õigesti luges vangistusaja alguseks oma otsuse kuulutamise päeva, s.o. 21.juunist 2007.a . 11

(15)1-06-5142 Antud juhul on sihipärane viidata kohtupraktikale (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-55-05, 09.juuni 2005.a RT III, 2005, 23, 236), kust tuleneb, et :“Olukorras, kus isiku suhtes on vahepeal tehtud jõustunud kohtulahend, isik on kandnud ära karistuse kinnipeetava reźiimis ning karistuse ärakandmise aega ei arvestata paralleelselt eelvangistusega, pole kohtu poolt kasutatud karistusaja alguse määramine ning eelvangistusaja arvestamine seaduslik ja aktsepteeritav“. 25.3.Kõigepealt mõistetakse isikule uus karistus, selle ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest moodustatakse liitkaristus ning moodustatud liitkaristusest arvatakse maha eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ja täielikult või osaliselt ärakantud karistus. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.juuni 2006.a otsuse poolt ärakandmisele määratud 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust seisuga 20.juuni 2007.a Roman Serov kandis osaliselt ära Tartu Vanglas 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Lisaks selle viibis Roman Serov eelvangistuses käesoleva kriminaalasjas järgi 29.märtsist-30.märtsini 2005.a ja 16.jaanuarist kuni 27.juunini 2006.a , kokku 5 (viis) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust. Maakohus liitis õigesti nimetatud ajavahemikud kokku, kuid eksis arvutuses eelvangistuses viibitud päevade osas. Kuna eelvangistuses viibitud aeg on valesti arvestanud, siis sel juhul tuleb Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsus tühistada

§ 65lg 1 liitkaristuse mõistmise osas.

X 26.Süüdistatavale V.G-le karistuse mõistmisest. 26.1.V.G-it karistati Ida-Viru Maakohtu 20.septembri 2004.a (lk.213-216, k.3) otsusega liitkaristusega 3 (kolme) kuulise ja 12 (kaheteistkümne) päevase vangistusega tingimisi kaheksateistkümne kuulise katseajaga. Apelleeritava kohtuotsusega (lk.258 pöördel, k.3) mõisteti ta süüdi tahtlikes kuritegudes, millised ta pani toime 29.märtsil, 30.juunil, 06.novembril, 26.detsembril 2005.aastal ja 12.jaanuaril 2006.aastal, see on katseajal.

§ 74

lg 5 näeb ette karistuse täitmisele pööramise, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Seega uue tahtliku kuriteo toimepanemisel on teistkordne karistusest tingimisi vabastamine välistatud. Riigikohus on otsuses 3-1-1-49-96, 07.mai 1996.a Kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 47 lg 7 sätete selgitamiseks märkinud, et tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-9-98, 13.jaanaurist 1998.a, RT III 1998, 6, 58). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr.3-1-1-84-04, 16.juuni 2003.a, RT III 2003, 25, 248 on eeltoodu kohta märgitud, et analoogilise regulatsiooni kehtestavad

§§-d 73 lg 4 ja 74 lg 5. Eeltoodud seisukohad on veelkord ära toodud otsuses nr 3-1-3-3-04, 12.mai 2004.a, RT III 2004, 14, 173, mille kohaselt teistkordne karistusest tingimisi vabastamine on lubamatu, sest see on vastuolus

§ 74

lg 5 sätetega, mille kohaselt juhul kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele ja liitkaristus mõistetakse

§ 65lg 2 sätetele.

Eeltoodut ei ole maakohus V-.G-le

§§de 74 ja 75 kohaldamisel (lk.258 pöördel-259, k.3) arvestanud, minnes vastuollu

§ 74lg 5 toodud keeluga kohaldada teistkordset karistusest tingimisi vabastamist.

Seetõttu tuleb V.G-le mõistetud karistus 3 (kolme) kuuline vangistus tingimisi tühistada ning tema lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on seega 11 (üksteist) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Seega ringkonnaprokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. 27.Igor Volkovi õigeksmõistmine

§ 199lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi XXX mikrobussi varguse toimepanemise episoodis. 12

(15)1-06-5142 27.1.Ringkonnakohus ei soostu ringkonnaprokuröri arvamusega, et süüdistatava Igor Volkovi süü varguse toimepanemisel XXX territooriumilt on tõendatud ja maakohus õigeksmõistva otsuse tegemisel oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõigust, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid valesti ja maakohtu järeldused ei vasta ega tugine maakohtus tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus toetab maakohtu väidet, mis on toodud maakohtu otsuse põhiosas (lk.262, 262 pöördel, k.3) ja mis olid aluseks süüdistatava Igor Volkovi õigeksmõistmisel

§ 199lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Maakohtu väidete juurde Igor Volkovi õigeksmõistmise kohta ringkonnakohus lisab oma väited ning oma väited põhistab järgmiselt. 27.2.Esiteks tuleb silmas pidada seda, et ringkonnaprokuröri apellatsioon on ebakorrektne. Näiteks apellatsiooni resolutiivosas (lk.285, k.3) ringkonnaprokurör taotleb Viru Maakohtu 15.detsembri 2006.a otsuse tühistamist Igor Volkovi õigeksmõistmise osas. Tegelikult süüdistatav Igor Volkov on mõistetud õigeks Viru Maakohtu 21.juuni 2007.a kohtuotsusega (lk.258-263, k.3). Teiseks, ringkonnakohus ei nõustu ringkonnaprokuröri arusaamaga, et käsitletavas kriminaalasjas Igor Volkovi õigeksmõistva otsuse tegemisel maakohus oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõigust, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid valesti ning lõpetuseks maakohtu järeldused ei vasta ega tugine maakohtus tuvastatud asjaoludele. Ülalmainitud ringkonnaprokuröri järeldused on paljasõnalised. Oma apellatsioonis ringkonnaprokurör ei näita, millega maakohus oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõigust, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnaprokurör on apellatsioonis loetlenud rea tõendeid, mille alusel tema hinnangul tulnuks Igor Volkovi talle süüksarvatud varguses süüdi tunnistada. Kuna maakohus jõudis tõendeid hinnates teistsugusele järeldusele, oli ringkonnaprokuröri arvates tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (viide KrMS § 399 lg 1 nõuetele apellatsioonis on puudu). Riigikohtu praktikast (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-55-06, 30.juuni 2006.a, RT III 2006, 28, 257; nr 3-1-1-106-06, 09.jaanuar 2007.a , p.9) tuleneb, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ei ole aga tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga. 27.3.Ringkonnaprokuröri arvamusel on tõendatud Igor Volkovi süü

§ 199

lg 2 p-de 4,8 järgi sellega, et ta tegeles varastatud mikrobussi tagastamisega, nimelt suhtles selles küsimuses tunnistajate XXX, XXX ja XXX ja XXX garaažis leiti töökindad, kust on leitud Igor Volkovi DNA. Ülalnimetatud ringkonnaprokuröri järeldused ei tugine kriminaalasjas kogutud tõenditele. Süüdistatav Igor Volkov selgitas, et sõitis XXX-ga, XXX-ga ja XXX juurde, kuna XXX oli purjus ja tal oli vaja juhti, kes oleks võinud ta linna viia. See on leidnud tõendamist tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega. Anatoli Aleksejev kinnitas, et peale sünnipäeva oli ta „pohmeluseseisundis“ ja ta vajas juhti, kes oleks võinud sõita temaga linna. Juhi leidmise eesmärgil XXX helistas XXX-le ja palus leida juhi. Seetõttu XXX vedas Igor Volkovit. Tegelikult varastatud mikrobussi tagastamisega tegelesid neli inimest: XXX, XXX, XXX ja kannatanu XXX. Kriminaalasja materjalidega on kindlalt tuvastatud, et tankla juurde sõitsid varastatud mikrobussi kättesaamiseks tunnistaja XXX ja kannatanu XXX, kus nad oleks pidanud üle andma raha tundmatule meesterahvale tagastatud mikrobussi eest ja kus XXX ja XXX olid kinni peetud politseitöötajate poolt. Igor Volkov viis sellel ajal XXX linna tema asjade järgi ja midagi ei teadnud, kus kohas ja mil viisil toimus varastatud mikrobussi tagastamine. Tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustest tuleneb, et Igor Volkov ei tundnud huvi telefonikõnede ja juttude vastu, mida räägiti 13

(15)1-06-5142 kannatanu XXX-ga, ta (Igor Volkov) oli lihtsalt autojuht. Toimikus olevate tõenditega on leidnud kinnitust, et Igor Volkov viibis juhuslikult XXX-i sõiduautos. Apellatsioonis ringkonnaprokurör viitab süüdistatava V.G ütlustele, kes kohtueelse uurimise käigus kinnitas, et XXX-le kuuluva mikrobussi varastas tema, V.G. Maakohtus V.G oma süüstavatest ütlustest ja ringkonnaprokurör loobus süüdistusest V.G osas XXX territooriumilt, süüteokoosseisu puudumise tõttu. Jääb arusaamaks, kuidas saab V.G süüstavaid ütlusi lugeda tõendiks Igor Volkovi süüs mikrobussi varguse toimepanemises, kui V.G mitte ühte korda ei öelnud, et varastas mikrobussi koos Igor Volkoviga. 27.4.Kui vaadata eksperdi arvamust DNA ekspertiisi kohta, siis seal on kirjas, et DNA profiilseal on rohkem kui ühe inimese oma, kuid olid ka Igor Volkovi jäljed. Olid ka teised isikud, kuid eeluurimise käigus neid ei tuvastatud. Näiteks enne vargust garaaźis käis tundmatu meesterahvas ja valas diiselkütust. Kes on see inimene, seda pole tuvastatud. Pole tuvastatud, mil moel mikrobuss kadus garaaźist. Võtmed olid kõigil juhtidel (kolm inimest) ja ülemusel. Sündmuskoha vaatlus (lk.4-7, k.2): metallväravad, lukk vigastatud ei ole. Igor Volkov kinnitas, et 2000-2003 aastas üüris garaaźi, kuhu viis oma sõiduautosid. Lisaks ta selgitas, et garaaźi peremehe nimi oli XXX, perekonnanimi XXX. Menetleja ja ringkonnaprokurör süüdistatava kaitseversiooni pole kontrollitud. Kannatanud XXX ja XXX selgitasid, et hakkasid garaaźi üürima 2003 aastal. Antud juhul saab järeldada, et nii XXX kui ka XXX Mihhailov (mikrobussi autojuht) Igor Volkovit enne juhtumit ei näinud. Seega XXX ja XXX ütlused, et nad ei ole varem Igor Volkovit näinud, ei lükka ümber Igor Volkovi ütlusi, et ta on sinna garaaźi, sõiduautosid pannud. Endine garaaźi peremees XXX tõi sinna kindaid. Milliseid kindaid, on tuvastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasjades nr 3-1-1-112-99, RT III 200, 2, 20 ja nr 3-11-104-05, 24.oktoober 2005.a leidnud, et mõistetavalt ei pea kohtualune tõendama enda süü puudumist. Kuid juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas esitama tõendid oma väidete õiguse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et Igor Volkov nimetas inimese, kes saaks kinnitada tema ütlusi garaaźiboksi üürimise kohta. Süüdistatava versioon jäi kontrollimata. Ringkonnaprokuröri apellatsioonis esitatud tõendid ja motiivid süüdistatava Igor Volkovi süüditunnistamises nimetatud kuriteos ei kõrvalda kahtlusi, mis on nimetatud kuriteo süüksarvamisega Igor Volkovi osas tõusetunud. Ringkonnakohus leidis, et Igor Volkovi vastuväited süüdistusele on põhjendatud. Vastavalt KrMS §-le 60 lg 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Asjaolu, et nendelt kinnastelt leiti Igor Volkovi DNA, ei näita veel, et ta sooritas mikrobussi varguse. Ringkonnaprokuröri järeldused selles osas on oletuslikud. Igor Volkov rääkis, et ta võis kasutada neid kindaid enne 2003.a ja tema kaitseversiooni ei ole ümber lükatud. Igor Volkovi ütlused on kogu aeg olnud ühesed. Ei saa olla sidet mikrobussi varguse ja jälgede vahel, mikrobussilt ei leitud mingeid Igor Volkovi jälgi. 27.5.Ringkonnakohtul, kontrollides maakohtu otsuses uuritud tõendeid, ei kinnistunud kindlat veendumust, et süüdistatav Igor Volkov osales süüdistuses märgitud ajal ja kohas varguse toimepanemises. Vastavalt KrMS §-le 61 lg 2 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ringkonnakohtu arvates on süüdistatava Igor Volkovi osas tõusetunud olemasolevatest tõenditest lähtuvalt kahtluste kogum sedavõrd kaalukas, mis ei võimalda isiku süüditunnistamist. KrMS § 7 lg 3 kohaselt, aga kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seega tuleb jätta Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsus, millega Igor Volkov mõisteti

§ 199lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi õigeks, muutmata ja ringkonnaprokuröri apellatsioon selles osas rahuldamata. 14

(15)1-06-5142 28.Ühtlasi ringkonnakohus märgib, et Igor Volkovil vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 on eelmine karistus kustutatud. Seda arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse sissejuhatusest välja lause, et Igor Volkov on varem kohtu poolt karistatud, raskendamata seejuures süüdistatava olukorda. Eelöeldule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-st 5, § 340 lg 4 p-st 4, § 343 lg-st 1, § 345 lg-dest 1, 2, ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.juuni 2007.a otsuse osaliselt, s.o. V.G-le

§§-de 74 ja 75 sätete kohaldamise osas, seejärel Roman Serovile

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas, eelvangistuses viibib aja karistustähtaja hulka arvestamise osas, kandmisele kuuluva karistuse osas ja Roman Serovilt tsiviilhagi 2 000 (kaks tuhat) välja mõistmise osas kannatanu XXX kasuks. Kaitsja Arvo Suubani ja ringkonnaprokuröri Larissa Prokopenko apellatsioonid rahuldada osaliselt. Süüdistatava Roman Serovi apellatsioon rahuldada osaliselt. Mihhail Komtšatnikov kohtunik Maarika Kuusk kohtunik 15

(15)Vladimir Rozalka kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.