1-06-9536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Kriminaalasja läbivaatamise 19.mai 2008.a, Jõhvi kuupäev ja koht Kohtuotsuse tegemise aeg ja 26.mai 2008.a, Jõhvi koht Kriminaalasj
§ 117järgi ning mõisteti karistuseks Kar
S § 118 p 1 järgi 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 09.veebruarist 2006.a 2.N.K on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 12.detsembril 2005.a XXX, olles alkoholijoobes, isiklike vaenulike suhete pinnal lõi oma abikaasale L.K ´le rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitas verevalumid pea pehmetesse kudedesse, marrastusi ninaseljale, ülemise huule limaskesta haava, verevalumid ülemisele jäsemele vasakul, verevalumid reie alumisele osale, verevalumid vasakule ja paremale tuharale, samuti noalöögi suguorganisse, tekitades väikesel häbememokal, paremal, torke-lõikehaava sisemise suguarteri vigastamisega ja järgneva massiivse verejooksuga ja ägeda verekaotusega, mis oli eluohtlik ja mille tagajärjel L.K suri sündmuskohal. 3.Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav N.K oma süüd ei tunnistanud. 4. Maakohus märkis oma otsuse põhjendavas osas, et kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas abikaasade Kte isikuid ja vastastikuseid suhteid, maakohus jõuab arvamusele, et surmav haavamine oli L.K ´le tekitatud süüdistatava N.K i poolt. 4.1.Eksperdi arvamuse järgi oli laibal väikese häbememoka torke-lõikehaav sisemise suguarteri vigastamisega. Sellist vigastust sai tekitada vaid juhul, kui L.K jalad olid laiali ja häbemepragu avati. Pärast haavatasaamist sai L.K veel mõne aja tegutseda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et L.K laibal puudusid püksikud, kleit oli üles kerkinud. Süüdistatav N.K selgitas, et 12.detsembril 2005.aastal hommikul pruukisid koos abikaasaga oma korteris alkoholi, jäi magama ja kui ärkas, avastas oma naise laiba. Seega on tuvastatud, et surma haav oli L.K ´le tekitatud ajal, kui N.K ja L.K olid korteris üksi. Vigastuste lokatsiooni mehhanism tunnistab, et haav on tekitatud seksuaalsel pinnal. Süüdistatava N.K i seksuaalsest ohjeldamatusest andis maakohtus ütlused kannatanu I.P ja tunnistaja V.S et süüdistatava nõudis L.K ´ga seksuaalvahekorda mitu korda päevas ja L.K kaebas, et ei jõua enam nii. Seejuures I.P iseloomustas süüdistatavat kui agressiivset inimest, kellel on sadistlikud kalduvused. 4.2.Süüdistatava N.K i põhjendused, et suguorganite vigastuse tekitas endale L.K ise, maakohus luges tühisõnalisteks. Keegi kriminaalasjas ülekuulatud isikutest ei öelnud, et L.K oleks kunagi tegelnud enesevigastamisega või tegi enesetapu katseid. Vastupidi, tunnistaja T.K selgitas, et viimastel aastatel L.K oli kogu aeg rõõmsameelne. Tunnistaja V.F nimetas abikaasade K suhteid imeheadeks. Pealegi ei ole tõrke-lõikehaava piirkond ja iseloom tüüpiline enesetapule terava riistaga. 4.3.Kriminaalasjas ei ole ka mingeid objektiivseid andmeid, et L.K oli 12.detsembril 2005.aastal sellises seisundis, et ei andnud endale aru oma tegudest ja võis tekitada endale suguorgani surmava vigastuse, kukkus ja tekitas endale kohavigastuse, kuna vastavalt eksperdi arvamusele L.K veres ega silmavedelikus etüülpiiritust avastatud ei ole. Seoses sellega on ka ilmne väljamõeldis kaitse poolt, et L.K tahtis nuga kasutades ise eemaldada emakast spiraali. 2
(7)1-06-9536 4.4.Maakohus pidas süüdistatava N.K i versiooni väheveenvaks ka seetõttu, et peale suguorgani haava olid L.K´l ka teises mitte ammu enne surma tekitatud kehavigastused. Eksperdi arvamusel võisid need vigastused olla tekitatud korduvate käe- ja jalalöökidega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad N.I , S.I ja I.L selgitasid, et varem süüdistatav peksis L.K t, nägid teda korduvalt siniste plekkidega. L.K kehavigastustest meenutab ka tunnistaja N.L 4.5.Nagu on tuvastatud oli N.K i´l 12.detsembril 2005.aastal konflikt L.K ´ga, seda on näha süüdistatava enda ütlustest ja tunnistaja I.N ütlustest, tükeldusnoal, mille teraga võis olla tekitatud haav L.K ´le, on erksperdi arvamusega tuvastatud bioloogiline materjal, mille päritolu N.K ´ilt ei saa välistada. 4.6.Süüdistatava N.K i ütlustesse, et ta ei kasutanud L.K vastu kunagi füüsilist vägivalda, maakohus suhtus kriitiliselt, kuna need ütlused on vastukäivad kohtuistungil ärakuulatud kannatanu I.P ja tunnistajate V.S , N.I ja S.I ütluste kogumile. Peale selle selgitas tunnistaja V.F kohtuistungil, et ta ei tea juhust, et L.K oleks ise endale kehavigastusi tekitanud. Need ütlused ühtivad objektiivselt ka teise tõenditega kriminaalasjas-sündmuskoha vaatlusprotokolliga, eksperdi arvamusega, asitõendite vaatlusega. 4.7.Samuti suhtus maakohus kriitiliselt ka süüdistatava N.K ´i ütlustesse, et 12.detsembril 2005.aastal ta ei kasutanud oma abikaasa vastu mingit vägivalda, ei löönud teda rusikatega ega jalgadega, ei haavanud noaga suguorganite piirkonda. Loetletud tunnistajate ütlusi maakohus pidas tõepäraseks ja objektiivseteks, need iseloomustavad L.K ´t erinevates situatsioonides kui inimest, kelle suhtes kasutati pika aja jooksul vägivalda süüdistatava poolt. 4.8.Koos teiste tõenditega kriminaalasjas-sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõenditega, ekspertide arvamustega (kohtuarstliku ekspertiis ja DNA ekspertiis, kohtupsühhiaatria ekspertiis), kannatanu vere ja silmavedeliku uurimise materjalidega on tuvastatud süüdistatava N.K ´i süü kuriteo toimepanemises ettenähtud KarS §
§ 117järgi.
4.9.N.K ´i suhtumine L.K surma esineb ettevaatamatuse süüna. Lüües noaga, süüdistatav ei näinud ette, et satud suguarterisse, mis omakorda kutsub esile rohke verejooksu ja põhjustas L.K surma , kuigi võinuks ja pidi seda ette nägema. 5.Karistuse määramisel maakohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võttis arvesse süüdistatava N.K ´i suhtumist toimepandud teosse, eitamist, et osales L.K ´le kehavigastuste tekitamises ja surma põhjustamises, süüdistatava isikut, ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 5.1.Süüdistatav N.K ei ole varem kohtulikult karistatud, on pensionär. N.K kannatab südamehaiguse käes, samal ajal kuritarvitab alkoholiga, narkoloogi andmetel ta kannatab orgaanilise ärrituvuse all. Süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid asja arutamisel ei tuvastatud. Süüdistatava poolt on toime pandud esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust pidas maakohus otstarbekaks kohaldada süüdistatavale karistust reaalse vangistusega alla keskmist suurust lähtuvalt käesoleva seaduse paragrahvi sanktsioonist MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 6.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.märtsi 2008.a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav N.K ´i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin. 6.1.Kaitsja Igor Belugin oma apellatsioonis leiab, et kohtuotsus põhineb real oletustel: 6.1.1.Esimene oletus – surmav haav oli tekitatud L.K ´le sel hetkel, kui süüdistatav ja L.K olid korteris üksi. 3
(7)1-06-9536 Kaitsja leiab, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei välista kuidagi korterisse kolmandate isikute tulemist või lahkumist, seda enam, et maakohus ei märgi, kas K korteri välisuks oli sel ajal lukus või mitte. 6.1.2.Teine oletus – vigastuste lokatsiooni mehhanism tunnistab, et haavamine on tekitatud seksuaalsel pinnal. Asjas tehtud surnu kohtuarstlik ekspertiis ei tuvastanud L.K ´l emakasisest spiraali. Seetõttu ei saa välistada, et haavamine ei olnud tekitatud seksuaalsel pinnal, vaid ettevaatamatuse tõttu oskamata spiraali eemaldamisega kodusel teel L.K enda või kellegi teise poolt. L.K surma põhjustanud vigastuse iseloom ja lokatsioon näitavad, et see toimus pigem ettevaatamatu terava noa käitlemisest kui jõhkrast löögist. Maakohus ei motiveeri, miks välistab L.K surma tekitamise ettevaatamatuse tõttu. 6.1.3.Kolmas oletus – Peale N.K ´i ei saanud keegi L.K ´le kehavigastusi tekitada. 7.Maakohus lähenes asjas kogutud tõenditele ühepoolselt ja süüdistatavalt. 7.1.Maakohus ei tuvastanud täpselt millise noaga või muu riistaga oli L.K ´le surmav vigastus tekitatud. Maakohus vaid nõustus eksperdi arvamusega. Maakohus, tehes järelduse N.K ´i süüdiolemisest, üldse ei võtnud arvesse asjaolu, et ekspertiisile esitatud nuga kasutas N.K oma koduses majapidamises iga päev. Kohtuotsuses maakohus analüüsib vaid tõendeid, mis viitavad N.K i võimalikule süüle ja jätab tähelepanuta tõendid, mis välistavad tema süüd. Selline lähenemine on vastukäiv KrMS § 7 lg 3 sättega ja KrMS § 338 p 1 on alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu kohtuotsus täies ulatuses ja N.K talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 8.Apellatsioonile esitas vastuse kannatanu I.P (lk.149-150, k.2), kes leiab, et kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Samuti märgib I.P, et maakohus on otsuses tõendeid põhjalikult analüüsinud ja tulnud õigele järeldusele N.K ´i süüdimõistmisese KarS § 118 lg 1 ja § 117 järgi . 9.Kriminaalasja kohtuliku arutamise ettevalmistamise käigus kohtuniku määrusega 22.aprillist 2008.a (lk.155, k.2) süüdistatav N.K ´i apellatsioon oli jäetud käiguta, kuna apellatsioonis pole märgitud millises osas maakohtu otsus on vaidlustatud, milliseid tõendeid on vaja ringkonnakohtus uurida. Süüdistatava apellatsioon sisaldas ainult keerulise kriminaalasja läbivaatamise nõuet. Süüdistatav N.K ´ile anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 13.maini 2008.a . N.K ei ole õigeaegselt kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist. Seoses sellega süüdistatava N.K ´i apellatsioon on jäätud läbivaatamata (KrMS § 323 lg 2 p 3, § 326 lg 2 esimene lause). 10.Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav N.K ja kaitsja- advokaat (edaspidi tekstis apellant) Igor Belugin apellatsioonkaebuse juurde, ringkonnaprokurör vaidles sellele vastu. Ringkonnarokurör leidis, et maakohtu otsus on õige ning selle tühistamiseks alust ei ole. 10.1. Istungil osales kannatanu I.P kes palus maakohtu otsuse jätta jõusse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11.Ringkonnakohus, kuulanud ära kaitsja, süüdistatava, ringkonnaprokuröri ja kannatanu ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud väidetel puudub alus. Apellant Igor Belugin´i apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 4
(7)1-06-9536 12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tunnistanud N.K ´i põhjendatult süüdi KarS §
§ 117
järgi L.K peksmises ja surmava noalöögi löömises L.K ´le suguorganitesse suguarteri vigastamisega ja järgneva massiivse verejooksuga ja ägeda verekaotusega, mis oli eluohtlik ja mille tagajärjel L.K suri sündmuskohal. 12.1.Eelminetatud kuriteoepisoodis on maakohtu põhjendused kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt ei pea ringkonnakohus neid vajalikuks oma otsuses korrata. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks Apellatsioonis sisalduv väide, et maakohus on tõenditele hindamisel rikkunud KrMS §-de 7 lg 3 ja 338 p 2 nõudeid, ei ole põhjendatud. Vastupidiselt apellatsioonile leiab ringkonnakohus, et maakohus on KrMS §§-dele 60, 61 ja 63 kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning see on põhinenud kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Seejuures on maakohtu otsuses KrMS § 312 p 1 ja 2 kohaselt näidatud motiivid, miks ta rajab otsuse nimelt nendele tõenditele ja loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Seega on maakohtu otsusest võimalik jälgida, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud siseveendumuseni selles, et N.K pani toime temale süüksarvatud kuriteo. Seda, kas maakohtu poolt tõendite kogumi põhjal tehtud järeldus on vastuvõetav süüdistatavale või mitte, ei tähenda seda, et osa tõendeid on jäetud maakohtu poolt tähelepanuta või hinnatud vääralt. 13.Ringkonnakohus ei soostu apellandi väitega, et L.K peksmise ja noahaava tekitamise suguorganitesse, mis moodustas massiivse verejooksu ja ägeda verekaotuse, mille tagajärjel L.K suri sündmuskohal, on toime pannud teine isik, aga mitte N.K. 13.1.Ringkonnakohtu arvamusel on veenev maakohtu järeldus, et nimelt N.K peksis oma abikaasat L.K ´t nende korteris 12.detsembril 2005.aastal rusikatega ja jalgadega vastu keha ja seejärel lõi noaga suguorganitesse, mis põhjustas L.K surma saabumise. Lisaks maakohtu põhjendustele, mida on käsitletud maakohtu otsuse põhjendavas osas, (lk.123-124, k.2) märgib ringkonnakohus järgmist. Mitte ükski käesolevas kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajast ei kinnitanud K pere külastamist võõraste inimeste poolt Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.K veres ega silmavedelikus etüülpiiritust ei leitud, mis annab alust kinnitada L.K kainust peksmise ja noaga löömise hetkel. On ebaloogiline, et K korterisse tuli võõras isik, kes ilma põhjuseta peksis läbi korteri elaniku, nimelt L.K , ja seejärel lõi talle noaga suguorganitesse. On üldtuntud fakt, et kui võõras (tundmatu) isik tungib sisse tema jaoks võõrasse ruumi, kusjuures peksab rusikatega ja jalgadega ja lööb noaga seal olevat isikut, siis loomulikult kannatanul tekib vajadus kutsuda appi või avalda ründajale vastupanu. Väärib tähelepanu (N.K ´i sõnadest), et ta (N.K ) magas samas korteris. Kui järgida apellandi versiooni, siis ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millisel teisel isikul oleks olnud põhjus L.K peksmiseks ja noaga löömiseks. Seega ei leidnud tõendamist apellandi versioon, et keegi teine isik, aga mitte N.K , tekitas vigastusi L.K ´le, mis põhjustasid tema (L.K ) surma. 14.Mis puutub apellandi versiooni, et L.K võis ettevaatamatuse tõttu emakasisese spiraali eemaldamise käigus tekitada endale vigastusi, mis põhjustasid tema surma saabumise, ringkonnakohus märgib järgmist. 14.1.Ekspertiisi arvamusega ei tuvastatud, et L.K ´le oli paigaldatud emakasisene spiraal. Kui eeldada, et L.K ´l tekkis mingi probleem suguorganitega, siis sel juhul L.K , tsiviliseeritud isikuna, kes elas ühiskonnas, oleks saanud pöörduda arstile. 5
(7)1-06-9536 Lõpetuseks väärib tähelepanu, et L.K oli neljakümne üheksa aastane naisterahvas, s.o. naine, kellel selles vanuses emakasisest spiraali pole vaja. Väärib tähelepanu ka asjaolu, et L.K ei kaevanud oma tuttavatele (naiste hulgast) oma probleemi, mis puutusid suguorganitesse.
- Ringkonnakohus ei soostu apellandi arvamusega, et pole tuvastatud L.K surma saabumise aeg. 15.1.Kohtu siseveendumust väljendav otsus saab rajaneda üksnes kohtuistungil kontrollitud tõendite kogumil. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt sündmuskoha vaatlus algas kell 19.45, kestis kuni 22.35 (lk.16, k.1). Süüdistatav N.K selgitas, et läks purjus olles magama umbes kella 15.00 ja ärkas kella 18.00 paiku. Tunnistaja N.L selgitas, et tema juurde tuli N.K teatega L.K surmast kell 18.
- Mainitust järeldub, et L.K surm saabus ajavahemikul kella 17.00 kuni 18.
- 16.Apellatsioonis viidatakse ka kriminaalmenetlusõiguse rikkumisele. 16.1.Apellant nendib, et maakohus jättis tähelepanuta tõendid, mis välistavad N.K ´i süüd, ehkki samal ajal ei märgi, millised tõendid on jäänud uurimata ja hindamata maakohtu poolt. See väide, et apellant ei nõustu maakohtu põhjendustega, mis puudutavad N.K ´i süü tõendamist, ei tähenda veel seda, et maakohtu otsus ei ole motiveeritud ja seetõttu tuleb otsus tühistada kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. 16.2.Kriminaalasja materjalid ei kinnita apellandi väiteid kohtuliku uurimise ühekülgsusest ja puudulikkusest, kohtu erapoolikust ja süü eeldatud olemasolust. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei taotlenud apellant täiendavalt tunnistajate küsitlemist. Kõik menetlusosalised olid nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega ilma täiendavate taotluste esitamiseta. 16.
- Maakohus on oma otsuses tõendite analüüsi tulemusena õigesti tuvastanud N.K ´i süü talle omistatud kuritegude toimepanemises. Maakohus asus motiveeritult seisukohale, et N.K ´i süüteokoosseis KarS § 117 ning KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud kuritegudes on täidetud. Tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
- Vaidlustatavas otsuses on üks asjaolu, millele ringkonnakohus tahab pöörata tähelepanu. See on N.K ´ile mõistetud karistus ühe paragrahvi järgi, s.o. KarS § 118 p. 1 järgi, ehkki on ta tunnistanud süüdi kahe paragrahvi järgi, s.o. KarS § 117 (vana redaktsioon, enne uue redaktsiooni 16.07.2006, RT I 2006, 31, 233). Selles osas märgib ringkonnakohus järgmist. 17.1.Käesolevas kriminaalasjas esineb N.K ´i käitumises KarS §-de 117 ja 118 p 1 järgi kuritegude ideaalkonkurents, kuna mõlemad kuriteod on toime pandud ühe ja sama teoga (raske tervisekahjustuse tekitamine ei hõlma surma põhjustamine ettevaatamatusest). Sellest tulenevalt tuleb N.K ´ile karistus mõista KarS § 63 lg 1 järgi. N.K tuleb küll mõlema kuriteo eest süüdi tunnistada, kuid karistus tuleb mõista vaid raskemat karistust ettenägeva paragrahvi järgi, s.o. KarS § 118 p 1 järgi. Tuvastatud asjaolu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna lõpptulemus, s.o,. karistuse mõistmise mõttes on sama. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1, 343 lg 1, 345 lg 1, 2 tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.märtsi 2008.a kohtuotsus jätta muutmata ning apellant Igor Belugin´i apellatsioon jätta rahuldamata. 6
(7)1-06-9536 Mihhail Komtšatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik 7
(7)Vladimir Rozalka kohtunik