järgi ning karistada teda rahalise karistusega 30-kordses miinimumpäevamääras, s.o 1 500 (üks tuhat viissada) krooniga, mis kanda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista M.Hlt riigieelarvesse: 1) 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 2) 420 (nelisada kakskümmend) krooni määratud kaitsjale makstava tasu katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtu Põlva kohtumajalt asja arutamist üldkorras. 1-08-15591 Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistusakti sisu Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse M.H selles, et ta 15.07.2008. a kella 23 paiku Põlva maakonnas XXX vallas XXX külas XXX elukoha koridoris lõi isiklikest motiividest ajendatuna viimasele ühel korral puuhaluga pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega pani M.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokuröri ettepanek: M.
järgi ning karistada teda rahalise karistusega 30-kordses miinimumpäevamääras, s.o 1500 krooniga. Maakohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on II astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale põhikaristusena rahalise karistuse mõistmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, kui teda on karistatud väärtegude eest (tl 8-9, 10). Süüdistatava karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse liikide ja määra kohta. Edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumiseks ja õiguskorra huvide kaitsmiseks on otstarbekas süüdistatavat karistada rahalise karistusega. Seega tuleb M.
järgi ning karistada teda rahalise karistusega 30-kordses miinimumpäevamääras, s.o 1500 krooniga. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu – 420 krooni (tl 20). Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. Lembit Käis kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.