järgi ja karistati vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel vabastati M.H täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 18 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p 4 sätestatud kohustust jätkata põhihariduse omandamist. Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 17.10.2008.a. Kohtuotsus on jõustunud 24.10.2008.a. Erakorralise ettekande sisu Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldusametniku poolt 05.02.2009.a. kohtule esitatud erakorralise ettekande kohaselt ei ole M.H täitnud kohtuotsusega temale pandud kohustust jätkata põhihariduse omandamist. M.H on XXX Internaatkoolist puudunud esimesel õppeveerandil põhjuseta 26 tundi ja teisel õppeveerandil 178 tundi. Koolikohustuse mittetäitmise tõttu jäid M.Hil 2008/2009 õppeaasta esimesel ja teisel veerandil õppeained hindamata. Alates kolmanda õppeveerandi algusest ei ole M.H koolis käinud. M.H on katseaja kestel esitanud suuliselt erinevaid põhjuseid kohustuse mittetäitmise kohta, kuid tema seletused ja põhjendused on vastuolulised ja ebareaalsed. Kriminaalhooldusametnik palub karistuse pöörata täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad Süüdimõistetu M.H ei vaidle karistuse täitmisele pööramisele vastu. M.Hi seaduslik esindaja XXX ei vaidle karistuse täitmisele pööramisele vastu. Kaitsja ei vaidle karistuse täitmisele pööramisele vastu. Prokurör leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja M.Hi karistus tuleb pöörata täitmisele. Määruse põhjendused Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-s 74 lg 4 sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele.
lg 1 kohaselt oli M.H käitumiskontrolli ajal kohustatud:1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
XXX Internaatkooli 17.12.2008.a. kiri ( tl 129)tõendab, et M.H on puudunud esimesel õppeveerandil põhjuseta 26 tundi ja teisel õppeveerandil 178 tundi. Koolikohustuse mittetäitmise tõttu jäid M.Hil 2008/2009 õppeaasta esimesel ja teisel veerandil õppeained hindamata. XXX Internaatkooli 26.02.2009.a. kirjast ja eKooli väljavõttest ( tl-d 143-145) nähtuvalt ei ole M.H asunud koolikohustust täitma ka kolmandal õppeveerandil. M.H võtab ka ise õigeks, et puudus koolist 2008/2009 õppeaasta esimesel ja teisel veerandil kooli kirjas näidatud tunnid ja ei ole kolmandal 2 õppeveerandil koolis üldse käinud. M.H kohtu küsimusele, miks ta koolikohustust rikub, vastata ei osanud. Küll aga on ta kriminaalhooldusametnikule ja kaitsjale esitanud põhjustena asjaolusid, et koolis teda pekstakse ja tal on pidevad peavalud. M.Hi seadusliku esindaja kinnitusel ei ole poeg temale kooli minemata jätmise põhjusi avaldanud, vaid M.H jätab lihtsalt sinna minemata. Kohus leiab, et XXX Internaatkooli kirjades toodu ja M.Hi enda ütlused kinnitavad, et ta on rikkunud alates katseaja algusest käesoleva ajani kohustust jätkata põhihariduse omandamist. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 8 lg 2 kohaselt õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Kohtu arvates on M.Hi poolt esitatud põhjendused koolikohustuse täitmata jätmise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kuna M.H on rikkunud temale kohtuotsusega pandud põhihariduse omandamise kohustust, esineb
§-s 74 lg 4 ettenähtud alus karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus peab põhjendatuks karistuse täitmise pööramise küsimuse lahendamisel arvestada M.Hi käitumist katseaja kestel ka tervikuna. Lisaks sellele, et M.H on hoidunud kõrvale koolikohustuse täitmisest, pole ta nõuetekohaselt täitnud ka registreerimiskohustust. Registreerimislehest ( tl 130) nähtuvalt ei ole M.H ilmunud registreerimisele 17.11.2008.a., 17.12.2008.a., 29.12.2008.a., 07.01.2009.a. M.H on kinnitanud, et ei käinud nendel päevadel registreerimas, kuna seda takistas kas sõiduraha puudumine või peavalu. Kohtu hinnangul ka sellised süüdimõistetu väited viitavad tema kohusetundetule suhtumisele kohtuotsuse täitmisse. Süüdimõistetule M.Hile oli antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kohtuotsuses ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. M.H seda tingimust ei täitnud. M.H on hoopis jätkanud õigusvastast käitumist. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel, mida ei ole vaidlustanud ka M.H ise, on M.H peale kohtuotsuse tegemist toime pannud mitmeid uusi süütegusid. Karistusregistri teatisest ( tl 135) nähtuvalt on M.Hi katseaja kestel ühel korral karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Ka kinnitas M.H kohtuistungil, et tegelikult on teda karistatud ka veel ühe 2009.a. jaanuaris toimepandud analoogilise rikkumise eest. Kuna M.H on koolikohustust eiranud pikka aega ja ei ole selle täitmise tähtsusest kohtu hinnangul aru saanud käesoleva ajani, leiab kohus, et karistuse eesmärkide (eelkõige süüdlase mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest) saavutamine ei ole võimalik teiste
§-s 74 lg 4 ettenähtud vahenditega. Kohus peab põhjendatuks M.Hile mõistetud karistuse pöörata täitmisele. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuluks M.Hi kaitsjale väljamakstav riigi õigusabi tasu 330,40 krooni. Kuna M.H on alaealine ja käesoleval ajal iseseisvaid sissetulekuid ei oma, peab kohus KrMS § 188 alusel põhjendatuks menetluskulu hüvitamise kohustuse panna tema seaduslikule esindajale XXX. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.