4-08-9157/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.jaanuar 2009.a. Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-08-9157 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Väärteoasi HK väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 lg 1 , § 74 35 lg 1 järgi Menetlusalune isik HK, elukoht XXX , isikukood XXXXXXXXXXX, XXX Istungil osalesid Kohtuvälise menetleja ametnik Lõuna Poltsieprefektuuri korrakaitsetalituse Võru liiklusjärelevalve grupi juhtivkonstaabel KR Menetlusalune isik HK Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § -dest 83 lg 2, 107 lg 1 p 1, 108, 111 kohus otsustas: liiklusseaduse § 74 35 lg 1 järgi mõista HK õigeks väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus. Süüdi tunnistada HK Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) päeva aresti. Välja mõista HK-lt riigituludesse menetluskulu - käekirjaekspertiisi maksumus 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni. Menetluskulud tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is(Hansapank). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ HK, 4-08-9157, ekspertiisitasu). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest Kohtuotsuse peale on õigus apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu (Võru Kohtumaja) kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED 30.augustil 2008.a. koostatud väärteoprotokolli ( tl 5) kohaselt juhtis HK 30.08.2008.a. kella 13:52 ajal Võru maakonnas Haanja vallas Kose-Käbli tee 7.kilomeetril mootorsõidukit VAZ 2101 registreerimismärgiga XXXXXX alkoholijoobes ja ei olnud turvavööga kinnitatud, millega eiras Liikluseeskirja § 76 p 1 , § 68 p 5 nõudeid ja pani toime Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 ja § 74 35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhtunu kohta on HK avaldanud, et juhtis autot ja enne seda tarvitas õlut Bock. HK end temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Tema ütlustest nähtub, et 30.augustil 2008.a. kaks tundi enne seda kui politsei tema poolt juhitud sõiduki KoseKäbli maanteel kinni pidas, oli ta joonud 200 grammise klaasi õlut Bock. Kui juua klaasitäis õlut, siis 1,6 tunni pärast on joove

1. Auto peeti kinni, politseiniku küsimusele, mida ta joonud on, vastas, et Bocki jõi. Enne tehti väärteoprotokoll , pandi kirja, et on joobes, seejärel toimus politseiautos puhumine. 5 päeva hiljem käis Võrus ja alles siis sai teada, et näit on 0,
2. Teisel hommikul Võrus käies ei olnud veel andmeid selle kohta, kui suur joove oli ja alles 04.septembril sai teada. Kui puhumine oli, ei öeldud näitu. Politseinik korrutas kahega ja siis veel kahega, kuid nii ei saa. Enne tehti väärteoprotokoll ja alles siis 5 päeva hiljem alkoholijoobe tuvastamise protokoll. Kohapeal nõudis ekspertiisi, kuid seda ei võimaldatud. Politseinik andis autos puhta plangi, millele käskis allkirjad anda. Allkirjad andis, kuid nõudis, et viidaks haigla juurde kontrolli ja tehtaks vereproov, seda aga ei tehtud. Peale allkirja omakäeliselt midagi joobe tuvastamise protokolli ei kirjutanud ja millegagi ei nõustunud. Midagi ei küsitud, öeldi ainult, et tuleb allkiri anda. Ei ole nõustunud alkomeetri näiduga ega ole loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Joobe näitu ei öeldud, pidi ise käima Võrus näitu küsimas. Sõidu ajal oli turvavööga kinnitatud, kui kinni peeti, siis avas turvavöö. 01.septembril 2008.a. kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ( tl 9) märgib HK, et 30.08.2008.a. pidas tema juhitud sõiduki VAZ 2101 reg.märgiga XXXXXX kinni LK. Eelnevalt kell 12 oli joonud klaasi Bocki kraadiga 8%.Puhumise tulemust ei tea, sest seda tehti mitu korda. HK nõudega viia Võru haigla juurde vereproovile oli algul nõus aga hiljem ei täitnud. Arvab, et LK ei tahtnud tola ossa jääda. Ei ole rahul LK käitumisega sest ta ei tutvustanud ennast ja üle tunniajase vestluse käigus tundus, et ta on alkoholijoobes ( tl 9). Tunnistaja LK ütluste kohaselt teostades 30.augustil 2008.a. koos abipolitseinik LR-ga liiklusjärelevalvet Kose-Käbli teel suunaga Haanja poole, peatas kinni Haanja poolt tulnud sõiduauto VAZ, millel tuled ei põlenud. Auto juurde läinud, nägi, et juhil oli turvavöö kinnitamata. Küsis dokumente ja juhiga vesteldes tundis alkoholilõhna. Algul kontrollis joovet inidkaatorvahendi nn valgusfooriga, kus süttis punane tuli, siis kutsus juhi, kelleks osutus HK operatiivautosse, kus teostas joobe digitaalse tuvastamise. Algul näitas alkomeeter teateviga, sest ei saanud juhi puhumisel piisavat kogust väljahingatavat õhku kätte, teist korda puhus juht vajaliku koguse ära ja näit oli 0,38 mg/l. Selgitas, et kui näit korrutada kahega, saab promillid. HK tunnistas, et oli keskpäeval õlut joonud, küsimusele, kas on alkomeetri näiduga nõus, vastas eitavalt ja soovis ekspertiisi minna. Väljus politseiautost, läks HK auto juurde ja selgitas kaassõitjale, et lähevad haigla juurde ja see võib võtta tund aega. Kui politseiautosse tagasi jõudis, ütles HK, et on joobe tuvastamisega nõus ega ja ei soovi arsti juurde minna, kinnitas seda omakäeliselt joobeseisundi tuvastamise protokollis ning andis allkirjad. Pärast joobeseisundi tuvastamise protokolli vormistamist kuulas üle tunnistajana LR ja seejärel koostas väärteoprotokolli. HK ise tunnistas, et oli enne sõitu tarvitanud alkoholi. Tunnistaja LP ütluste kohaselt sõitis ta koos HK-ga 30.augustil 2008.a. Kose-Käbli teel kui politsei pidas auto kinni. Auto juurde tulnud politseinik hakkas kohe kirjutama ja kui kirjutamise ära lõpetas, viis HK politseiautosse. Ei kuulnud, et politseinik oleks HK käest küsinud, mida ta joonud on. HK läks politseiautosse sisse, siis tuli välja ja nad sõitsid edasi. Joobes HK ei olnud. Kuna elab HK-ga koos, siis teab seda täpselt. Kinnitab, et politseinik tuli auto juurde ja selgitas, et HK tahab ekspertiisi ja LP-l tuleb oodata, sest sellega läheb aega, kuid kui HK tuli politseiautost tagasi, ütles ta, et politsei ei tahtnud teda ekspertiisi viia. Tunnistaja LR ütlustest nähtub, et on HK-ga kokku puutunud ühel korral, kui teostas koos LK-ga liiklusjärelevalvet Kose-Käbli teel suunaga Haanja poole. LK, kes oli operatiivauto roolis, otsustas kontrollida Haanja poolt tulnud sõiduautot VAZ, mis sõitis ilma tuledeta. Pärast sõiduki peatamist käis LK operatiivauto juurde ja võttis indikaatorvahendi, kuna kontrollitavas sõidukis oli tunda alkoholilõhna. LK läks tagasi sõiduauto juurde, lasi juhil indikaatorvahendisse puhuda ja kuna näit oli positiivne, palus sõiduki juhi operatiivautosse, kus lasi tal puhuda digitaalsesse alkomeetrisse. LK näitas alkomeetri näitu nii tunnistajale kui tagaistmel istunud HK-le, kelle politseiautosse istudes oli tunda alkoholilõhna. Kui LK K-le näitu näitas, küsis HK, et mis see 0,38 tähendab, et see pole joove. LK seletas, et alkomeeter näitab alkoholi sisaldust mg/l kohta ja et promillide saamiseks tuleb see näit korrutada kahega. HK-lt küsiti, kas ta on joobe tuvastamisega nõus. Alguses vastas HK eitavalt ja nõudis täiendavat arstlikku läbivaatamist. Et HK juhitud sõidukis oli veel üks inimene, läks LK sõiduki juurde ütlema, et minnakse haigla juurde ja seal läheb aega. Politseiautosse jäänud LP küsis, mis haigla juures tehakse ja kaua sellega võib aega minna. Vastas LP-le, et tehakse vastavad testid, vereproov ja ei tea, kaua aega võib minna, nii pool kuni poolteist tundi. Siis LP enam haigla juurde minna ei tahtnud, ütles autosse tagasi tulnud LK-le, et on joobe kohapeal tuvastamisega nõus, kirjutas alkoholijoobe tuvastamise protokolli omakäeliselt, et on joobe tuvastamisega nõus ja loobub meditsiinilisest tuvastamisest ning kinnitas seda ka oma allkirjaga, kuigi algul tahtis ta, et protokollis vastavad kohad kirjutaks LR või LK, kuna tema ei näe. Kui HK joove oli tuvastatud, täitis LK väärteoprotokolli isikuandmete osa, tutvustas HK-le tema õigusi ja kohustusi , oma ütlused väärteoprotokolli kirjutas HK ise. Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ( tl 6) on tõendatud, et 30.augustil 2008.a. kella 13:55 ajal on mootorsõidukit VAZ 2101 registreerimismärgiga XXXXXX juhtinud HK-l indikaatorvahendiga Alco Quant 6020 A104531 tuvastatud alkoholijoove 0,38 mg/l. HK on nõustunud tuvastamise tulemusega ja loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Pärast tunnistajate LK ja LR ülekuulamist ning eeltoodud protokolli avaldamist kohtu poolt kinnitas menetlusalune isik HK jätkuvalt , et temale anti puhas paberileht ja kästi sinna alla kirjutada. Sõnad nõus ja loobun protokollis ei ole tema kirjutatud. Alkomeetri näitu talle ei näidatud . Kohus on seisukohal, et HK ütlused selle kohta, et pärast seda kui tema juhitud sõiduk politsei poolt 30.08.2008.a. Kose-Käbli teel kinni peeti, koostas politseinik kõigepealt tema juhitud sõiduki juures väärteoprotokolli, seejärel alles teostati joobe tuvastamine, kusjuures joobe tuvastamise protokolli ei vormistatud kohapeal üldse, vaid temalt võeti allkiri puhtale blanketile, temale alkomeetri näitu ei näidatud, tema alkoholijoobe tuvastamise tulemusega politseiametnike poolt ei nõustunud , vaid soovis meditsiinilist tuvastamist, mida talle politsei ei võimaldanud, ei ole usaldusväärsed. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate LK ja LR kokkulangevates ütlustes. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole nad HK-ga varem kokku puutunud, vihavaenu tema vastu pole. Tunnistaja , HK elukaaslase LP ütlustest nähtub, et temale ütles politseiautost väljunud HK, et teda ekspertiisi ei viidud. Mis toimus politseiautos, tunnistaja ei tea. Tunnistaja LP ütluste kohaselt hakkas auto juurde tulnud politseinik kohe kirjutama, mida politseinik kirjutas, LP ei selgita. Ka ei ole tunnistaja LP kuulnud politseiniku küsimust HK-le selle kohta, mida ta joonud on ning HK vastust , et õlut jõi, kuigi sellist jutuajamist kinnitab H LP ise. HK ütlused selle kohta, et temal kästi anda allkirjad puhtale blanketile, temale indikaatorvahendi näitu ei näidatud ja kuigi ta nõudis arstlikku ekspertiisi, talle seda ei võimaldatud, on ümber lükatud tunnistajate LK ja LR ütlustega, samuti käekirja ekspertiisiaktis ( tl 33 – 35) antud eksperdiarvamusega, mille kohaselt 30.08.2008.a. koostatud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ( tl 6) protokolli plangile trükitud lauses Tuvastamise tulemusega … , joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest … on sõnad „Nõus“ ja „ loobun“ kirjutanud HK. Kohus märgib, et ka HK enda ütlused väärteo toimepanemise ja väärteoasja menetlemise asjaolude kohta on ebajärjekindlad ja vastuolulised. Olles väärteoprotokollis ( tl 5) 30.08.2008.a. andnud juhtunu kohta ütluse: „juhtisin autot ja enne sõitu tarvitasin õlut Bok“ , on HK hiljem nii vastulauses kui kohtuistungil väitnud, et jõi vaid ühe klaasi õlut ja kaks tundi varem. Kohtu küsimusele, miks ta esimesi ütlusi andes seda ei maininud, vastas HK, et väärteoprotokolli kirjutas küll omakäeliselt, et oli joonud õlut Bock, kuid leiab, et politsei pidi täpsemalt kirja panema. Eeltoodu ei haaku HK hilisemate ütlustega selles, et väärteoprotokoll tehti enne puhumist, tema peale allkirja omakäeliselt midagi ei ole kirja pannud, tal ei olnud sulepeadki ühes, Kivi kirjutas. Vastuolulised on HK ütlused alkomeetri näidu ja alkoholijoobe tuvastamise protokolli koostamise kohta. Väites, et temale alkomeetri näitu ei näidatud ja midagi ei selgitatud ning alkoholijoobe tuvastamise protokoll tehti viis päeva hiljem, on ta vastulauses ( tl 9) märkinud, et vestles LK-ga üle tunni aja, politseinik rääkis, et antud näitarv tuleb korrutada kahe või neljaga. Ka kohtus seletas HK kohtu küsimustele vastates, et talle öeldi, et see arv tuleb korrutada kahega, veidi hiljem aga väidab, et ainult sellest arvust oli juttu, muud ei selgitatud. Pärast tunnistaja LR ülekuulamist 09.10.2008.a. kohtuistungil esitas HK 27.oktoobril 2008.a. kohtule kirjaliku selgituse, milles väidab, et 09.10.2008.a. oli kohtusse tunnistajana toodud keegi abipolitseinik R, keda nägi elus esimest korda ja tema ei olnud see mees, kes tol korral oli LK-ga ( tl 30). Kohus on seisukohal, et HK selline väide on alusetu. Nähtuvalt patrulllehe koopiast ( tl 40) on 30.08.2008.a. kella 7:00-19:: ajal viibinud ühes toimkonnas toimkonna vanemana LK ja abijõuna LR, kusjuures töö lühiettekandest nähtub, et ajavahemikus kella 13:40-st kuni 16:00-ni teostas nimetatud toimkond liiklusjärelevalvet Kose-Käbli teel. Kohus leiab, et HK poolt Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine, mis väärteokirjelduse kohaselt seisnes selles, et ta ei olnud mootorsõidukit juhtides turvavööga kinnitatud, ei ole usaldusväärselt tõendatud . Tunnistaja LK ütluste kohaselt oli HK-l siis, kui tema auto juurde läks, turvavöö kinnitamata. HK ütluste kohaselt oli ta turvavööga kinnitatud sõidu ajal ja vabastas turvavöö kinnitusest siis, kui politsei ta peatas. Kohus tõlgendab kõrvaldamata kahtluse selles, et mootorsõidukit juhtides võis HK-l olla turvavöö kinnitatud, menetlusaluse isiku kasuks ja lõpetab väärteomenetluse Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 järgi väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus, hinnates väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et HK poolt Liikluseeskirja § 76 p 1 nõuete, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, eiramine on tõendatud ja tema käitumine õigesti kvalifitseeritud väärteona Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 järgi. Väljahingatava õhu kontrollimisel avastati HK kontrollimisel ühes liitris tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0, 39 mg ( tl 6) , mis vastab 0,78 promillile, seega esines HK-l kerge alkoholijoove. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. HK vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. HK ütluste kohaselt omab ta mootorsõiduki juhtimise õigust alates 1965.aastast. Õiendist ( tl 10) nähtub, et HK on väärteokorras karistatud kolmel korral – 100 ja 300 kroonise rahatrahvi ja ühel korral hoiatusega HK ütluste kohaselt varasemalt teda süütegude eest karistatud ei ole. HK on vanaduspensionär, enda ütluste kohaselt põeb rasket haigust. LS § 74 19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et HK tuleks karistada kergema karistusliigi - rahalise karistusega, kusjuures arvestades asjaolu, et HK näol on tegemist eaka inimesega, kes suure enamuse oma elust on käitunud õigusekuulekalt, tema ainsaks sissetulekuks on pension, ta on haige ja raha kulub ka rohtudele, võiks rahalise karistuse määr olla allapool sanktsiooni keskmise. Samas arvestab kohus HK palvet, et süüdimõistmise korral karistataks teda arestiga, kuna tal rahalised vahendid trahvi maksmiseks puuduvad, ja karistab HK lühiajalise arestiga. Lisakaristuse kohaldamist HK suhtes ei pea kohus, arvestades HK isikut, seda, et tal esinenud joove oli suhteliselt väike ning eaka inimesena võis ta sõidukit juhtima asudes mitte hinnata adekvaatselt enda organismi reageerimist alkoholile, vajalikuks. Kohus leiab, et HK mõjutab edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest talle karistuseks mõistetav raskemaliigiline karistus – arest. Vastavalt VTMS § 2, KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1 nõuab kohus HK-lt sisse käekirjaekspertiisi maksumuse, mis nähtuvalt õiendist ( tl 36) on 1080 krooni Kersti Vosman Kohtunik