1-07-8478 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-07-8478 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõ

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda: 2.1 elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks; 2.5 mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume; 2.6 ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast ametlikult töötuna arvele; 2.7 mitte viibima kasiinodes 2.8 mitte suhtlema vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva 1-07-8478 loata. 3. O.M katseaja algust arvestada alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Tartu Maakohtu 19.02.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-2395) mõisteti O.M süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ja teda karistati 5-kuulise vangistusega.

§ 65lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

Tartu Vangla esitas 06.04.

1. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.01.
2. a ja peaks eelduslikult lõppema 18.01.
3. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
4. osa, leht 32) kohaselt on kinnipeetaval olemas keevitaja kutseoskused ja kogemused. Ta töötab alates 01.01.
5. a vangla majandustöödel. Teda ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vanglast vabanemisel on tal võimalik elada vanaema – xxx – juures xxx. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, kui kinnipeetaval tarvitab alkoholi. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
6. osa, lehed 34-36) nõustutakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna vanglast vabanedes on tal olemas elukoht vanaema – xxx – juures xxx ja teda toetav suhtlusvõrgustik. Riskide maandamiseks katseajal oleks vaja, et süüdimõistetu ei tarvitaks alkoholi ega suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega, asuks tööle ning hüvitaks rahalisi kahjunõudeid igakuiselt 500 krooni ulatuses. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik hakata elama xxx ning leida keevitaja töökoht. Prokurör leiab, et süüdimõistetu on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest 2

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ning teda karistati 5-kuulise vangistusega.

§ 65lg 1 alusel suurendati Tartu Maakohtu 06.02.2008.

a otsusega mõistetud karistust ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust alates 19.01.

1. a (vangla toimiku
2. osa, lehed 20-21). Tartu Maakohtu 06.02.
3. a otsusega karistati O.M

§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 215 lg 2 p 1,2 järgi 2-aastase vangistusega. Tartu Maakohtu 14.10.

1. a määrusega (vangla toimiku
2. osa, lehed 34-35), mis jõustus 24.10.
3. a, jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 19.02.
4. a otsusega mõistetud liitkaristust (2-aastast vangistust) II astme kuritegude eest ning seisuga 19.01.
5. a oli tal ära kantud pool mõistetud liitkaristusest. Järelikult on praegu olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 1 p 2 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku 1. osa, lehed 12-13) nähtub, et süüdimõistetud on karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ta on toime pannud ka avaliku varguse vägivallaga. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib alkoholi tarvitamine suurendada süüdimõistetu ohtlikkust ja riskikäitumist. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Kuna süüdimõistetu tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt ning tal on võimalik elada peale vanglast vabanemist vanaema juures xxx ning otsida töökoht, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused: mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume, otsida endale töökoht hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist ning mitte suhelda vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja mitte viibida kasiinodes. 3

§ 76lg 4 alusel määrata tema katseajaks 1 aasta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3. Lembit Käis kohtunik 4